Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

põhjustajalt. 18.11.2011 tegi liikluspolitsei hagejale kiirmenetluse otsuse, millega hagejat karistati 100 euro suuruse rahatrahviga nõuetele mittevastava sõidukiga liiklemise eest. Hageja andis temale kuuluva sõiduki Volkswagen Passat remonti ning rentis kuni 09.12.2011 OÜ-st River Rent asendusauto. Rendisumma perioodi eest 18.11.-09.12.2011 oli 440 eurot. Hageja pöördus kahju hüvitamise nõudega kostja poole, kes keeldus maksmisest. Hageja palub välja mõista 440 eurot kahjuhüvitise katteks ja jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Kostja hagi ei tunnista. Hageja ei ole veenvalt põhjendanud asendusauto rentimise vajadust. Kostjale teadaolevalt elas hageja auto remontimise ajal koos oma vanematega ning perekonnal oli piisavalt sõidukeid. Kostja töötab taksojuhina ning on hagejat näinud ringi sõitmas valdavalt lõbusõitude tegemise eesmärgil. Hageja nõue kostja kui üksi alaealist last kasvatava ema vastu on ebaõiglane. Kostja ei ole tõendanud, et rendile võetud sõiduk oli samaväärne kostja sõidukiga, kui suur oli renditud auto läbisõit, valmistamise aasta jms. Hageja sai remonditud sõiduki töökojast kätte 08.12.2011, mistõttu 9. detsembri eest renditasu hüvitamise nõue on kindlasti alusetu. Asendusauto üürimise korral peab hageja kahjust arvama maha selle, mille ta oma auto mittekasutamisega säästab, Saksa kohtupraktika kohaselt 15-20 % vastava üüriauto üüritasust. Hageja osales töötukoolitustel ning sai sõidukulu hüvitust iga päeva eest, mil sõitis koolituskohta ja tagasi. Hageja võis siiski saada asendusauto või selle rentimise hüvituse kindlustusandjalt, kuid kostjale ei väljastata sellekohaseid dokumente. Menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 kohaselt Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS 132 lg 4 kohaselt Kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks, hõlmab kahjuhüvitis ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul. Vaidlust ei ole selle üle, et liiklusõnnetuse 06.11.2011 põhjustas Irina Heinla (protokoll tl 6). Kannatada sai Hendrik Laurile kuuluv sõiduk Volkswagen Passat. Hageja jätkas sõiduki kasutamist, sest see oli temale vajalik. Sõiduk oli sedavõrd avariiline, et Lõuna Prefektuuri Korrakaitsebüroo Võru politseijaoskonna patrullpolitseinik R. Vissel koostas 18.11.2011 hagejale sellise autoga liiklemise tõttu kiirmenetluse otsuse, millega hagejat karistati 100 euro suuruse trahviga (tl 7). Tl 25 oleva teatise kohaselt on OÜ Datalin saanud garantiikirja kindlustusandjalt 11.11.2011, pärast seda telliti varuosad, mille saabumine võis aega võtta kuni 10 päeva. Remonditud sõiduk VW Passat anti üle omanikule 08.12.2011. Tl 35 oleva Valge Karu Reklaam OÜ teatise kohaselt oli H. Laur ajavahemikul 01.11.2011 kuni 30.11.2011 selles äriühingus praktikal. Kostjale teadaolevalt ning nähtuvalt tl 26 olevast tõendist oli hageja arvel töötuna ning osales töötukoolitusel. Hageja selgituse kohaselt oli tal sel ajal vaja teha eksam Ckategooria juhiloa saamiseks. Seega oli H. Lauril vaja sõidukit töötamisega võrdsustatavaks tegevuseks. Kohus on seisukohal, et hagejal on õiguslik alus nõuda kostjalt kulutuste hüvitamist seoses asendusauto rentimisega. Kohus on seisukohal, et kostja vastuväited selle kohta, et äkki hagejal oli läbi kaskokindlustuse õigus saada asendusauto sõiduki remondi ajaks, ei ole veenvad. Hagiavalduse kohaselt on hageja uurinud võimalust saada asendusauto ning temale on selgitatud, et kindlustus ei kata asendusauto andmist. Kui selline võimalus oleks hagejal olnud, siis ei ole mõistlikku selgitust, miks hageja seda ei kasutanud ning siiski riskeeris sõita tehniliselt mittekorras avariilise sõidukiga, saades karistuse rahatrahvi näol. Hageja on tõendanud OÜ River Rent juhatuse liikme R. Kutsari allkirjastatud õiendiga, et võttis 18.11.2011 rendile sõiduki Citröen Berlingo, 2007.a, manuaalkäigukastiga ja bensiinimootoriga. Rendileandja ei pea läbisõidu arvestust. Kohus on seisukohal, et Citröen Berlingo ei ole kallim ja parem sõiduk kui hagejale kuuluv Volkswagen Passat. Hageja sai VW Passati remondist kätte 08.12.2011, renditud sõiduki tagastas 09.12.2011. OÜ-le River Rent makstud tasu jagamisel kasutatud päevade arvuga (440:22) on ilmne, et

