Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Menetluskulude jaotus Menetluskuludest jätta hageja kanda 5% ja kostja kanda 95%. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Menetluse käik 27.01.2011 esitas hageja Harju Maakohtule kohtule hagi kostja vastu laenulepingujärgse võlgnevuse nõudes. 21.09.2011 saabus tsiviilasi menetlemiseks Kärdla kohtumajale. 13.04.2012 toimus tsiviilasjas eelistung. 28.05.2012 vaatas kohus tsiviilasja sisuliselt läbi. Hageja nõuded, selle aluseks olevad asjaolud ja hageja poolt esitatud tõendid ning seisukoht kohtus Hageja väidetel sõlmiti hageja ja kostja vahel 15.07.2010 laenuleping, mille kohaselt hageja andis kostjale laenu summas 2556,47 eurot (40 000 krooni). Vastavalt laenulepingule kandis hageja laenu kostja arveldusarvele. Poolte vahel sõlmitud lepingu puhul ei ole tegemist VÕS § 402 mõttes sõlmitud krediidilepinguga. Kostja ei tagastanud laenu 31. 08.2010 vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule. Lepinguga oli poolt vahel kokku lepitud intressi maksmine. Samuti oli hagejal õigus nõuda kostjalt viivist. Hageja leiab, et kostjal tuleb tasuda ka kahjuhüvitis, mis on seotud nõude kohtuvälise maksmapanekuga. Pooled leppisid laenulepingu p 3.3. kokku kohustuste täitmise järjekorra. Hageja on täitnud kõik laenulepingust tulenevad kohustused. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 2556,47 eurot, intressi 16,33 eurot, viivise 2556 eurot, kahju hüvitise 60,75 eurot ja viivis kahjuhüvitiselt summas 5,30 eurot. Hageja esitas kirjalike tõenditena laenulepingu /tl 12-13/, konto väljavõtte /tl 14/, võlateatise /tl 15/, võlateatis (korduv) /tl 16/, faktiraporti /tl 17/, maksehäireregistri raporti /tl 18/, faktiraporti /tl 19-23/, äriregistri väljavõte PTL Pizza OÜ kohta /tl 150/. Kohtuistungil jäi hageja esitatud hagi juurde ja palus hagi täies ulatuses rahuldada.

Kostja kirjalikud vastuväited ja kostja poolt esitatud tõendid ning seisukoht kohtus Kostja esitatud hagi ei tunnista. Kostja on seisukohal, et Sunline OÜ nõue on alusetu, laenuleping on näilik tehing – sõlmitud eesmärgiga varjata tehingut, mida seotud isikud tegelikult teha tahtsid. Kohaldamisele kuuluvad TsÜS § 89 lg-st 3 tulenevalt varjatud tehingu puhul selle tehingu kohta sätestatu, mida pooled tegelikult teha tahtsid. Pooled sõlmisid formaalselt laenulepingu, et hageja saaks täita oma tütarettevõtte OÜ MaineGrupp kohustuse kostja ees, ilma, et kohustuse täitmine dokumentidest välja paistaks. Kohustus, mille hageja kostja eest täitis, oli OÜ MaineGrupp kohustus Peter Lindre ees 2010 sõlmitud käsunduslepingust. Käsunduslepingu sõlmimise osas pidas P. Lindrega läbirääkimisi OÜ-t MaineGrupp otseselt kontrolliv Sander Kopli. Käsunduslepingu alusel korraldas ja juhtis kostja ajavahemikul märts-juuli 2010 restoranide Liilia, hotellide Liilia ja Lõokese ning väliürituste toitlustusvaldkonda. Samuti oli kostja ülesandeks OÜ-le MaineGrupp kuuluva söögikoha Lest&Lammas käivitamine. Käsunduslepingu alusel pidi OÜ MaineGrupp maksma kostjale juhtimisteenuse osutamise eest igakuiselt 20 000 krooni ning tulemustasu 40% kostja poolt juhitud majandusüksuste tegevuskasumist suveperioodil 15.05-15.09.2010. Kuna pooled lõpetasid käsunduslepingu varem, siis tuleb tulemustasu maksta ja arvutada ajaperioodi 15.04.-18.07. 