Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord

SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumber 2900078444. Maksekorralduse selgituse reale märkida: kohtu nimetus, tsiviilasja number ja menetlusosalise nimi. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest

Hagiavalduse asjaolud 15.01.2007.a sõlmisid kostja ER(endine nimi ER) ja hageja Danske Bank A/S õiguseellane AS Sampo Pank laenulepingu nr XXX, mille kohaselt andis AS Sampo Pank kostjale laenu korteriomandi asukohaga XXX, osalise ostuhinna finantseerimiseks ja AS-ist Hansapank võetud laenu finantseerimiseks summas 148 594, 58 EUR. Laenu tagastamine ja intresside tasumine pidi toimuma vastavalt laenulepingu lisas nr 1 toodud graafikule. Laenu tagasimaksmise lõpptähtpäevaks määrati 15.01.2037.a. Eritingimuse kohaselt kohustus kostja hiljemalt 01.07.2007.a. tagastama laenust ennetähtaegselt 545 000.- EEK korteriomandi asukohaga Sadama 19-2, Paldiski, müügist laekuva raha arvelt. Lisaks laenu tagastamisele kohustus kostja tasuma intressi ja tähtaegselt tasumata maksetelt viivist. 15.01.2007.a. sõlmisid laenulepingust tulenevate kohustuste tagamiseks SP ja AS Sampo Pank hüpoteegi seadmise lepingu, mille kohaselt S.P seadis AS Sampo Pank kasuks hüpoteegi korteriomandile asukohaga XXX. 15.01.2007.a. sõlmisid AS Sampo Pank ja kostja ka kokkuleppe laenulepingu tagatiseks oleva korteriomandi, asukohaga XXX, Paldiski, kindlustamiseks, millise kokkuleppe p. 1.1. kohaselt andis kostja nõusoleku kindlustada laenulepingust tuleneva kindlustuskohustuse täitmiseks laenulepingu tagatiseks olev XXX, Paldiskis asuv korteriomand AS-is If Eesti Kindlustus. Kokkuleppe kohaselt AS Sampo Pank kindlustas kostja eest tagatisvara ja kostja kohustus igakuiselt 15. kuupäevaks hüvitama AS-i Sampo Pank poolt tagatisvara kindlustamiseks tasutud kindlustusmakseid summas 46 EEK. 18.01.2007.a. sõlmisid AS Sampo Pank ja kostja hüpoteegiga koormamise lepingu, mille kohaselt kostja seadis ühishüpoteegi korteriomanditele registriosa nr XXX, asukohaga XXX, ja registriosa nr XXX, asukohaga XXX, AS Sampo Pank kasuks laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks. 18.01.2007.a. sõlmisid AS Sampo Pank ja kostja ka kokkuleppe laenulepingu tagatiseks oleva korteriomandi asukohaga XXX kindlustamiseks, millise kokkuleppe p.1.1 kohaselt andis kostja AS-ile Sampo Pank nõusoleku kindlustada laenulepingust tuleneva kindlustuskohustuse täitmiseks laenulepingu tagatiseks olev XXX korteriomand AS-is If Eesti Kindlustus kokkuleppes toodud tingimustel. Kokkuleppe kohaselt AS Sampo Pank kindlustas kostja eest tagatisvara ja kostja kohustus igakuiselt 15. kuupäevaks hüvitama AS Sampo Pank poolt tagatisvara kindlustamiseks tasutud kindlustusmakseid summas 166 EEK. 18.01.2007.a. sõlmisid kostja ja AS Sampo Pank laenulepingu muudatuse nr. 1, millega määrati laenu väljamaksmise korda, muudeti laenusumma tagastamise ja intresside tasumise graafikut ja muudeti laenulepingu eritingimust nii, et 01.07.2007.a. tuli kostjal ennetähtaegselt tagastada vähemalt 245 000,00 EEK-i. 08.02.2007.a. sõlmisid kostja ja AS Sampo Pank laenulepingu muudatuse nr 2, mille kohaselt kostja kohustus tagastama 12.02.2007.a. laenusummast ennetähtaegselt 15 648,55 EUR ja AS Sampo Pank kohustus vabastama tagatiste hulgast korteriomandi asukohaga XXX, Paldiski. Kostja täitis kohustuse tähtaegselt. Muudeti laenusumma tagastamise ja intresside tasumise graafikut ja kostjale võimaldati laenu põhiosas maksepuhkust kuueks kuuks, mistõttu laenulepingu esimese põhiosa makse kohustus kostja teostama 15.08.2007. Kuumaksed tähtaegadega 15.08.2007, 15.09.2007 ja 15.10.2007 kostja tasus. 14.10.2007 esitas kostja AS-le Sampo Pank avalduse järjekordse maksepuhkuse võimaldamiseks perioodil 15.11.2007-15.02.2008. Avaldus rahuldati ning 27.11.2007.a. sõlmisid kostja ja AS Sampo Pank laenulepingu muudatuse nr 3, millega määrati laenu tagastamise uueks

