Tsiviilasja number
2-10-58211
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ülle Jänes ja Gaida Kivinurm
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.06.2012, Tallinn
Tsiviilasi
Kristi Mae hagi Piret Piiri vastu võla saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.08.2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Piret Piiri apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1639,40 eurot
Istugi toimumise aeg
04.06.2012
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Kristi Mae (isikukood xxxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxxxxx), esindaja Ants Kuningas Kostja Piret Piir (isikukood xxxxxxxxxx elukoht xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxx xx xx), esindaja Aleksander Laus
Resolutsioon Tühistada Harju Maakohtu 10.08.2011 otsus ja teha asjas uus otsus. Jätta Kristi Mae hagi Piret Piiri vastu täies ulatuses rahuldamata. Kõik menetluskulud jätta hageja Kristi Mae kanda. Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud
taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmis T Õ 18.07.2007 kostjaga suulise laenulepingu ja kandis kostja pangakontole mitme erineva maksena lühiajalist laenu. Vastavalt suusõnalisele laenulepingule kohustus kostja tagastama laenusumma pärast enda tööandja poolt tasumisele kuuluva töötasu saamist. Esimese laenusumma ülekande selgituseks on märgitud sõna „laen“, kuid järgnevate selgituseks on märgitud sõna „ülekanne“. Kostja väitis T Õele, et soovib võtta pangast laenu ja seetõttu ei olevat sõna „laen“ kajastamine ülekande selgituses soovitav. Laenu tagastamise esialgne kuupäev (01.08.2007) on mainitud 18.07.2007 sooritatud esimese ülekande selgituses. 26.01.2009 saadetud e-kirjas pikendas T Õ laenu tagastamise tähtaega 30.01.2009. Kostja laenusummat tähtajaks ei tagastanud. Kostja maksekäsu vastuväidetes esitatud väide nn „ümbrikupalga“ saamise kohta on paljasõnaline ja alusetu. Kui kostja sai mingit tasu T Õelt töötasuna, pidi kostja seadusest tulenevalt sellise sissetuleku ka deklareerima 2008. aasta tuludeklaratsioonis, näidates ära, kellelt on vastav tulu saadud. Juhul, kui kohus asub seisukohale, et suulise laenulepingu sõlmimine ei leidnud asjas tuvastamist, palus hageja alternatiivselt hinnata hageja nõuet kostja vastu alusetu rikastumise nõudena. Hageja omandas laenulepingust tuleneva nõude kostja vastu algselt võlausaldajalt T Õelt 24.07.2009 sõlmitud nõude loovutamise lepinguga. Kostja põhivõlgnevuse suuruseks on 25 625 krooni (1639,46 eurot). Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja maksmisega viivituses 432 päeva, seega on viivise suuruseks 2428,86 krooni (155,23 eurot). Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 1639,46 eurot ja viivised summas 155,23 eurot. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja töötas nõude loovutanud T Õe alluvuses Take Me Home OÜ-s alates 16.03.2006 kuni augustini 2008 arendusjuhina. T Õ oli sellel ajal Take Me Home OÜ ainuomanik ja ainus juhatuse liige. Vastavalt töölepingu punktile 5.1.1. oli kostja minimaalseks töötasuks 11 000 krooni kuus. Sama lepingu punktiga nähti kostja palgaks 20 % kostja poolt tehtud projektide müügikasumist. Kuna ettevõtte seis oli halb, otsustas T Õ tasuda kostjale töötasu oma isiklikult arvelt ja lisas sellele selgituseks „laen“. T Õ lubas makstud töötasu deklareerida siis, kui see ettevõttele rohkem sobib. T Õ pole kostjale kunagi laenu andnud ja väited suulise laenulepingu sõlmimise kohta on alusetud ja valed. Kui kohus leiab, et 18.07.2007 üle kantud 6000 krooni on T Õelt saadud laen, palus kostja kohaldada nimetatud laekumise suhtes aegumist vastavalt TsÜS §-le 143. Pangakonto väljavõttest 2008 aprilli ja mai kohta nähtub, et Take Me Home OÜ arvelt ei ole kostjale palka üle kantud. Kostja arvele laekunud summad on kostjale töölepingu alusel märtsi ja aprilli eest tasutud palk. Hageja väited alusetu rikastumise kohta on alusetud. Väited, et kostja on alusetult rikastunud, on vastuolus tegelike asjaoludega. Esimese astme kohtu otsus Maakohus rahuldas hagi ja mõistis välja Piret Piirilt Kristi Mae kasuks põhivõla 1639,46 eurot ja viivise 155,23 eurot. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 18.07.2007 Piret Piir ja T Õ suulise laenulepingu, mille kohaselt sai Piret Piir ajavahemikul 18.07.2007 kuni 27.05.2008 T Õelt laenuks kokku 27 852 krooni. Võlgnik on võlausaldajale tagastanud kokku 2200 krooni.
