18. juuni 2012 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-11-19731 Swedbank Liising AS hagi UR ja MR vastu võla saamiseks
Tsiviilasja hind
6 277,95 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Swedbank Liising AS (registrikood 10434248, asukoht Liivalaia 8, 15039 Tallinn), volitatud esindaja Anneli Arusalu (e-post [email protected]) Kostja I UR(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja II MR(endine V , isikukood XXX, elukoht XXX) Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Otsa (Advokaadibüroo Aivar Pilv, Vabaduse väljak 10, 10146 Tallinn, e-post [email protected])
Kohtuistung
17.04.2012
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja volitatud esindaja Anneli Arusalu Kostja I UR Kostja II MR Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Otsa
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista UR’ilt ja MR’ilt solidaarselt võlgnevus 6 327,95 (kuus tuhat kolmsada kakskümmend seitse eurot ja 95 senti) eurot Swedbank Liising AS kasuks.
Välja mõista UR’ilt ja MR’ilt solidaarselt viivis protsendina VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhivõlgnevuselt (6 277,95 eurot) alates hagi esitamisest, s.o 08.09.2011, kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni Swedbank Liising AS kasuks.
4.Kohtuotsuse täitmine määrata järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisest tuleb UR’il ja MR’il solidaarselt maksta võla katteks igakuiselt 100 (ükssada) eurot 12 (kaksteist) kuu jooksul. Ülejäänud väljamõistetud võlgnevuse ja viivise osas kohus ei määra täitmise korda ja tähtaega. Menetluskulude jaotus Välja mõista UR’ilt ja MR’ilt solidaarselt menetluskulud täielikult (100%) Swedbank Liising
2-11-19731 AS kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Menetluse käik
1.Swedbank Liising AS esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse OÜ-lt R , UR ja MR (endise nimega MV) 6 592 euro saamiseks. 17.08.2011 määrustega jättis kohus avalduse OÜ R suhtes rahuldamata ning lõpetas maksekäsu kiirmenetluse seoses vastuväite esitamisega UR ja MV suhtes. Avaldaja ei ole väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetluse lõpetamiseks, avaldaja on märkinud, et võlgniku vastuväite korral on hagimenetluses pädev Harju Maakohus. 17.08.2011 määrusega on Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond andnud asja solidaarvõlgnike UR ja MV suhtes üle Harju Maakohtu kohtunikule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses.
2.23.08.2011 kohtumäärusega kohustas kohus hagejat esitama viivitamata oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagi esitamisel täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga 14 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest.
3.08.09.2011 esitas Swedbank Liising AS kohtule hagi OÜ R , UR ja MR vastu võla saamiseks.
4.06.02.2012 kohtumäärusega lõpetas kohus menetluse kostja OÜ R osas, kuna kostja kustutati 13.01.2012 äriregistrist (tl 202). Asjaolud
5.05.05.2008 sõlmisid hageja ja OÜ R (edaspidi liisinguvõtja) liisingulepingu nr XXX, mille esemeks oli mahtuniversaal Kia Carnival 2.9 ehitusaasta 2004 (edaspidi vara, sõiduk) (tl 66-70). Lepingule kohaldati järelmaksuga müügilepingu üldtingimusi (tl 71-75).
6.05.05.2008 sõlmisid hageja ja kostja I käenduslepingu nr XXX, mille alusel võttis kostja I endale kohustuse tagada solidaarselt liisingvõtjaga lepingust tulenevate kohustuste kohane ja täielik täitmine maksimumsummas 11 353,17 eurot (tl 118-119).
7.05.05.2008 sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu nr XXX, mille alusel võttis kostja II endale kohustuse tagada solidaarselt liisingvõtjaga lepingust tulenevate kohustuste kohane ja täielik täitmine maksimumsummas 11 353,17 eurot (tl 123-124). Hageja nõue ja põhjendused
8.Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista võlgnevuse 6 486,98 eurot, viivise protsendina põhinõudest (6 277,95 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni määraga 0,25% päevas ning menetluskulud ja viivise menetluskuludelt. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, 4, 6 ja lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 142, § 145 lg 1 ja 2, § 367 lg 1, § 455 lg 1 ja 2.