lõpptähtajaks 15.05.2037, muudeti ka laenusumma tagastamise ja intresside tasumise graafikut. Sisuliselt fikseeriti põhiosa tasumisel kostjale maksepuhkuse andmine neljaks kuuks perioodil november 2007 - veebruar 2008. Laenulepingu põhiosa makseid kohustus kostja uuesti tasuma hakkama alates 15.03.2008, kuid kostja seda kohustust ei täitnud. Vaatamata AS Sampo Pank korduvatele teadetele oli kostjal tasumata kolm üksteisele järgnevat osamakset (15.03.08, 15.04.08 ja 15.05.08) siis 27.05.2008.a. esitas AS Sampo Pank kostjale AS Eesti Post kaudu tähtkirjana täiendava tähtaja andmise teate ja laenulepingu ülesütlemise avalduse, milles teatas kostjale, et tal on AS Sampo Pank ees laenulepingust tulenev võlgnevus 48 403, 10 EEK, mis koosnes tähtajaks tasumata maksetest: laenu sissenõudmise kulu 1 460,00 EEK; laenusumma 7 479, 53 EEK; intressid 38 483, 27 EEK; viivised 132, 30 EEK; kindlustusmaksed 848, 00 EEK ning andis kostjale võlgnevuse tasumiseks täiendava 14 päevase tähtaja so. kuni 10.06.2008.a. ja avaldas, et kui kostja ei tasu võlgnevust 48 403,10 EEK 10. juuniks 2008.a. kontole nr. XXXXXXXXXXXXX Sampo Pangas, ütleb AS Sampo Pank kostjaga sõlmitud laenulepingu erakorraliselt üles alates 11. juunist 2008.a. ning nõuab laenulepingu alusel kogu võlgnetava summa kohest ja täielikku tasumist. AS Sampo Pank teavitas kostjat ka kogu võlgnetava summa suurusest ja selle koosseisust seisuga 11.06.2008.a. Kuna kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud, siis ütles hageja laenulepingu kostjale erakorraliselt üles 11. juunist 2008 vastavalt laenulepingu üldtingimuste p.-le 9.1, kuulutas laenu tagastamise tähtpäeva saabunuks ning nõudis laenulepingu alusel võlgnetavate summade kohest ja täielikku tasumist. Laenulepingu alusel kohustus kostja vastavalt laenugraafikule kuumaksetena tasuma laenu põhiosa kogusummas 933,47 EUR, millest kostja tasus 455,74 EUR. Seisuga 11.06.2008 oli kostja hageja ees võlgnevuses kuumaksetega tähtaegadega 15.03.2008, 15.04.2008 ja 15.05.2008 kogusummas 477,73 EUR. Laenulepingu ülesütlemisega muutus sissenõutavaks ka laenulepingu põhiosa jääk 132 012,56 EUR ja seega kokku oli kostja võlgnevus põhiosas 132 490, 29 EUR. Intressimakseid kohustus kostja tasuma kogu laenulepingu kehtivuse perioodil, sest maksepuhkust võimaldati kostjale ainult põhiosa maksete osas. Laenulepingu alusel kohustus kostja vastavalt laenugraafikule kuumaksetena tasuma laenu intressi kogusummas 9 192,53 EUR, millest kostja tegelikult tasus vaid 6 734,54 EUR. Seisuga 11.06.2008 oli kostja võlgnevuses järgmiste intressimaksetega: osaliselt intressimaksega tähtajaga 15.02.2010 summas 629,62 EUR, täielikult intressimaksetega tähtaegadega 15.03.2008, 15.04.2008 ja 15.05.2008 ning perioodil 16.05.2008-11.06.2008 kogunenud intressidega, seega kokku oli kostja võlgnevus intressimaksete osas 3.005,22 EUR. Laenulepingu alusel oli kostja kohustatud laenu põhiosa maksetega hilinemise tõttu tasuma viivist kogusummas 9,67 EUR, millest kostja tasus 1,07 EUR. Seisuga 11.06.2008 oli kostja viivistega võlgnevuses 8,60 EUR. Laenulepingu kehtivuse perioodi jooksul kohustus kostja hagejale tasuma laenu