T Õe arveldusarvelt on kostja arveldusarvele üle kandud 18.07.2007 6000 krooni, selgitusega „laen kuni 01.08.2007“. 26.01.2009 saadetud e-kirjaga on T Õ laenu tagasimaksmist pikendatud kuni 31.01.2009. Kostja palus nimetatud summa osas kohaldada aegumist vastavalt TsÜS § 143 sätetele. Kohtu hinnangul ei ole nõue aegunud, kuna esialgselt kokkulepitud laenu tagastamise tähtaega on laenuandja pikendanud kuni 30.01.2009. Hagi on esitatud kohtule 04.02.2011, seega tähtaegselt. Suulise laenulepingu alusel saadud tagastamata laen summas 6000 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Ülejäänud ülekannete osas (17.03.2008 - 2200 krooni, 11.04.2008 - 3152 krooni, 15.04.2008 - 3000 krooni, 30.04.2008 - 1000 krooni, 12.05.2008 - 7500 krooni, 22.05.2008 - 5000 krooni) kohus suulise laenulepingu olemasolu ei tuvastanud. Kostja väited, et tegemist oli töötasuga, mida maksti tema arveldusarvele T Õe pangakontolt, on ümber lükatud kostja enda poolt esitatud 20.05.2007 töölepingu muudatusega, mille kohaselt oli töötasu maksjaks Take Me Home OÜ; kostja poolt esitatud füüsilise isiku 2008 tuludeklaratsiooniga, mille kohaselt kostjale töötasu väljamakse tegijaks on Take Me Home OÜ (pankrotis), mitte füüsiline isik T Õ; hageja poolt esitatud Take Me Home OÜ pangakonto väljavõtetega, mis tõendavad 2008 töötasude ülekandmist Piret Rohtmetsale (endine perekonnanimi) Take Me Home OÜ pangakontolt ja 20 515 krooni töötasu ülekandmist Take Me Home OÜ poolt ja Piret Rohtmetsa poolt vastuvõtmist sularahas 25.08.2008. Seega on kostja 2008 kõikide kuude töötasu Take Me Home OÜ poolt üle kantud. Eeltoodust tulenevalt T Õe arveldusarvelt kostja arveldusarvele ajavahemikus 17.03.2008 kuni 27.05.2008 tehtud ülekanded summas 21 852 krooni on tehtud ilma õigusliku aluseta. Kostja on 18.03.2008 tagastanud 2250 krooni. Seega tagastamata on 19 602 krooni. Nõude loovutamise teel läks nõue esialgselt võlausaldajalt üle uuele võlausaldajale VÕS § 164 tähenduses koos kõigi kõrvalnõuetega. Seega on uuel võlausaldajal õigus kostjalt kohustuse täitmist nõuda, mistõttu tuleb 19 602 krooni alusetu rikastumise sätete alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kostja võlgnevus kokku on 25 602,00 krooni (1639,46 eurot), makseviivitus on 432 päeva summas 2428,86 krooni (155,23 eurot). Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Kostja palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses, teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole kordagi tunnistanud laenu saamist T Õelt, kaasa arvatud 6000 krooni laenuks saamist ja maakohtu vastava asjaolu aluseks võtmine 6000 krooni laenamise episoodis on alusetu ja kostjale arusaamatu. Otsusest ei selgu sõnaselgelt, et kohtus on leidnud tuvastamist hagejalt 6000 krooni laenamine, samuti ei tulene kohtuotsusest sõnaselgelt, millistes tõenditest tulenevalt on maakohus jõudnud seisukohale et 6000 krooni tuleb kostjalt välja mõista. Maakohus ei ole otsuses põhjendanud, miks ta ei nõustu kostjapoolsete väidetega sellest, et 6000 krooni puhul oli tegemist Take Me Home OÜ palgaga, mille T Õ, olles ettevõtte ainuomanik, juhatuse liige ja seega ainus seaduslik esindaja, kostjale maksis ettevõtte eest oma isikliku pangakonto kaudu. Hageja esitatud pangakonto väljavõtte kohaselt kandis T Õ vahetult enne kostjale raha ülekandmist raha oma kontole Take Me Home OÜ arvelt. Samuti on kohtu seisukoht 6000 krooni laenuks saamise osas vastuolus otsuse põhjendustes toodud seisukohaga, et kohus suulise laenulepingu olemasolu tuvastanud ei ole. Kohus ei ole põhjendanud, mille alusel ta on jõudnud seisukohani, et 6000 krooni osas on suulise laenulepingu olemasolu tuvastatud ja ülejäänud ülekantud summade osas suulise laenulepingu olemasolu tuvastamist ei leidnud. Mõlemal juhul olid raha ülekandmise asjaolud samad, kuid kohus on jõudnud neis erinevate järeldusteni ja kostjalt raha hageja kasuks välja mõistnud erinevatel alustel. Maakohus on 6000 krooni nõude aegumise küsimuses ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ja ebaõigesti jätnud kohaldamata aegumise sätted. Aegumistähtaja algust reguleerivad TsÜS § 147 lg 1 ja 2. Hageja ei saa aegumise kulgemise algust oma suva järgi nihutada. Olenemata sellest, kas tuvastatkse, et kostja sai T Õelt 6000 krooni seni tuvastamata suulise laenulepingu