2-11-19731
9.Tulenevalt lepingust kohustus hageja andma vara lepingu perioodiks liisinguvõtja valdusesse ja kasutusse ning liisinguvõtja kohustus tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid (sh intressi) vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule (tl 70). Vara läks liisinguvõtja valdusesse 05.05.2008 (tl 76). Lisaks kohustus liisinguvõtja sõlmima vara vabatahtliku ja kohustusliku kindlustuslepingu ja tasuma täielikult kindlustusmakseid ja muid kindlustusega seotud kulutusi. Liisinguvõtja kohustus tagama kindlustuslepingute ja katkematu kindlustuskaitse olemasolu ning nõuetekohase täitmise ja tasuma kindlustusmaksete tasumata jätmise tagajärjel ning muudel alustel kindlustusest tulenevad kulud ja/või kahjud (sh kindlustusandjate regressnõuded). Kui vastavad kulud ja/või kahjud on kandnud hageja, kohustus liisinguvõtja hagejale vastavad summad hüvitama hageja poolt nimetatud tähtajaks ja korras. 05.05.2008 sõlmisid hageja ja liisinguvõtja seoses kindlustuslepingu sõlmimisega kindlustuslepped (tl 77-79). Kindlustuslepete kohaselt oli kindlustusandjaks AS HV, kindlustusvõtjaks liisinguvõtja ja soodustatud isikuks hageja. Liisinguvõtja kohustus kindlustusmakseid tasuma kindlustusandjale hageja vahendusel, kandes poliisil nimetatud kindlustusmakse hagejale kindlustusleppes nimetatud tähtajaks ja korras (iga kalendrikuu 30. kuupäevaks Hageja vastavale arveldusarvele).
10.Liisinguvõtja rikkus lepingust ja kindlustuslepete alusel tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt tasumata lepingu ja kindlustuslepete alusel tasumisele kuuluvad põhiosa- ja intressimaksed ning kohustusliku kaskokindlustusmaksed. Liisinguvõtja poolt on hagejale tasumata lepingu ja kindlustuslepete alusel esitatud arved (debitoorne võlgnevus - põhiosa- ja intressivõlgnevus, kaskokindlustusmaksete võlgnevus) kokku summas 983,37 eurot (tl 80-95). Liisinguvõtja jättis tasumata ka liikluskindlustusmaksed, mistõttu tasus hageja AS-ile Inges Kindlustus vara liikluskindlustusmakse summas 62,70 eurot (tl 98-99). Hageja on tähtaegselt tasumata põhiosa võlgnevuselt arvestanud viivist 0,25% päevas summas 209,03 eurot.
11.Seoses liisinguvõtja poolse võlgnevusega hagejale, saatis hageja liisinguvõtjale 07.10.2009 teatise lepingu ülesütlemise kohta (tl 100-101) liisinguvõtja poolt avaldatud aadressil XXX, millise kirja liisinguvõtja sai kätte 13.10.2009 (tl 102). Teatises informeeris hageja liisinguvõtjat võlgnevuse suurusest ja palus võlgnevuse tasuda, andes tasumiseks täiendava tähtaja. Samuti palus hageja võimalike kokkulepete sõlmimiseks viivitamatult hagejaga ühendust võtta. Liisinguvõtja võlgnevust ei kustutanud ja hagejaga kokkulepete sõlmimiseks ühendust ei võtnud, mistõttu luges hageja lepingu erakorraliselt võlgnevuse tõttu üles.
12.Seoses asjaoluga, et hageja lõpetas lepingu ennetähtaegselt, kohustus liisinguvõtja andma hagejale üle lepingu esemeks oleva vara valduse. Kuna liisinguvõtja vara ei tagastanud, oli hageja sunnitud pöörduma vara tagastamiseks tagastusteenust pakkuva koostööpartneri HIA OÜ poole. Vara valdus taastati 17.12.2009 (tl 103). Pärast vara valduse taastamist andis Hageja vara võõrandamiseks üle M OÜ-le (tl 104). HIA OÜ ja M OÜ esitasid hagejale osutatud teenuste eest arved kokku summas 350,45 eurot (käibemaksuta), mis on hageja poolt tasutud (tl 105-110).