põhiosa, intressi ja viivise maksetena kokku 10 135,67 EUR, kuid tegelikult tasus kostja vaid 7 191,35 EUR. Kuna kostja vabatahtlikult võlgnevust likvideerima ei asunud, siis 02.10.2008.a. esitas hageja kohtutäitur Arvi Pingile avalduse nr. XXX , millega taotles täitemenetluse algatamist ja palus pöörata sissenõue summas 2 222 459, 57 EEK-i hageja kasuks hüpoteegiga koormatud korteriomandite sundenampakkumise teel. Kohtutäitur A. Pink algatas hageja avalduse alusel: täiteasja nr XXX , mille käigus laenulepingu tagatiseks I olnud korteriomand aadressiga XXX , Paldiski müüdi 19.11.2008.a. kohtutäituri 1.-l enampakkumisel hinnaga 350.000,00 EEK ning müügihinnast arvestati maha kohtutäituri kulud summas 38 232,00 EEK. Seega rahuldati võlgnevust selle täiteasja käigus 311 768 EEK ja täiteasja nr XXX , mille käigus laenulepingu tagatiseks II olnud korteriomand aadressiga XXX , Tallinn müüdi 22.05.2009 kohtutäituri 7.-l enampakkumisel hinnaga 600.000,00 EEK ning müügihinnast arvestati maha kohtutäituri kulud summas 89 186,80 EEK. Seega rahuldati võlgnevust selle täiteasja käigus 510813.20 EEK. Kohtutäitur A. Pink lõpetas täiteasja nr XXX 19.12.2008.a. otsusega, milles tuvastas, et võlgnevust on täitemenetluse käigus rahuldatud summas 311 768 EEK. Kohtutäitur A. Pink lõpetas täiteasja nr XXX 01.06.2009.a. otsusega, milles tuvastas, et võlgnevust on täitemenetluse käigus rahuldatud summas 510 813.20 krooni. Hageja nõue kostja vastu oli tagatise II müümise päeva seisuga 2 016 287,30 EEK, kuid

täitemenetluste käigus oli kostja võlgnevust hageja ees rahuldatud vaid 822 581,20 EEK ja seega ei olnud täitemenetluste kaudu võimalik kostja kohustusi hageja ees täies ulatuses kustutada. Täitemenetlustest laekus hagejale laenulepingust tuleneva kostja võlgnevuse katteks Rae tn korteri müügist 311 768,00 EEK ning XXX korteri müügist 510 813,20 EEK. Nimetatud summade võrra vähendas hageja kostja võlgnevust laenulepingu põhiosas kokku 52 539,61 EUR võrra. Selle tulemusel on hagiavalduse esitamise seisuga kostja võlgnevus põhiosas ja sellest tulenev hageja poolt kostja vastu esitatav tagastamata laenusumma nõue 79 950,68 EUR. 28.08.2009.a. saatis hageja kostjale AS Eesti Post kaudu tähtkirjana nr RR156002362EE nõude järelejäänud võlgnevuse hüvitamiseks, milles teavitas kostjat täitemenetluse tulemustest ning hageja nõude suurusest seisuga 28.08.2009 ja selle koosseisust. Kostja sai vastavalt AS Eesti Post andmetele teate kätte 31.08.2009, kuid võlgnevust ei ole käesoleva ajani hagejale tasunud. Eeltoodust tulenevalt palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja: tagastamata laenusumma 79 950, 68 EUR; sissenõutavaks muutunud tasumata intress 3005, 22 EUR; viivis kuni 15.10.2010 sissenõutavaks muutunud summas 21 457,58 EUR ja alates 15.10.2010 kuni põhinõude 79 950, 68 EUR täieliku tasumiseni VÕS § 113 Ig-s 1 sätestatud määras (VÕS § 94 lg 1 sätestatud intressimääras, millele vastavalt lisandub 7 protsenti aastas; võla sissenõudmisega seotud kulud 1450, 79 EUR; tasumata kindlustusmaksed 146,10 EUR. Kostja vastuväited Kostja tunnistas hagi osaliselt õigeks selles, et ta võttis hagejalt laenu summas 2 325 000 krooni 19.01.2007a, millest ta tagastas 245 000 krooni 12.02.2007a, tagatisvarast XXX Paldiski tagastas ta 311 768 krooni, soetavast varast tagastas 510 813,20 krooni. Perioodil veebruar 200715.02.2008 a on ta tagastanud hagejale kokku 112 345,90 krooni, mis nähtub viimasest ülekandest summas 9 368,79 krooni ja 15.02.2008 ülekandest summas 14,94 krooni, seega on hagejale tagastatud