19.juuni 2012 kell 15.00 , Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-11-19419 Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) hagi OÜ R ja KP`i vastu võla saamiseks
Tsiviilasja hind
2 648,22 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu, registrikood 11488826, asukoht Narva mnt 11, 15015 Tallinn), lepinguline esindaja Külliki T (OÜ Julianuse Õigusbüroo, A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, e-post: [email protected]) Kostja I OÜ R (registrikood XXX asukoht XXX) Kostja II KP (isikukood XXX elukoht XXX) Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista OÜ R ja KP`ilt solidaarselt põhivõlgnevus 2 648,22 (kaks tuhat kuussada nelikümmend kaheksa eurot ja 22 senti) eurot, intress 75,01 (seitsekümmend viis eurot ja 01 senti) eurot ja viivis 2 057,67 (kaks tuhat viiskümmend seitse eurot ja 67 senti) eurot Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) kasuks.
Välja mõista OÜ R ja KP`ilt solidaarselt viivis 0,3% päevas põhivõlgnevuselt alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) kasuks. Menetluskulude jaotus Välja mõista menetluskulud 100% ulatuses OÜ R ja KP`ilt solidaarselt Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks
2-11-19419 ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
1.18.10.2007 sõlmisid hageja ja kostja I kasutusrendilepingu nr XXX, mille kohaselt hageja andis kostja I kasutusse kaubiku Ford Tourneo Connect (tl 5-10), mille eest kostja I kohustus tasuma tasu maksegraafiku alusel (tl 15-16).
2.18.10.2007 sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu nr KÄ- XXX-1, mille kohaselt võttis kostja II enesele täies ulatuses vastutuse lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest kliendi poolt, sealhulgas liisingumaksete, intressimaksete, lepingutasu, kindlustusmaksete, viiviste ja leppetrahvide ning võla sissenõudmisega seotud kulutuste tasumise eest maksimumsummas on 284 979,50 krooni (tl 14).
3.01.04.2010 sõlmisid hageja ja kostja I võla tasumise kokkuleppe nr RA- XXX, mille kohaselt pooled leppisid kokku, et kostja I tasub 18.10.2007 sõlmitud liisingulepingu nr XXX alusel vara müügi arvelt rahuldamata panga nõude summas 2 840,22 eurot tähtajaga kuni 16.03.2012 (tl 1112) maksegraafiku alusel (tl 13). Hageja nõue ja põhjendused
4.Hageja palub vastavalt 12.06.2012 teatele kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlgnevuse 2 648,22 eurot, intressi 75,01 eurot, viivised 2 057,67 eurot, viivise 0,3% päevas alates kohtuotsuse tegemisest protsendina põhinõudest kuni kohustuse täitmiseni ning menetluskulud ja viivise menetluskuludelt. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 8 lg 1, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 113 lg 1, § 142, § 145 lg 1 ja 2, § 361, § 397 lg 1.
5.Kostja I ei tasunud rendimakseid maksegraafikus kokkulepitud tähtajal ning 18.01.2010 ütles hageja kasutusrendilepingu üles, mille järel hageja ja kostja I sõlmisid 01.04.2010 võla tasumise kokkuleppe, mille kohaselt jäi liisingulepingu nr XXX alusel vara müügi arvelt rahuldamata panga nõue summas 2 840,22 eurot ning kostja I võttis endale kohustuse tasuda nimetatud rahaline nõue vastavalt kokkuleppe tingimustele ja maksegraafikule, sh nõudelt arvestatava intressi ja viivise. Kostja I maksegraafikut ei täitnud, mistõttu ütles hageja lepingu 09.08.2010 ühepoolselt üles. Pooled jõudsid kohtuvälisele suulisele kokkuleppele, et kostja tasub kokku 2 840,22 eurot osamaksetena 1 500 krooni (96 eurot) iga kuu 15.ndaks kuupäevaks alates jaanuar 2011. Kostja tasus võlgnevust jaanuaris ja veebruaris kokku 192 eurot, seega on kostjal I tasumata põhivõlgnevus 2 648,22 eurot, seisuga 09.08.2010 intress 75,01 eurot ja viivis 2 057,67 eurot perioodi 09.08.2010-25.04.2011 eest. Kostjate vastuväited
6.Kostjad tunnistavad, et hageja ja kostja I vahel sõlmiti 01.04.2010 võla tasumise kokkulepe, millise võlgnevus tulenes hageja ja kostja I vahel 18.10.2007 sõlmitud kasutusrendilepingust nr XXX. Kokkuleppe kohaselt oli 01.04.2010 seisuga kostja I võlgnevus 2 840 eurot, millest kostja I on tasunud 192 eurot, seega kostja I võlgnevus on 2 648,22 eurot. Hageja palub aga välja nõuda 2 765,21 eurot, seega jääb arusaamatuks, milline on kostja I võlgnevus. Lisaks ei ole kostjale I teada, et hageja oleks võla tasumise kokkuleppe üles öelnud 09.08.2010. Kostjal I oli hagi esitamise seisuga tasumata 11 osamakset ehk 1 258,23 eurot ning nimetatud summalt ei ole võimalik arvestada viiviseid 2 057,67 eurot.