2010 eest. Kokku pidi kostja saama OÜ-lt MaineGrupp 80 000 krooni ja lisaks tulemustasu. Kostja on kätte saanud OÜ-lt MaineGrupp 58 000 krooni alljärgnevalt: 8000 krooni Sander Kopli poolt sularahas, 10 000 krooni S. kopli poolt pangaülekandega (selgitusega laen), 40 000 krooni OÜ Sunline poolt pangaülekandega, selgitusega laen. OÜ Sunline täitis kohustuse OÜ MaineGrupp eest seepärast, et 2010 viis Maksu- ja tolliamet läbi revisjoni OÜs MaineGrupp. Kuna OÜ MaineGrupp raamatupidamises esines puudusi, eelkõige töötajatele ja käsundisaajatele tasu maksmise osas, mida äriühing maksis nö „mustalt“, ei saanud OÜ MaineGrupp täita oma kohustusi kostja ees revisjoni teostamise ajal. Seetõttu vormistati hageja ja kostja vahel fiktiivne laenuleping. Seega on poolte vahel sõlmitud laenulepingu näol tegemist näiliku tehinguga, millega varjatakse teist tehingut. Näiliku tehinguga varjati OÜ MaineGrupp kohustuse täitmist kolmanda isiku poolt. VÕS § 78 lg 1 alusel, kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. OÜ Sunline poolt kohustuse täitmisega vabanes OÜ MaineGrupp oma kohustusest tasuda kostjale käsundi täitmise eest. Kostja täiendavate seisukohtade kohaselt puudus kostjal igasugune vajadus hagejalt laenu võtmiseks. Kostja arvele laekus 70 000 krooni 20.04.2010. hageja poolt esitatud viivisnõue on ebamõistlikult suur ning seda tuleb vähendada. Mõistlik viivise määr on 0,03 % päevas, mida on selgitanud ka Riigikohus oma lahendis 3-2-1-66-05. Kostja esitas kirjalike tõenditena väljatrüki äriregistrist OÜ MaineGrupp kohta /tl75-79/, koostöölepingu projekt /tl 81-82/, äriregistri väljatrükk Sunline OÜ kohta /tl 83-86/. Swedbank As tõend /tl 205/. Kohtuistungil jäi kostja oma seisukohade juurde ja palus jätta hagi rahuldamata. Juhul kui kohus rahuldab hagi põhinõude osas, siis palus kostja vähendada viiviseid, mis on kostja hinnangul ebamõistlikult suured.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et esitatud hagi tuleb rahuldada osaliselt. Pooled ei vaidle alljärgnevate asjaolude üle: 1) Kostja Peter Lindre ja OÜ MaineGrupp vahel oli sõlmitud suuline käsundusleping. Käsunduslepingu alusel korraldas ja juhtis P. Lindre märts kuni 18. juuli 2010 restoran Liilia, hotellide Liilia ja Lõokese ning väliürituste toitlustusvaldkonda. Lisaks oli kostja kohustuseks OÜ-le MaineGrupp kuuluva söögikoha Lest ja Lammas käivitamine ning selle toitlustusvaldkonna juhtimine. 2) OÜ MaineGrupp ei ole kostjale käsunduslepingu järgi täidetud ülesannete eest midagi tasunud. 3) OÜ MaineGrupp nimel pidas Peret Lindrega läbirääkimisi käsunduslepingu sõlmimise osas Sander Kopli. 4) OÜ MaineGrupp ja Peter Lindre vahelise käsunduslepingu läbirääkimiste aluseks oli koostööleping, mis jäi Peter Lindre ja OÜ MaineGrupp poolt allkirjastamata. 5) OÜ MaineGrupp on Sunline OÜ tütarettevõte. Hageja on esitanud laenulepingust tuleneva nõude kostja vastu. Kostja esitatud nõuet ei tunnista, väites, et hageja, kandes laenulepingu järgi kostjale 40 000 krooni, täitis tegelikult OÜ MaineGrupp kohustuse kostja ees tulenevalt Peter Lindre ja OÜ MaineGrupp vahel suuliselt sõlmitud käsunduslepingust. Kohtule on esitatud 15.07.2010 Sunline OÜ kui laenuandja ja Peter Lindre kui laenusaaja vahel sõlmitud laenuleping. Laenulepingu p 1.1. alusel laenuandja annab ja laenaja võtab laenu 40 000 krooni. Laen kantakse üle laenaja pangaarvele vastavalt lepingu p 1.2. Lepingu p