kokku seisuga 15.02.2011a. 1 145 072,90 krooni ja jääk on 1 179 927,10 krooni. Kostja ei nõustu sellega, et kohtutäitur Arvi Pink võõrandas enampakkumisel tema poolt soetatud vara 2 325 000 krooni hinnaga 600 000 krooni, mis on ebaõiglane. Kostja ei nõustu maakleritasuga summas 21 240 krooni, kuna ostja võttis kostjaga ise ühendust ja maaklerit kohal ei käinud, sellega, et hageja andis nõusoleku võõrandada varad alla turuhinna, et ta eiras Eesti Panga teatist 2007 a majanduskäigust ja andis sellele vaatamata laenu, kuigi oleks pidanud teavitama majanduslanguse tulekust ja selle teadmisega poleks kostja laenu võtnud. Kostja on nõus hagi osalise rahuldamisega, kui hagisummalt lahutada 63 911,65 eurot, sest hageja kiirustas XXX ridaelamuboksi (viimistletud kujul) võõrandama alla turuhinna, kostja soetas vara 2007.a algus summas 2 325 000 kr (karbi kujul) ja vara võõrandati 2009 a kevadel (siseviimistlusega) ja kuna eelnimetatud perioodi jooksul kinnisvara turuhind ei kukkunud 80% ning kompromissiga summas 16 185,13 eurot, mis on arvestatud koos kindlustusmaksetega. Kohtuistungil nõustus kostja laenusummade, intresside ja viiviste arvutustega, kuid vaidlustas pärast lepingu ülesütlemist sissenõutavad kindlustusmaksed ja palus vähendada nii intresse kui ka viiviseid. Kohtuotsuse põhjendused Pooltel ei ole vaidlust laenulepingu sõlmimise, muutmise ega lõpetamise asjaolude üle, selle üle, et kostjale väljastati laenulepingu alusel 19.01.2007 laen 148 594,58 eurot, et vastavalt laenulepingu muudatusele nr 2 tagastas kostja 12.02.2007 laenust 15 648,55 eurot ennetähtaegselt, et täitemenetluses müüdud tagatiste eest saadud raha arvelt vähendati laenu põhiosa võlgnevust 52 539,61 euro võrra. Vaidlus on kindlustusmaakleri vahendusteenusega seotud kulude ja pärast lepingu ülesütlemist sissenõutava kindlustusmakse üle ja selle üle, kas vara võõrandati õiglase hinnaga. Kostja taotles ka intresside ja viiviste vähendamist majanduslike raskuste tõttu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. TsÜS § 6 lg 1 sätestab, et tsiviilõigused ja -kohustused võivad üle minna ühelt isikult teisele, kui need ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud. VÕS § 12 lg 2 sätestab, et leping kehtib ka lepingupoole üldõigusjärglase suhtes. Hageja on AS-i Sampo Pank üldõigusjärglane

vastavalt TsÜS § 6 lg 1-2 ning ÄS § 391 lg 1 ja lg 4 ning talle on muuhulgas üle läinud laenulepingust tulenevad õigused ja kohustused. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja õiguseellase AS-i Sampo Pank ja kostja vahel 15.01.2007.a sõlmitud laenulepinguga nr XXX, laenulepingu tagatiseks olevate tagatisvara kindlustuslepingutega, 18.01.2007.a. sõlmitud hüpoteegiga koormamise lepingutega, 18.01.2007.a. sõlmitud laenulepingu muudatuse lepingu lisaga nr. 1, 08.02.2007.a. sõlmitud laenulepingu muudatusega nr 2, 27.11.2007.a. sõlmitud laenulepingu muudatusega nr 3 ja intresside tasumise graafikuga, 27.05.2008 laenulepingu ülesütlemise avaldusega, intressimaksete ja viiviste arvestusega, kostja kontoväljavõttega perioodil 15.01.2007-12.12.2010, avaldusega täitemenetluse algatamiseks, täitemenetluse nr XXX ja nr XXX lõpetamise otsustega, kohtutäitur Arvi Pingi maksekorraldustega 20.11.2008 nr. 340 ja 28.05.2009 nr. 502, nõudega võlgnevuse hüvitamiseks, hageja 28.08.2009 tähitud kirjade nimekirjaga, AS-i Eesti Post tõendiga tähtkirja nr RR156002361EE väljastamise kohta koos postisaadetise saabumise teatega nr. 223, on laenulepingu erakorraliselt 11. juunist 2008 ülesütlemine ja sissenõutavaks muutunud laenusumma 79 950,68 eurot, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 3005, 22 eurot, viivis kuni 15.10.2010 sissenõutavaks muutunud summas 21 457,58 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 1450, 79 eurot ja tasumata kindlustusmaksed 146,10 eurot, tõendatud. Kostja kirjalikus vastuses märgitud viimane ülekanne 9 368,79 krooni, ei ole kohtule tõenditena esitatud kontode väljavõtete kohaselt laenu põhiosa tagasimakseks. 