Võlaõigus › Töövõtulepingud

Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse. Hageja nõue ja põhjendused (tl 4-7) 17.11.2008 sõlmisid OÜ Moreen ja kostja ehituse töövõtulepingu nr 1, mille kohaselt kohustus OÜ Moreen teostama Kallaste linnas töid vastavalt hinnapakkumisele 790 895 krooni eest lõpptähtajaga 30.07.2009. OÜ Moreen täitis oma lepingujärgsed kohustused nõuetekohaselt ning kostja võttis tehtud tööd vastu, allkirjastades üleandmis/vastuvõtu akti nr 1. 30.11.2008 väljastas OÜ Moreen kostjale arve nr 5211 summas 790 895 krooni, mille kostja kohustus tasuma hiljemalt 10.12.2008. Kostja on täitnud oma lepingulise kohustuse osaliselt, tasudes tehtud töö eest 405 000 krooni. Kostjal on tasumata 385 895 krooni. OÜ Moreen loovutas 25.01.2010 oma nõude kostja vastu hagejale. Kuna kostja on oma lepingujärgse kohustuse täitmisega viivituses, siis on hageja arvestanud alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, so alates 11.12.2008 kuni 19.07.2010, so hagi kohtusse esitamise aeg, viivist seadusjärgses määras. Hageja arvestuse kohaselt on sissenõutavaks muutunud viivis 49 204,26 krooni. Hageja palub hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 435 099,26 krooni (põhinõue 385 895 krooni ja sissenõutavaks muutunud viivis 19.07.2010 seisuga 49 204,26 krooni) ning lisanduva viivise põhinõudelt alates 20.07.2010 kuni kohustuse kohase täitmiseni seadusjärgses määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja lisas avaldusele koopiad 17.11.2008 ehituse töövõtulepingust nr 1, tehtud tööde üleandmis/vastuvõtu aktist nr 1, 30.11.2008 arve-saatelehest 5211, teatisest nõude loovutamise kohta, hageja 15.03.2010 vastusest kostja kirjadele 02.02.2010 ja 15.01.2010, kostja 02.02.2010 ja 15.01.2010 kirjadest ning viivise arvestusest (tl 9-22). Kostja vastus hagile (tl 27-30) Kostja palub hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Vastuse kohaselt on hagi alus täielikult tõendamata. Kostja märgib, et kohtule esitatud leping ei ole tõendina kasutatav, sest lepingu lahutamatuks osaks on hinnapakkumine, mida hagile lisatud ei ole. Lisaks erineb lepingus sätestatud töövõtu hind arvel märgitud summast. Samuti ei ole tööde üleandmis/vastuvõtu akt käsitletav dokumendina, sest sealt ei nähtu akti allkirjastamise kuupäev ega akti allkirjastanud isikud. Ka ei nähtu aktist, mille alusel on vastu võetud näiteks ettevalmistavad tööd. Puuduvad kaetud tööde aktid. Arve-saateleht 5211 on kostja jaoks sellisel kujul arusaamatu tõend. Esiteks ei ole nimetatud arvet kostja raamatupidamises ja hageja ei ole millegagi tõendanud selle kostjale saatmist. Teiseks on arvel käibemaksumäär 20%, mis sel ajal veel ei kehtinud, mistõttu tundub kostjale, et arve on vormistatud tagantjärgi. Käesoleval ajal on tõendamata ka hageja väide arve osalise tasumise kohta. Sõltumata muudest vastuväidetest viitab kostja asjaolule, et lepingu kohaselt oli tasumise tähtajaks 30.08.2009 ning enne seda kuupäeva arvestatud viivis on põhjendamatu isegi põhinõude paikapidavuse korral. Lisaks leiab kostja, et vaidlusalune leping on tühine esindaja volituste puudumise tõttu, mistõttu ei saa leping ega selle alusel koostatud dokumendid olla hagi aluseks. Kostja märgib, et Kallaste linnavara eeskirja kohaselt otsustab laenu ja muude varaliste kohustuste võtmise üldjuhul linnavolikogu ja kui varalisi kohustusi võetakse kuni 50 000 krooni ja varaliste kohustuste võtmine on tagatud jooksva aasta eelarvega, otsustab laenu ja muude varaliste kohustuste võtmise linnavalitsus. Linnavolikogu ainupädevusse kuulub laenude ja muude varaliste kohustuste võtmine, mis ei ole tagatud jooksva aasta eelarvega. Kuna lepingu on allkirjastanud linnapea eeskirjas määratletud pädevust ületades (volikogu otsuseta) ja lepingut ei ole 2(7)