13.Vara realiseerimisest saadu ei katnud hageja lepingust tulenevat nõuet liisinguvõtja vastu. Kahju koosneb hageja lepingust tulenevast nõudest, millest on lahutatud vara realiseerimisest saadud summa (käibemaksuta). Hageja lepingust tulenev nõue liisinguvõtja vastu oli 8 404,33 eurot, mis koosneb vara jääkmaksumusest summas 6 798,78 eurot (käibemaksuta), debitoorsest võlgnevusest summas 983,37 eurot, vara tagastamise ja vahendamisega seotud kuludest kokku summas 350,45 eurot (käibemaksuta), kindlustusmaksete võlgnevusest summas 62,70 eurot ja viivismaksete võlgnevusest summas 209,03 eurot. Vara realiseeriti hinnaga 1 917,35 eurot (käibemaksuta) (tl 111). 8 404,33-1 917,35 = 6 486,98 eurot (tl 112), milline summa on hagejale tasumata.
14.07.10.2009 saatis hageja kostjatele teatise (tl 120-122, 125-126), milles teavitas lepingust tulenevate võlgnevuste olemasolust ning asjaolust, et nõuab kohustuste täitmist kostjatelt kui käendajalt, kui liisinguvõtja võlgnevust ei tasu. 26.01.2010 saadetud kirjas teatas hageja kostjaid
2-11-19731 lepingu ülesütlemisest, mille kostjad sai kätte 25.06.2010 (tl 122, 127), milles palus tasuda kõik lepingust ja selle ülesütlemisest tulenevad võlgnevused. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga ei ole kostjad võlgnevusi hagejale tasunud ega hagejaga võimalike kokkulepete sõlmimiseks ühendust võtnud.
15.Tulenevalt kostjate vastusest märgib hageja, et hageja ei nõustu, et lepingu üldtingimuste punkt 3.7 on kostjaid ebamõistlikult kahjustav ning seetõttu tühine. Kostjate seisukoht tugineb eelkõige sellele, et kostjatel ei ole võimalik mõjutada sõiduki tagastamist, müügi korraldamist, müügiprotsessi läbiviimist ega rääkida kaasa sõiduki müügihinna kujundamisel ning seega on ebamõistlik panna kogu võõrandatava vara hinnarisk kostjatele. Hageja on aga andnud kostjatele võimaluse müügiprotsessis osaleda. Hageja on saatnud kõigile kostjatele 07.10.2009 kirja, mis on kätte saadud 13.10.2009. Kirjade pöördel on kostjatele esitatud müügiprotseduuri kirjeldus. Kirjelduses on muuhulgas rõhutatult välja toodud, et kostjatel on igal ajal õigus saada müügi kohta informatsiooni pöördudes hageja poole kirjas toodud rekvisiitidel ning aidata kaasa sõidukile ostja leidmisel. Hageja andmetel ei ole kostjad proovinud sõidukile kõrgema hinnaga ise ostjat leida ega teavitanud hagejat võimalikest ostjatest, samuti ei ole müügiprotsessi vältel kostjad kordagi hageja poole pöördunud selgituste saamiseks või ettepanekute tegemiseks. 02.03.2010 on hageja kostjatele saatnud sõiduki müükisuunamise kirjad (tl 164-166), et kostjad saaksid selle hinnaga arvestada ning soovi korral teha omapoolseid pakkumisi. Kostjad hageja poole ei pöördunud. Kuivõrd sõidukit ei õnnestunud pakutud hinnaga realiseerida, alandas hageja sõiduki müügipakkumise hinda, mille kohta saadeti kõigile kostjatele teade 18.03.2010 (tl 167-169). Taaskord kostjad infopäringu, pretensioonide või ettepanekutega hageja poole ei pöördunud. Sõiduki müügiga tegeles OÜ M , mis tegeleb kasutatud sõidukite müügiga igapäevaselt oma majandus-ja kutsetegevuses. Arvestades eeltoodut on hageja seisukohal, et on müügiprotseduuri korraldanud igati läbipaistvalt ja professionaalselt võimaldades kostjatel rääkida kaasa nii müügipakkumiste hinna osas kui ka ostja leidmisel. Hageja on seisukohal, et kuivõrd sõiduki realiseerimisest võimalikult suure summa saamine on nii kostjate kui hageja huvides, tuleks pooltel selles osas ka koostööd teha. Kuivõrd kostjad mitte mingil viisil ei aidanud kaasa sõiduki realiseerimisele võimalikult kõrgema hinna eest ega tundnud kogu protsessi vältel huvi selle käigu vastu, tuleks antud juhul hageja sõiduki realiseerimise hinnariski kandmisest vabastada, kuivõrd hageja on teinud kõik endast oleneva, et saada sõiduki eest võimalikult kõrge hind professionaalse ja läbipaistva müügiprotsessi läbi. Eeltoodust lähtuvalt on hageja seisukohal, et antud juhul ei ole lepingu üldtingimuste punkt 3.7 kostjaid ebamõistlikult kahjustav ega tühine.