11.02.2008 tehtud ülekandele summas 9 368,79 krooni on lisatud selgitus „püsikanne laenuintress XXX“. Samuti on kostja vastuses märgitud 15.02.2008 ülekanne summas 14,94 krooni tehtud laenuintressi tasumiseks. Laenu põhiosa tagasimakseid on kostja pangakontode väljavõtete perioodil 01.01.200831.12.2008 kohaselt tema poolt viidatud ajavahemikus veebruar 2007 - 15.02.2008 teinud alljärgnevalt: 15.08.2007 laenu põhiosa tagasimakse 2 267, 36 krooni, 15.09.2007 laenu põhiosa tagasimakse 6,87 krooni, 03.10.2007 laenu põhiosa tagasimakse 2270,65 krooni, 22.10.2007 laenu põhiosa tagasimakse 2590,35 krooni. Seega on kostja tema poolt hagivastuses viidatud ajavahemikus veebruar 2007-15.02.2008 tasunud laenu põhiosa mitte 112 345,90 krooni nagu ta väidab, vaid 7135, 23 krooni/455,74 eurot. Tasumata kindlustusmaksete 146,10 euro nõude aluseks on AS-i Sampo Pank ja kostja vahelised kokkulepped laenulepingu tagatisteks olevate korteriomandite asukohaga XXX Paldiskis ja XXX , Harjumaal kindlustamiseks. Kokkulepete punktide 2.2 järgi olid need sõlmitud tähtajaliselt vastavalt kuni 14.01.2008 ja 14.02.2008. Kindlustuspoliisi nr XXX järgi pidi kostja perioodil märts 2008 - jaanuar 2009 tasuma kuumakseid kogusummas 116,70 eurot (kuumakse oli 10,61 eurot) ja kindlustuspoliisi nr XXX järgi perioodil märts 2008 - detsember 2008 tasuma kuumakseid kogusummas 29,40 eurot (kuumakse oli 2,94 eurot). Kuna hageja ei ole laenulepingu ülesütlemise teates märkinud, et ta ütleks erakorraliselt üles ka tagatisvara kindlustamise kokkulepped, siis kehtisid need lepingutes märgitud tähtpäevadeni ja kostjalt tuleb tasumata kindlustusmaksed 146,10 eurot välja mõista. Asjasse puutumatud on kostja vastuväited, mis on esitatud seoses vara kasutusloaga ja võimaliku kahjujuhtumiga. VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. 1 Partner Kinnisvara Tallinn OÜ arvega nr. 90723 02.06.2009 ja hageja maksekorraldusega nr 33748 05.06.2009 on tõendatud, et hageja kasutas laenulepingu tagatiseks oleva korteriomandi asukohaga XXX , küla, , Harjumaa müümiseks 1 Partner Kinnisvara Tallinn OÜ vahendusteenust ja tasus vahendajale selle eest 1357,48 eurot. Kostja on väitnud, et ta ka ise reklaamis tagatisvara müüki Kinnisvara KV.EE portaalis, mille kohta esitas tõendina müügikuulutuse Harjumaa, XXX 5 korteriomandi müügiks, mis on üles pandud 09.05.2008. Kostja on esitanud kohtule tõendina ka 17.07.2008 e-kirja hageja riskiaktivate osakonna spetsialistile A. Sammelseljale, milles teatab, et on püüdnud korteriomandit küll ise müüa aga

tulutult. Samuti, et keeldub võlgnevuse tasumisest ja soovib korteriomandi hagejale üle anda. Hageja riskiaktivate osakonna spetsialisti A.S 18.08.2008 vastuses kostja eelviidatud e-kirjale on kostjale teatatud, et tagatise üleandmist laenuleping ega seadusandlus ette ei näe ning hagejal ei jää üle muud, kui algata täitemenetlus tagatisvarade realiseerimiseks. Järelikult ei leidnud kostja varale ise ostjat ning hageja pidi alustama täitemenetlust, mida tõendab 02.10.2008.a. hageja kohtutäiturile esitatud avalduse täitemenetluse algatamiseks. Vaidlust ei ole, et laenulepingu tagatiseks II olnud XXX korteriomand müüdi täitemenetluse nr XXX raames 22.05.2009 kohtutäituri 7.