renditasu oli 20 eurot päev. Kohus vähendab hagejale makstavat kahjuhüvitist 20 euro võrra, so ühe päeva eest. Puudub mõistlik põhjendus, miks hageja tagastas rendiauto järgmisel päeval pärast oma sõiduki kättesaamist. Kostjalt saab välja mõista ainult põhjendatud kahjuhüvitise. Hageja teiste perekonnaliikmete sõidukid ei puutu asjasse. Kõrvalised isikud ei pea taluma kitsendusi ja piiranguid nendele kuuluvate või nende valduses olevate sõidukite kasutamisel, kui kostja on süüdi liiklusavarii põhjustamises, mis muutis hagejal võimatuks tema sõiduki kasutamise. Kui H. Laur käis töötutele korraldatud koolitusel, siis perioodil 01.12.-08.12.2011, sest novembris oli ta praktikal. Detsembrikuusse jäävas ajavahemikus on 6 tööpäeva ning H. Lauri võimalik sõidukulu hüvitus katab muu hulgas kulutuse kütusele. Kui kuni 6 tööpäeva eest on makstud ka hüvitist sõiduki muu kulu kompenseerimiseks, siis on see väga väike ning selle väljaselgitamine lihtmenetluses ei ole selle mahukuse tõttu otstarbekas. Kohus vähendab kostjalt väljamõistetavat summat hagejal isikliku sõiduki mittekasutamise arvelt säästetu ulatuses. Arvesse tuleb võtta aega, mille kestel asendusautot kasutati ja isiklikku sõidukit ei kasutatud, so 19 päeva. Läbisõitu ei ole võimalik kindlaks teha, sest tavapäraselt rendiautode puhul seda kindlaks ei tehta ning konkreetse sõiduki osas on seda kinnitanud ka rendileandja. Kohus on seisukohal, et lühiajalise kasutuse tõttu hüvitise vähendamine 15-20 % ulatuses ei ole mõistlik, sest isikliku sõiduki kasutamata jätmise arvelt ei saa hageja olla säästnud selle ajavahemiku eest kuni 84 eurot. Küll aga tuleb kahjuhüvitist vähendada 5 %, so (0,05x420) 21 euro võrra. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja (440-20-21) 399 eurot kahjustatuga samaväärse asja ajutise asendamisega seotud kahju hüvitamiseks. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja menetluskulude nõueteks on riigilõiv 89.47 eurot ja õigusabi kulud 150 eurot. Kostja ei ole hageja menetluskulude nõudele esitanud ühtegi vastuväidet, samas ei ole esitanud omapoolseid menetluskulusid. Kohus rahuldab hagi 90 % ulatuses. Sellest tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 90 %, so (0,9x89.47) 80.52 eurot. Kümne protsendi ulatuses jääb riigilõiv hagi osalise rahuldamise tõttu hageja kanda. Hageja õigusabi kulud jäävad tema enda kanda. Menetluskulud on TsMS § 138 lg 1 järgi menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja viidatud õigusabikulu hagi koostamiseks ei ole käsitatav kohtukuluna TsMS § 138 lg 2 ja § 143 mõttes. Väidetavad õigusabikulud ei ole käsitatavad ka menetlusosalise vajalike kohtuväliste kuludena TsMS § 144 mõttes, mis tuleks TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi hüvitada. Õigusabikulud tuleb tsiviilkohtumenetluses hüvitada üksnes juhul, kui tegemist on ühtlasi mõne seaduses sätestatud hüvitamisele kuuluvate kuluga, eelkõige lepingulise esindaja kuludega (vt ka Riigikohtu 22. juuni 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-10, p 12). Toimikust ei nähtu, kas ja kes on hageja lepinguline esindaja käesolevas kohtuasjas.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.