hiljem heaks kiidetud, on leping tühine. Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi ja selle alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Kostja rõhutab, et sellel alusel esitatud nõue eeldab aga hageja poolt alusetu rikastumise fakti ja tehtud tööde mahu tõendamist. Hageja vastus kostja vastuväidetele (tl 36-42) Hageja ei nõustu kostja esitatud seisukohtadega ja jääb hagiavalduses toodu juurde. Hageja hinnangul on hagi alus tõendatud hagile lisatud dokumentidega. Kuna lepingus eneses on toodud keskväljaku asfalteerimise hinnapakkumine, saab lepingut pidada terviklikuks dokumendiks. Tööde kogumaksumuseks oli 790 895 krooni koos käibemaksuga. Eeltoodut kinnitab lepingus märgitud hinnapakkumine, kostjale esitatud arve-saateleht ja üleandmis/vastuvõtu akt – kõigil on tasumisele kuuluvaks summaks märgitud 790 895 krooni ja seetõttu tuleb lepingus märgitud töövõtu hinda pidada lepingupoolte veaks. Kuivõrd kostja on arve-saatelehe alusel hagejale osaliselt makseid tasunud, siis ei saa kokkulepitud summas olla kahtlust. Arve osalise tasumisega on kostja aktsepteerinud arvel näidatud kogusummat. Hageja hinnangul on üleandmis/vastuvõtu akt käsitletav dokumendina vaatamata sellele, et aktil ei ole märgitud tellija ega töövõtja nime ja akti allkirjastamise kuupäeva. Akt on allkirjastatud, selles on selgelt näha tellija Kallaste Linnavalitsus ja töövõtja OÜ Moreen. Samuti on aktis kirjas, et akt allkirjastati novembris 2008. Kuivõrd aktis on eraldi välja toodud tehtud tööd etappide kaupa, siis saab kõnealuse akti alusel lugeda ka ettevalmistavad ja kaetud tööd vastuvõetuks. Asjaolu, et hageja ei ole esitanud kaetud tööde akte, ei muuda tööde üleandmis/vastuvõtu akti kehtivust. Hageja märgib, et temale jääb arusaamatuks kostja väide, mille kohaselt ei ole kostja raamatupidamises arve-saatelehte, sest kostja on OÜ-le Moreen teinud kuuel korral ülekandeid, viidates makse selgituses arve numbrile ja väljastamise kuupäevale. Hageja arvates kinnitab eeltoodu arve-saatelehe 5211 olemasolu kostja raamatupidamises. Arve ei ole tagantjärgi vormistatud. Asjaolu, et arvel on märgitud käibemaksumäär 20%, ei tõenda ega kinnita arve tagantjärgi vormistamist. Hageja saatis kostjale arve posti teel. Fakti, et kostja on arve kätte saanud enne detsembrit 2008, kinnitab kostja poolt 23.12.2008 tehtud ülekanne. Hageja on seisukohal, et hagis esitatud viivise arvestus on põhjendatud. Kostjal oli tehtud tööde eest tasumise kohustus peale tööde üleandmis/vastuvõtu akti allkirjastamist, mis käesoleval juhul tehti novembris 2008. Kostjale väljastatud arve koostamise kuupäevaks on 30.11.2008 ja maksetähtajaks 10.12.2008. Kuna kostja on arve osaliselt tasunud ja sellega aktsepteerinud arvel märgitud tingimusi, siis on hagis esitatud viivise arvestus põhjendatud. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et leping on tühine esindaja volituste puudumise tõttu. Kallaste linna põhimääruse kohaselt esindab linnapea Kallaste linna ja linnavalitsust vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele. Asjaolu, et Kallaste linnavara eeskiri seab linnapea esindusõiguse volitusele piirid, ei tee sõlmitud lepingut tühiseks, sest OÜ Moreen ei olnud teadlik linnapeale kohalduvatest volituse piirangutest. Hageja esitas kohtule panga väljavõtted kostja poolt arve osalise tasumise kohta (tl 44-49). 28.03.2012 esitas hageja alltöövõtja AS Talter tööde üleandmise akti peatöövõtjale OÜ-le Moreen ning selle alusel esitatud arve ning AS Talter poolt OÜ-st Geoprojekt tellitud tööde teostusmõõdistuse (tl 100-102) 28.02.2011, 27.12.2011, 03.04.2012 ja 16.05.2012 kohtuistungid (tl 68, 87-88, 103-104, 127-132) Hageja lepingulise esindaja selgituse kohaselt jääb hageja oma nõude juurde. Hagi aluseks olevad asjaolud on tõendatud nii dokumentaalsete tõendite kui tunnistajate ütlustega. Kostjal on osaliselt täitmata ehituse töövõtulepingust tulenev tasu maksmise kohustus, so 385 895 krooni ehk 24 663,19 euro ulatuses. Kuna lepingu kohaselt oli tehtud tööde eest tasumise tähtajaks 30.08.2009, siis arvestab hageja viivist alates 31.08.2009. Viivis 03.04.2012 seisuga on 79 947,41 krooni, so 5109,57 eurot. Viivist on arvestatud ühes määras, so seadusjärgse määra minimaalseima määra järgi. Hageja palub hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja lepingulise esindaja selgituse kohaselt jääb kostja hagi vastuses esitatud seisukoha juurde, et hageja nõude aluseks olev leping on tühine. Kostja ei vaidlusta enam pärast hageja poolt 16.05.2012 teostusjooniste üleandmist OÜ Moreen poolt tööde teostamise fakti. Kuivõrd ehitustöödega kaasnevad dokumendid on töö lepingutingimustele ja ühtlasi ka seaduse nõuetele vastavuse 3(7)