-ndal enampakkumisel, mille tõendamiseks esitas hageja korteriomandi enampakkumisteated. Seadusest ei tulene keeldu maakleriteenuste kasutamiseks juhul kui toimub täitemenetlus. Kohus leiab, et maakleri vahendusteenuse kasutamine oli vajalik ja põhjendatud, kuna korteriomandi müük õnnestus alles 7.-ndal enampakkumisel. Asjaolu, et kostja ka ise reklaamis tagatisvara müüki Kinnisvara KV.EE portaalis, ei välista hageja õigust nõuda kostjalt võla sissenõudmiseks tehtud kulutust - tagatise müümiseks hagejale osutatud vahendusteenuse tasu 1357,48 eurot. Tõendamata on kostja väide, et ta ise leidis korteriomandile ostja. Põhjendamata ja tõendamata on kostja väited selle kohta, et hageja võõrandas tagatisvara alla turuhinna ning kiirustas laenulepingu tagatisvara realiseerimisega, sest kinnisvara turuhinnad on peale langust hüppeliselt tõusnud ja praegu oleks võimalik saada tagatisvara eest kõrgemat hinda. Hageja müüs tagatisvara täitemenetluses. Enampakkumisteated avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded ning olid kõigile ostuhuvilistele kättesaadavad. Asjaolu, et tagatisvara müüdi alles 7.-ndal enampakkumisel tõendab, et kõrgema hinnaga varale ostuhuvi puudus. Kostja väited hageja poolt Eesti Panga avaldatud prognooside eiramisest Eesti majanduse jahtumise kohta 2007-2008 aastal on põhjendamatud. Eesti Pank oma vastuses kostjale väidab, et ei näinud ette sellises ulatuses majanduslangust, mis 2008. aastal finantskriis endaga kaasa tõi. Eesti Panga prognoosid Eesti majanduse jahtumist 2007.-2008.aastal olid suunatud nii laiemale avalikkusele kui ka ettevõtjatele ja kättesaadavad kõigile isikutele, sealhulgas kostjale. 08.01.2007.a. kostja pangale esitatud laenutaotluses oli märgitud kostja põhitöökohaks V OÜ, mille omanik ja juhatuse liige ta oli ning eelnevalt oli kostja töötanud konsultandina V OÜ-s. Äriregistri B-osa registrikaartidele kantud andmetest nähtub, et alates 1997.aastast olid V OÜ tegevusaladeks kinnisvaratehingud ning alates 2003.aastast kinnisvaraalane tegevus ja laenude vahendamine. Äriregistri B-osa registrikaartidele kantud andmetest nähtub, et alates 2005.aastast olid V OÜ tegevusaladeks kinnisvaratehingud, kinnisavara arendamine ja investeerimine. Seega kostja, kes tegutses investeerimise, laenude vahendamise ja kinnisvaratehingute valdkondades, pidi olema hästi kursis Eesti Panga prognoosidega ja majanduskommentaaridega. Eeltoodust tulenevalt on ainetu kostja väide nagu poleks ta laenu võtnud kui oleks olnud kursis Eesti Panga poolse infoga majanduslanguse kohta. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS §-st 101 lg 6 nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtule mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 113 lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS § 162, mille lõige 1 järgi võib kohus leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada tasumisele kuuluvat leppetrahvi mõistliku suuruseni arvestades kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Hageja on kostjalt nõutavat viivist arvestanud perioodil 16.03.2008 - 15.10.2010 tähtajaks tasumata summadelt laenulepingus kokku lepitud tarbijakrediidile lubatud maksimaalses määras VÕS § 113 lg 1 alusel vastavalt 11%, 9,5% ja 8% aastas, kokku 21 457,58. Perioodil 16.03.2008 - 11.06.2008 arvestati viivist graafikujärgselt tasumata kuumaksetelt, alates 11.06.2008 kogu põhiosalt.