alusel või siis alusetult, saab üheselt olla õige vaid see seisukoht, et aegumise algus hakkas kulgema kõige varem kas 18.07.2007, mil 6000 krooni kostjale üle kanti ja kõige hiljem vähemalt 01.08.2007, mis oli ülekande selgitusse märgitud. Seega on nõue 6000 krooni osas igal juhul aegunud. Kostja on kohtule avaldanud, et T Õe poolt kostja arvele kantud raha näol on tegemist töötasuga, mida maksti kostja arveldusarvele T Õe pangakonto kaudu. Kostja on esitanud maakohtule tõendid oma väidete kinnituseks. Maakohus on ilmselt jätnud tõendid põhjalikult analüüsimata, tõlgendanud neid ühekülgselt ja andnud vale tähenduse, millest tulenevalt on jõudnud ka eksliku järelduseni. Samuti ei ole kohus põhjendanud, miks ei ole ta nõustunud kostja põhjendustega. Kohus on oma otsuses VÕS 1028 lg 1 kohaldamist põhjendanud ilmselgelt ebapiisavalt. Samuti ei ole maakohus sisuliselt analüüsinud hageja ja kostja väiteid ega põhjendanud nendega mittenõustumist. Hagiavalduse p-s 2 sisalduv taotlus, milles hageja palub suulise laenulepingu olemasolu tuvastamata jäämisel hinnata hageja nõuet alusetu rikastumise nõudena, on iseenesest vastuoluline ja viitab hageja poolt menetlusõiguse ilmsele kuritarvitamisele. Esimesel juhul väidab ja tõendab hageja, et kandis kostjale raha väidetavalt suulise laenulepingu alusel ja kindlalt õiguslikul alusel. Teisalt aga palub nõuet vaadelda alusetu rikastumise nõudena, taganedes oma väidetest õigusliku aluse olemasolust raha ülekandmisel kostjale. On ilmselge, et T Õ kandis kostjale kahe kuu jooksul süstemaatiliselt raha mitte juhuslikult ja eksimusest, vaid mingil kindlal põhjusel. See tähendab, et raha ülekandmiseks oli pooltel kokkulepe ehk siis õiguslik alus. Hageja on esitanud nõude põhjenduseks suulise laenulepingu olemasolu. Seega ei ole kostjale tehtud ülekanded olnud õigusliku aluseta. Kostja on sellele vastu vaielnud ja väitnud, et õiguslik alus oli teine – töötasu maksmine T Õe arveldusarve kaudu. Hagejapoolne nõude põhjendamine kord õigusliku aluse olemasoluga ja siis selle puudumisega on vastuoluline ja viitab sellele, et hageja ei saa oma nõuet tõendada, kuna raha tegeliku ülekandmise aluse avaldamisel, kaoks hagejal alus nõude esitamiseks. Kostja esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et ajavahemikul aprill – mai 2008 ei ole Take Me Home OÜ arvelt kostjale palka üle kantud, ehk T Õele kuulunud ja tema poolt ainuisikuliselt juhitud ettevõte oli kostjale võlgu töötasu märtsi, aprilli ja mai eest. Just samale ajavahemikule langevad ka T Õe tehtud ülekanded kostja arvele. Hageja esitas kohtule pangakonto väljavõtte tõestamaks, et kostjale tasuti märtsi, aprilli ja mai töötasud 2008 aasta augustis. Kostja lükkas ümber hageja vastuväited selgitusega, et 2008 augustis hilinemisega tasutud töötasud 2008 märtsi, aprilli ja mai eest olid arveldusperioodil õigeaegselt tasumata jäänud palga maksed, mis katsid Take Me Home OÜ poolt kostjale võlgu jäädud töötasu. Hageja peab ka alusetu rikastumise sätetele tuginemisel oma väiteid tõendama. Alusetu rikastumise sätetele tuginemisel peaks saama tõendada, et kostja sai raha alusetult, või langes raha saamise alus ära. Hageja püüdis tõendada, et raha kanti üle õiguslikul alusel, ehk suulise laenulepingu alusel. Kuna