Kostja väited, et tegemist on näiliku tehinguga TsÜS § 89 lg 1 ja 3 mõttes, ei ole tõendamist leidnud. Näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Kui näiliku tehinguga varjatakse teist tehingut, kohaldatakse varjatud tehingule selle tehingu kohta sätestatut. Kostja väidetel täitis Sunline OÜ oma tütarettevõtte OÜ MaineGrupp kohustuse Peter Lindre ees, kuna OÜ MaineGrupp ei saanud seda teha, sest Maksu- ja Tolliamet viis 2010 suvel OÜ-s MaineGrupp läbi revisjoni. Kostja viitab VÕS § 78 lg 1, mille järgi võib kohustuse täita kolmas isik, kui tehingust või kohustuse olemusest ei tulene, et see tuleb isiklikult täita. Kui kolmas isik täidab kohustuse, siis vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Samuti on kostja seisukohal, et VÕS § 78 lg 2 sätetest tulenevalt puudus P. Lindrel õigus Sunline OÜ poolt OÜ MaineGrupp kohustuse täitmisest keelduda. VÕS § 76 lg 1 ja 3 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Täitmise viis on täpsustatav konkreetse kohustuse kohta käivate sätetega, eelkõige sellistega, mis määravad võlasuhte olemuse. Kostja väidetel pidi OÜ MaineGrupp maksma talle tasu käsunduslepingu alusel osutatud teenuste eest. Seega tulnuks Sunline OÜ-l tasuda OÜ MaineGrupp eest tasu Peter Lindrele käsunduslepingu järgi. Sellisel juhul saanuks väita, et Sunline OÜ on täitnud kohustuse OÜ MaineGrupp eest. Käesoleval juhul Peter Lindrele ei ole makstud tasu Sunline OÜ poolt, vaid on antud laenu. VÕS § 396 lg 1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Seega oli Peter Lindrel õigus keelduda sellisel viisil kohustuse täitmise vastuvõtmisest, mida kostja väidetel hageja talle pakkus – tasu maksmine laenu kaudu. Mõistlik isik ei saa pidada kohustust täidetuks õigel viisil, kui selline täitmine toob talle endale kaasa kohustuse. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et poolte vahel oli sõlmitud laenuleping. Hageja on täitnud laenulepingust tulenevad kohustused ning kostjal tuleb laen tagastada vastavalt VÕS § 396 lg 1. Laenu tagastamise tähtaeg koos intressidega oli 31.08.2010 tulenevalt lepingu p 3.1. Kostja oma kohustust täitnud ei ole. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 2556,47 eurot (40 000 krooni). Lepingu p 2.1. järgi kohustus laenaja tasuma laenusumma kasutamise eest intressi 5% aastas. Lepingu p 2.2. järgi intressi arvutamine lõpetatakse laenusumma tagastamise tähtpäevale eelneval päeval. Intressi arvutamise periood on seega 15.07.2010 kuni 30.08.2010. Hageja on esitanud intressi nõude summas 16,33 eurot, mis on põhjendatud ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kostja intressi nõudele vastuväiteid oma täiendavates kirjalikes seisukohtades esitanud ei ole. Hageja poolt esitatud viivise nõue on 2556 eurot, seisuga 09.04.2012. Lepingu p 4.1. ja 4.2. sätetel on kostjal kohustus tasuda viivist 0,25% tähtaegselt tasumata summast päevas. Viivitatud päevi seisuga 09.04.2012 oli 586 ja kogu viivis summas 3745,23 eurot. Hageja on vähendanud viiviseid põhinõudeni. Kostja leiab, et viiviseid tuleb vähendada VÕS § 162 lg 1 alusel 200 euroni, sest kostjale teadaolevatel andmetel ei ole hageja laenu tagastamise viivitusest tingituna varalist kahju kandnud. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-87-10 p 12 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel põhivõlast suuremat viivisenõuet tuleb põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist

ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama suurema kahju olemasolu. Käesoleval juhul ei ole hageja nõudnud põhivõlast suuremat viivist, mistõttu hagejal ei lasu kahju tõendamise kohustust. Kostja ei ole kohustusest midagi täitnud, ehkki kostjale oli juba 12.11.2010, kui kostja sai kätte võlateatise, teada, et hageja on asunud võlgnevust sisse nõudma. Kostja on olnud pikas viivituses, mistõttu on viivise väljamõistmine kostjalt hageja kasuks summas 2556 eurot põhjendatud. Hageja kahju hüvitamise nõudele summas 60,75 eurot ning kahju hüvitamisest tulenevale viivisnõudele summas 5,30 eurot seisuga 09.04.2012, kostja vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus mõistab välja kahju hüvitise summas 60,75 eurot, mis on kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 3-ga. Tuginedes TsMS § 367 palub hageja välja mõista viivis 0,02% kahju hüvitamise nõudelt päevas alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni hetkeni, mil kõrvalnõue moodustab põhinõudest 99%. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja poolt esitatud kahju hüvitamise nõue on oma olemuselt TsMS § 133 lg-s 2 nimetatud kõrvalnõue, mistõttu ei ole TsMS § 367 alusel põhjendatud viivise väljamõistmine, sest TsMS § 367 alusel mõistetakse välja viivis vaid põhinõudelt. Lepingu p 3.3. järgi võlgnevuse kustutamisel tasutakse esmajärjekorras võlgnevus maksetega viivitamise eest, seejärel tasumata intress ning ülejäänud summa ulatuses kustutatakse võlgnevust laenusumma osas. Sama põhimõtte sätestab VÕS § 88 lg 8. Hageja on hagis esitanud kohtule taotluse kohustuste rahuldamise järjekorra kohta. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et kulutuste all tuleb mõista ka menetluskulusid, mis on sätestatud TsMS 18. peatükis. TsMS § 445 lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra. Kohus määrab, et hageja nõuded loetakse kostja poolt täidetuks alljärgnevas järjekorras – esmalt kulutused summas 60,75 eurot, teises järjekorras viivis summas 2556 eurot, kolmandas järjekorras intress summas 16,33 eurot ja viimases järjekorras põhinõue summas 2556,47 eurot. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi osaliselt. Harju Maakohtu 28.01.2011 kohtumäärusega rahuldati Sunline OÜ hagi tagamise taotlus. Hagi tagamiseks seati P. Lindrele kuuluvale kinnistule kohtulik hüpoteek Sunline OÜ kasuks summas 6400 eurot. TsMS § 386 lg 4 järgi kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jätab hagi tagamise muutmata, sest hagi tagamise abinõu on kohtulahendi täitmist tagava abinõuna ilmselt vajalik. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1,2 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kand. Kuna kohus rahuldab täies ulatuses hageja põhinõude, intressinõude, kahju hüvitamise nõude ja viivise nõude põhinõudelt ning rahuldamata jääb viivisnõue kahju hüvitamise nõudelt, siis on õiglane jagada menetluskulud nii, et hageja kanda jääb 5% menetluskuludest ja kostja kanda jääb 95 % menetluskuludest. Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on sätestatud TsMS § 144. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.