7.Kostja II on seisukohal, et võla tasumise kokkuleppe nr RA- XXX näol on tegemist uue õigussuhtega hageja ning kostja I vahel, milline võlasuhe on küll tuletatud kasutusrendilepingust nr XXX, kuid sellega lepingutevaheline seos ka piirdub. Hageja on sõlminud kostjaga I uue lepingu uute õiguste ja kohustusega, mistõttu leiab kostja II, et kostjale II ei laiene võla tasumise kokkuleppest tulenevad rahalised kohustused ja täitmistähtajad. Kostja II leiab, et 01.04.2010
2-11-19419 sõlmitud võla tasumise kokkuleppe on käsitletav kompromisslepinguna VÕS § 578 tähenduses, millega on hageja ja kostja I lugenud sisuliselt kasutusrendilepingu lõppenuks, millega hageja on muuhulgas loobunud nõudest kostja II vastu VÕS § 207 mõttes. Nõudest loobumisel lõpeb võlasuhe, mistõttu hagi esitamiseks kostja II vastu puudub alus. Kohtu põhjendused
8.Tulenevalt TsMS § 403 lahendab kohus antud asja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel.
9.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
10.Võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) § 361 sätestab, et liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Puudub vaidlus, et 18.10.2007 sõlmisid hageja ja kostja I kasutusrendilepingu nr XXX, mille kohaselt hageja andis kostja I kasutusse kaubiku Ford Tourneo Connect (tl 5-10), mille eest kostja I kohustus tasuma tasu maksegraafiku alusel (tl 15-16). Puudub vaidlus, et kuna kostja I ei täinud lepinguga võetud kohustusi nõuetekohaselt, ütles hageja kasutusrendilepingu ennetähtaegselt erakorralisel üles 18.01.2010, peale mida sõlmisid 01.04.2010 hageja ja kostja I võla tasumise kokkuleppe nr RA- XXX, mille kohaselt pooled leppisid kokku, et kostja I tasub 18.10.2007 sõlmitud liisingulepingu nr XXX alusel vara müügi arvelt rahuldamata panga nõude summas 2 840,22 eurot tähtajaga kuni 16.03.2012 (tl 11-12) maksegraafiku alusel (tl 13).
11.VÕS § 142 lg 1-3 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. VÕS § 145 lg 1 ja 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Puudub vaidlus, et 18.10.2007 sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu nr KÄ- XXX-1, mille kohaselt võttis kostja II enesele täies ulatuses vastutuse lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest kliendi poolt, sealhulgas liisingumaksete, intressimaksete, lepingutasu, kindlustusmaksete, viiviste ja leppetrahvide ning võla sissenõudmisega seotud kulutuste tasumise eest maksimumsummas on 284 979,50 krooni (tl 14). Kohus ei nõustu kostjaga II, et kostja II ei vastuta võla tasumise kokkuleppest tulenevate kohustuste eest, kuna võla tasumise kokkuleppe näol on tegemist kompromisslepinguga VÕS § 578 tähenduses ning hageja ja kostja I on lugenud sisuliselt kasutusrendilepingu lõppenuks, millega hageja on muuhulgas loobunud nõudest kostja II vastu VÕS § 207 mõttes. VÕS § 578 lg 1 kohaselt kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama § lg 2 järgi eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled
2-11-19419 oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. VÕS § 207 lg 1 alusel võlasuhe lõpeb, kui võlausaldaja ja võlgnik on võlasuhte lõpetamises kokku leppinud seoses võlausaldaja loobumisega nõudest. VÕS § 207 lg 2 järgi võlasuhte lõppemise kohta sätestatut kohaldatakse, kui võlasuhte pooled on kokku leppinud või võlausaldaja tunnistab, et võlasuhet ei ole. Riigikohus on oma lahendi 3-2-1-44-08 punktis 16 märkinud: „Kompromissilepinguks on VÕS § 578 lg 1 esimese lause järgi leping, millega muudetakse õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Kompromissilepingul, nagu igal teisel lepingul, on oma ese, s.t konkreetne suhe või suhete ring, mida lepinguga reguleeritakse. Seega eeldatakse VÕS § 578 lg 2 järgi nõuetest loobumist (VÕS § 207) ja nõude tunnustamist (VÕS § 30) üksnes nendes vaieldavates või ebaselgetes