Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kostja vastuväited. Kostja esitas kohtule vastuse hagiavaldusele, kus teatas, et ei ela Eestis juba 5 aastat ja ei tasu ühtegi võlgnevust. Kostja palus kohaldada asjas aegumist. Kohtuotsuse põhjendused. Kohus, tutvunud hageja ja kostja seisukohtadega ja toimiku materjalidega, võtab esiteks seisukoha kostja taotluse osas asjas aegumise kohaldamiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 sätestab, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses. Kohus on seisukohal, et hageja nõue kostja vastu ei ole aegunud. Hageja ütles lepingu kostjaga üles 25.10.2006.a., mis tähendab, et siis muutus hageja nõue kostja vastu täies ulatuses sissenõutavaks. Hageja esitas 09.04.2007.a. kostja vastu kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse tsiviilasjas nr 2-07-13440, millega peatus hagi aegumine. Hagi aegumine oli peatunud kuni 22.09.2009.a.a., mil kohus jättis maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata. Edasi esitas hageja 20.01.2012.a. veelkord kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu tsiviilasjas nr 2-12-3045, mis läks üle hagimenetlusse, kus hageja esitas hagiavalduse 29.05.2012.a. Eeltoodust tulenevalt ei olnud 3-aastane hagi aegumistähtaeg 20. jaanuariks 2012.a., mil esitati uuesti maksekäsu kiirmenetluse avaldus kostja vastu, veel saabunud ja hagi kostja vastu ei ole aegunud. Kohus, tutvunud hageja ja kostja seisukohtadega ja toimiku materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja ja hageja sõlmisid 10.11.2005.a. laenulepingu, mille alusel kostja laenas hagejalt 639,12 eurot ja kohustas võla tagastama igakuiste osamaksetena ning tasuma hagejale intressi 29,41% krediidisummast aastas. Võlaõigusseadus § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vastavalt VÕS § 396 lg 1 kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb lepingut täita vastavalt kokkulepitule. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi on hagejal õigus nõuda kohustuse rikkumise korral kohustuse täitmist. Hageja leiab, et kostja on jätnud oma kohustuse, laenusumma tagasi maksta, täitmata, mistõttu on ta kohustust rikkunud. Kohus nõustub hagejaga. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid mis hageja väited ümber lükkaks. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks tagastamata krediidisumma 603,26 eurot.

Hageja poolt kohtule esitatud poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust nähtub, et pooled on kokku leppinud intressimääras 29,41% aastas. Hageja nõuab lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud intressi summas 166,11 eurot. Kostjalt kuulub väljamõistmisele hageja kasuks intress summas 166,11 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja poolt kohtule esitatud poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust nähtub, et pooled on kokku leppinud intressimääras 29,41% aastas ja selles, et krediidisaaja maksab krediidiandjale viivist seaduses sätestatud maksimaalses määras (lepingu punkt 6.1). Seega on viivise määraks vastavalt VÕS § 113 lg 1 29,41 % tasumata laenusummalt aastas. Hageja nõuab seisuga 31.05.2012.a. sissenõutavaks muutunud viivist osaliselt, s.o summas 363,66 eurot ning palub välja mõista kostjalt alates 01.06.2012.a. viivise 29,41% tagastamata krediidisummalt aastas kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni. Kohtu hinnangul on põhjendatud kostjalt intressi väljamõistmine ning viivise väljamõistmine kuni põhivõlgnevuse suuruseni, s.o. 603,26 euroni. Võlaõigusseaduse § 101 lg 1 p 3 järgi võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kahju hüvitamist. Hageja 73,49 euro suurune võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise nõue põhineb lepingu p-le 9.3 ja 5.3 ning hinnakirjale, mille kohaselt 12.07.2006 ja 22.08.2006.a. saadetud võla sissenõudmiskirjade, 5.10.2006.a. saadetud lepingu ülesütlemise hoiatuse, 25.10.2006.a. saadetud lepingu ülesütlemisavalduse ja 05.04.2007.a. tasutud maksekäsu kiirmenetluse avalduse riigilõivu eest on hagejale tasumata 73,49 eurot. Kostja viivitas kohustuse täitmisega, hageja on teinud kostjale võlgnevuse meelde tuletamiseks eelpool nimetatud kulutusi. Seega tuleb kostjalt välja mõista ka võla sissenõudmisega seotud kulutuste hüvitamiseks 73,49 eurot. Menetluskulud. TsMS § 162 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja menetluskulu täies ulatuses. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja poolt hagi avalduse esitamisel ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv kokku summas 127,82 eurot ning hageja õigusabikulud summas 95,87 eurot. Kohus on seisukohal, et tulenevalt TsMS § 162 lg 1 on põhjendatud kostjalt hageja menetluskulu väljamõistmine. Tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMs § 124 lg 1 ja 133 sätestatust on käesoleva tsiviilasja hinnaks 603,26 eurot.

Piret Randmaa Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.