Riigikohus on lahendis 3-2-1-41-07 asunud seisukohale, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel ei ole põhjendatud viivise vähendamine alla nõude seadusega tagatud ulatuse. Kohus asub seisukohale, et kostja taotlus viivise vähendamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 tulenevalt saab viivist vähendada ebamõistlikult suure viivisemäära korral, kuid seaduses sätestatud viivisemäära ei saa pidada ebamõistlikult suureks. Seejuures ei oma tähtsust, missugune on kostja majanduslik seisukord. Seega kuulub sissenõutavaks muutunud viivis väljamõistmisele täies ulatuses ja alates hagi esitamisest 12.10.2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. VÕS § 94 sätestab, et võlasuhtes võivad pooled intressimääras lepinguga kokku leppida. Laenulepinguga võttis kostja kohustuse maksta laenult intressi intressimääraga Euribor pluss 0,90 protsenti aastas. Laenulepingus leppis kostja kokku ka selles, et esimesel intressiperioodil kuni 14.07.2007 on Euribor erandina 3, 885% aastas ja et järgnevateks intressiperioodideks on vastavalt iga järgnev kuuekuuline periood algusega igal järgneval 15.juulil ja 15.jaanuaril. Samuti leppis kostja kokku selles, et laenu tagastamine ja intresside tasumine toimub vastavalt laenulepingu lisas nr 1 toodud graafikule, mis kuulub muutmisele vastavalt laenulepingu tingimustele. Intress on arvestatud perioodil 15.01.2008 - 11.06.2008 laenulepingus kokkulepitud määras 0,9% + 6 kuu Euribor 4,627% ehk intressimäär kokku 5,527. Kokku on intressi arvestatud 3 005,22 eurot. Seadus ei sätesta, et intressi maksmiseks kohustatud isik võiks nõuda selle vähendamist. Seega puudub kostjal õiguslik alus nõuda intressi vähendamist ja kohus jätab intressi vähendamise taotluse rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt on hagi põhjendatud ja tõendatud ning kuulub täies ulatuses rahuldamisele. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, siis kannab menetluskulud täies ulatuses kostja. Kostjale määrati vastavalt Harju Maakohtu 18.01.2012 kohtumäärusele esindaja riigi õigusabi korras kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud 25% ulatuses osamaksetena ühe aasta jooksul pärast riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramist. Riigi õigusabi osutas kostjale vandeadvokaat Vahur Krinal, kes esitas 15.05.2012 tasu nõude 255,94 eurot, mis kohtu hinnangul on vajalik ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Seega tuleb kostjalt TsMS § 179 lg 1 ja 190 lg 5 alusel välja mõista Eesti Vabariigi kasuks kokku 63,99 eurot, igakuise makse suuruseks on 5,33 eurot, makse tähtpäevaks määrab kohus 20-nda kuupäeva. TsMS § 179 lg 5, 6, 7 ja 9 kohaselt tuleb Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud summa tasuda riigituludesse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, vastasel korral võib saata lahendi sundtäitmisele, seejuures tuleb menetluskulude tasumisega viivitamisel tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt. Seega tuleb hagejalt välja mõista viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi (VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas) alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni Eesti Vabariigi kasuks. Hagejal tuleb Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumber 2900078444. Maksekorralduse selgitusse märkida: kohtu nimetus, tsiviilasja number ja menetlusosalise nimi. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.