küsimustes, mille üle pooled läbi rääkisid ja mille üle nad sõlmisid kompromissilepingu kui kohustustehingu. Kuivõrd kompromissilepingu oluliseks tunnuseks on vastastikuste järeleandmiste tegemine, siis isegi juhul, kui kompromissilepingu sõlmimisel osalevad rohkem kui kaks isikut, peavad kõik pooled tegema kompromissieseme raames järeleandmisi. Järeleandmise all ei tule siinkohal mõista üksnes nõuetest täielikku või osalist loobumist. See võib seisneda nt võlasuhte või selle puudumise tunnustamises. Kompromissilepingu sõlmimisel võidakse teha vastastikkuseid järeleandmisi ka mittevaieldavates, kuid kompromissilepinguga hõlmatud õigussuhetes, saavutamaks selgus (kokkulepe) vaieldavas õigussuhtes.“ Käesolev võla tasumise kokkulepe nr RA- XXX ei sisalda poolte järelandmisi, mis on oluliseks kompromisslepingu tunnuseks, vaid kostja I on võtnud endale kohustuse tasuda 18.10.2007 sõlmitud liisingulepingu nr XXX vara müügi arvelt rahuldamata panga nõude summas 2 840,22 eurot, sealhulgas sellele arvestatava intressi ja maksekohustuste mittetäitmise korral arvestatava viivise. Käesoleva kokkuleppega ei ole tehtud järeleandmisi ega võlausaldaja ei ole võlgnevusest loobunud ning võlausaldaja ei ole tunnistanud, et võlasuhet ei ole. Kostja I on üksnes tunnustanud oma 18.10.2007 sõlmitud liisingulepingust tulenevat kohustust, seejuures ei ole kumbki pool teinud mingeid järelandmisi, hageja on üksnes tulnud kostjale I vastu ja lubanud tasuda tekkinud võlgnevuse maksegraafiku alusel. Seega kohtu hinnangul ei ole võla tasumise kokkuleppe näol tegemist kompromisslepinguga VÕS § 578 tähenduses. Seega vastutab kostja II tekkinud võlgnevuse eest kostjaga I solidaarselt.
12.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Juhindudes VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Tulenevalt võla tasumise kokkuleppest oli kostjal I kohustus tasuda hagejale 18.10.2007 sõlmitud liisingulepingust nr XXX tulenev võlgnevus summas 2 840,22 eurot. Puudub vaidlus, et kostja I on tasunud hagejale 192 eurot, seega on võlgnevuse suuruseks 2 648,22 eurot (2 840,22 - 192). Kohus on seisukohal, et hageja on ekslikult märkinud nõudes põhivõlgnevuseks 2 765,21 eurot, kuna asjaoludest ning hagiavalduse pealkirjast tulenevalt on põhivõlgnevuseks 2 648,22 eurot. Eeltoodu kinnituseks on hageja 12.06.2012 esitatud teade võla suuruse osas. Kostjad ei ole kohtule esitanud tõendeid, et on hagejale võlgnevuse tasunud, mistõttu kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 2 684,22 eurot.
13.VÕS § 397 lg 1 alusel majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Hageja ja kostja I on kokku leppinud intressimääras 8%. Hageja palub kostjatelt välja mõista intressi võla tasumise kokkuleppe ülesütlemise seisuga 09.08.2010 summas 75,01 eurot. Kohus leiab, et intressinõue on põhjendatud ja kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele.
14.VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates
2-11-19419 kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja ja kostja I on võla tasumise kokkuleppes leppinud kokku viivisemäära 0,3% päevas (tl 11). Hageja palub kostjatelt välja mõista viivise perioodi 09.08.2010 kuni 25.04.2011 eest summalt 2 648,22 eurolt summas 2 057,67 eurot ning alates kohtuotsuse tegemisest viivise 0,3% päevas põhivõlgnevuselt kuni nõude kohase täitmiseni. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud. Kostjad, jättes oma kohustused täitmata, pidid arvestama, et hagejal on õigus arvestada viivist. Viivisearvestus on õige ja põhjendatud ja vastab seadusele, mistõttu kuulub viivis kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele. Menetluskulud
15.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1, 2 ja § 165 lg 3 jätab kohus hageja menetluskulud täielikult solidaarselt kostjate kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.