eelduseks, siis saab lugeda töö üleantuks alates 16.05.2012. Kuna leping on tühine, peab kostja hagejale tasuma vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kuid teostusjoonisel toodud andmetest lähtudes ehk 238 m äärekivi paigaldamise eest. Seega on hageja nõue alusetu 62 m äärekivi paigaldamise eest, mis rahalises väljenduses teeb 21 948 krooni (238 m × 300 krooni + käibemaks 18%). Kostja ei nõustu hageja viivisenõudega esiteks seetõttu, et töö koos dokumentidega üleandmine toimus 16.05.2012 ja seega ei ole kostja olnud tasumisega viivituses. Teiseks ei ole viivisenõudel alust hageja enda vastuolulise ja ebakorrektse käitumise tõttu. Juhul, kui kohus peab siiski õigustatuks viivist rakendada, siis palub kostja seda vähendada olulises ulatuses, kuna on püüdnud otsida hagejaga kompromissi ning olnud valmis nõuetekohase dokumentatsiooni saamisel faktiliselt teostatud tööde eest tasuma. Kostja palub menetluskulud jätta poolte endi kanda, kuivõrd kostja on teinud korduvalt hagejale ettepanekuid asja lahendamiseks kompromissiga, sh ettepaneku esitada teostusmõõdistus, kuid hageja on sellest keeldunud. Samas esitas hageja teostusjoonise alles 16.05.2012. Kui hageja oleks esitanud dokumendid jaanuaris 2010 või kasvõi koos hagiga, siis oleks olnud võimalik kohtumenetlust ja sellega kaasnevaid kulusid vältida. Eeltoodu õigustab poolte menetluskulude enda kanda jätmist. Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus

korras oma pädevuse piires. Sama põhimõte tuleneb veel KOKS § 50 lg 1 p-st 2 ja Kallaste linna põhimääruse § 24 lg 1 p-st 2, mille kohaselt linnapea esindab omavalitsusüksust ja linnavalitsust vastavalt seadusega, linna põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele. Tegemist on seega seadusest tuleneva esindusõigusega (seadusjärgse esindusõigusega) TsÜS § 117 lg 2 tähenduses, mille ulatus määratakse seadusega (TsÜS § 120 lg 1). Kallaste Linnavalitsuse 12.11.2008 korralduse nr 106 kohaselt (tl 113) eelnes ehituse töövõtulepingu nr 1 sõlmimisele hankekonkurss, mille parimaks pakkujaks kinnitati OÜ Moreen poolt tehtud pakkumine summas 790 895 krooni koos käibemaksuga. Korraldusest nähtuvalt tuli Kallaste linnapeal Jaak Üprusel sõlmida OÜ-ga Moreen töövõtuleping. Kohus märgib, et välises suhtes (esindatav ja kolmas isik), mis reguleerib, milliste tehingute tegemisel saab esindaja esindatavat esindada, on esindaja esindusõigus üldjuhul piiramatu, samas kui sisesuhtes (esindatava ja esindaja vahelises suhtes) võidakse esindatavale ette näha olulisi piiranguid esindusõiguse teostamiseks. Kostja väitel tuleneb linnale rahaliste kohustuste võtmisel piirang Kallaste linnavara eeskirja §-st 11, mille lg 1 sätestab, et laenu ja muude varaliste kohustuste võtmise otsustab üldjuhul linnavolikogu. Kui varalisi kohustusi võetakse kuni 50 000 krooni ja varaliste kohustuste võtmine on tagatud jooksva aasta eelarvega, otsustab laenu ja muude varaliste kohustuste võtmise linnavalitsus. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt kuulub linnavolikogu ainupädevusse laenude ja muude varaliste kohustuste võtmine, mis ei ole tagatud jooksva aasta eelarvega. Kohtu arvates ei mõjutanud ega piiranud vastavad sisesuhtest tulenevad piirangud esindaja esindusõiguse ulatust välissuhtes, kuna sisesuhtest tulenevad piirangud ei kajastu esindusõiguse aluseks olevas seaduses (TsÜS § 120 lg 1). Seega on sisesuhtest tulenevaid kohustusi rikkuv esindaja (linnapea) tegutsenud tehingu tegemisel (OÜ-ga Moreen töövõtulepingut sõlmides) esindusõiguse piires ning tema poolt esindatava nimel tehtud tehing kehtib esindatava suhtes.

5(7)

tehtud töö eest tasu – täitnud üksnes osaliselt, rikkudes sellega lepingut, mistõttu on hageja pärast maksetähtaja möödumist lisaks lepingu täitmisele õigustatud viivist nõudma. Lepingust tulenevalt jäi kostja oma rahalise kohustuse täitmisega viivitusse 31.08.2009. Kuna hagimenetluses leidis tuvastamist, et kostja võlgneb hagejale lepingujärgse tasuna 363 947 krooni, siis on kostja olnud rahalise kohustuse täitmisel 363 947 krooni maksmisega viivituses 947 päeva (31.08.2009 kuni 03.04.2012), mistõttu on sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 75 480,06 krooni (363 947 × 947 × 0,0219%), so 4824,06 eurot. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg-st 1 tuleneb, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Nimetatud sättest tuleneb, et kohus võib võlgniku taotlusel vähendada ebamõistlikult suurt viivist, kaaludes seejuures võlgniku ja võlausaldaja huve. Kohus märgib, et kostja ei ole kohtumenetluses väitnud, et tasumisele kuuluv viivis on ebamõistlikult suur. Kehtiva kohtupraktika kohaselt ei ole üldjuhul loetud ülemäära suureks viivist, mis moodustab kuni pool põhivõla suurusest. Antud juhul on põhinõue 23 260,45 eurot ja viivisenõue 4824,06 eurot, mis on ligi viis korda väiksem põhinõudest. Kohtu arvates ei ole tegemist ebamõistlikult suure viivisega. Hageja on kogu viivituses oldud perioodil arvestanud viivist seadusjärgse määra minimaalses määras (8% aastas). Kohus on seisukohal, et põhjendatud on ka hageja lisanduva viivise nõue. Viivise põhieesmärgiks on rahalise kohustuse täitmise rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine ja lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. Reeglina ei saa viivis tagada võlausaldaja muud huvi. Viivise rakendumine on sõltunud kostjast enesest (lepingu mittekohane täitmine) ning seetõttu on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja ka lisanduv viivis seadusjärgses määras põhinõudelt 23 260,45 eurolt alates 04.04.2012 kuni põhinõude täitmiseni. Samas peab kohus põhjendatuks piirata hageja viivisenõuet kokku põhinõude suurusega.

Kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.