hageja poolt esitatud alus ei leidnud kohtus tõendamist, siis ei tähenda see siiski, et õiguslik alus raha ülekandmisel kostjale üldse puudus. Kostja on seisukohal, et hageja lihtsalt eitab pahatahtlikult tegelikku, kostja esitatud õiguslikku alust. Kostja on tõendanud, et tema poolt saadu oli Take Me Home OÜ-lt väljateenitud palk ja hageja katsed seda alusetult saaduna näidata on põhjendamatud ja alusetud. Hageja vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 10.08.2011 otsus tuleb täies ulatuses tühistada menetlusnormide olulise rikkumise ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. Asjas on võimalik teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. TsMS § 442 lg 8 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Nimetatud nõuetele maakohtu otsus ei vasta. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 18.07.2007 Piret Piir ja T Õ suulise laenulepingu, mille kohaselt sai Piret Piir ajavahemikul 18.07.2007 kuni 27.05.2008 T Õelt laenuks kokku 27 852 krooni. Võlgnik on võlausaldajale tagastanud kokku 2200 krooni. T Õe arveldusarvelt on kostja arveldusarvele üle kantud 18.07.2007 6000 krooni, selgitusega „laen kuni 01.08.2007“. Kostja on leidnud, et nimetatud nõue on aegunud ja on palunud sellel alusel jätta nõue rahuldmata. Maakohus jättis ebaõigesti kohaldamata aegumise 6000,00 kroonise nõude osas ja selles osas on võimalik teha uus otsus, millega kohaldada aegumist ja jätta nõue sellel alusel rahuldamata. Tehingust tulenev nõue, sh laenulepingust tulenev laenu tagasimaksmise nõue aegub reeglina TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 1 järgi kolme aasta jooksul nõude sissenõutavaks muutumisest. Maakohus on leidnud, et laen tuli tagasi maksta võlausaldaja 26. jaanuari 2009. a e-kirja alusel
OÜ ainus juhatuse liige ja osanik, tasus oma isiklikult arvelt kostjale töötasu äriühingu eest, kuna viimasel olid makseraskused. Vaidlus puudub selles, et T Õ oli nimetatud perioodil Take Me Home OÜ ainus juhatuse liige (t.l.55, I kd). Kostja on tõendanud esitatud töölepinguga, et ta töötas nimetatud äriühingus (t.l. 59-62, I kd). Makseraskuste olemasolu kinnitab ka hageja, kuna sel põhjusel jäi kostjal õigeaegselt väljamakstmata ka 2008 märtsi, aprilli ja ka maikuu töötasu. Töötasu tuli töölepingu p. 5.1.4 alusel kanda üle kostja pangakontole, kuid nagu nähtub hageja poolt esitatud tõendist, maksti palka ka teisiti, näiteks sularahas (t.l.77, I kd). Makseraskuste olemasolu tõendab ka Take Me Home OÜ pankroti väljakuulutamine 3.10.2008 (t.l.55, I kd). Vaidlus puudub selles, et maakohus on asja menetlenud lihtmenetlust reguleerivate sätete alusel. TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Kostja on vastuväidetes hagile kinnitanud, et hagiavalduses nimetatud summad kandis T Õ talle üle töötasuna oma isiklikult arvelt. Kostja vastuväiteid tõendab seega ka tema enda poolt antud kirjalik seletus, mis sisaldub vastuväites maksekäsu kiirmenetlusele (t.l.11). Kostja seletuse kohaselt kandis T Õ talle vaidlusaluste maksekorraldustega üle töötasu, kuna äriühingul olid makseraskused. Kostja on kinnitanud, et ta on saanud kätte 2008.a töötasu täies ulatuses ning seetõttu ei ole ta alusetult rikastunud. Ülaltoodu alusel leiab kolleegium, et hageja ei ole tõendanud T Õe ja kostja vahel laenulepingu sõlmimist 2008.a. Samuti ei ole hageja umber lükanud kostja väiteid ega tõendanud, et vaidlusaluste ülekannete tegemiseks puudus T Õel kohustus või et kohustus hiljem ära langes, mis on VÕS § 1028 lg 1 kohaldamise eelduseks. Ülaltoodu alusel puudub õiguslik alus hagi rahuldamniseks. Hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Kostja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Reet Allikvere
Ülle Jänes
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.