16.Hageja märgib, et protseduuris ei sisaldu kohustuste poole pealt midagi sellist, mis ei oleks esitatud ka liisingulepingus. Ka müügiprotseduuris on kirjeldatud, et sõiduk tuleb lepingu ülesütlemisel hagejale tagastada. Sarnane kohustus on esitatud ka liisingulepingu üldtingimuste punktis 7.5. Täpsustusena on müügiprotseduuri punktis 1 selgitatud, et tagastamise asjaolude täpsustamiseks tuleb hagejaga ühendust võtta. Samas on ka üle korratud, et kui liisingueset ei tagastata, pöördub hageja vastavat teenust pakkuva ettevõtte poole ning tekkinud kulutused tuleb hagejale hüvitada (esitatud ka liisingulepingu üldtingimuste punktis 7.5.1). Samuti on liisingulepingu üldtingimuste punktist 7.4 teada, et sõiduk kuulub peale tagastamist võõrandamisele. Müügiprotseduuris on kirjeldatud, kuidas see toimub – vastava komisjoni otsuse alusel määratakse müükisuunamise alghind (punkt 4), võõrandamisprotsessiga tegeleb professionaalne ettevõte (punkt 7), liisingueset pakutakse müügiks müügiplatsil ning internetis (punkt 8) ning müügihinda alandatakse igakuiselt, kui sõidukile ostjat ei leidu (punkt 9). Rõhutatult on väljatoodud, et kostjatel on õigus kaasa aidata liisinguesemele sobiva hinnaga ostja leidmisel ning saada informatsiooni. Hageja on seisukohal, et tegemist on vaid liisingulepingus esitatu lahtikirjutamisega ning nimetatud punktidest arusaamine ei vaja eriteadmisi (sh õigusteadmisi). Teatise esilehel on viide sellele, et teatisele on ka lisatud liisingueseme müügiprotseduur ning arvestades kostjate enda koostatud vastuseid ning neis sisalduvat, ei saa väita, et kostjatel puuduksid igasugused õigusteadmised ning arusaamised ning
2-11-19731 eelkirjeldatud müügiprotseduurist arusaamine vajaks täiendavat eriteadmist. Lisaks on kostjatele saadetud teatistel esitatud ka hageja kontaktandmed, millel oli kostjatel igal ajal võimalik hageja käest selgitusi saada.
17.Väär on kostjate väide, et hageja ei teavitanud kostjaid, kuidas kuhu ja millal vaidlusalune sõiduk tuleb tagastada ega andnud kostjatele selleks tähtaega ega teavitanud tagastamiskohustuse täitmata jätmise tagajärgedest, mistõttu oli kostjatel takistatud tagastamiskohustuse täitmise tagamine ning kahjude tekkimise vältimine. Hageja on kostjatele kirjas teada antud, et liisingueseme tagastamise asjaolude ja koha täpsustamiseks tuleb liisinguvõtjal võtta ühendust liisinguandja esindajaga. Liisinguandja esindaja kontaktandmed on toodud kirja esilehel. Kostjad hageja poole vaatamata eeltoodud kohustusele ei pöördunud. Kostjatele on selgitatud, et kui liisinguvõtja liisingueset liisinguandjale ei tagasta, pöördub liisinguandja liisingueseme tagastamiseks tagastus- ja transporditeenust osutava ettevõtte poole ning nimetatud teenuse osutamisega kaasnevad kulud kuuluvad liisinguvõtja poolt liisinguandjale hüvitamisele. Kostjad on kirjad kätte saanud, seega teadlikud kohustusest liisinguese hagejale tagastada, tagastamise asjaolude täpsustamiseks hagejaga ühendust võtta ning ka oma kohustuste täitmata jätmisest tekkivatest tagajärgedest. Seoses liisingueseme müügiga on liisingueseme müügiprotseduuri kirjelduse punktis 7 kostjatele selgitatud, et liisingueseme võõrandamisega tegeleb professionaalne sõidukite ja/või seadmete müügiga tegelev ettevõte ning punktis 6 on toodud, et liisingueseme võõrandamisega kaasnevad kulud kuuluvad liisinguvõtja poolt liisinguandjale hüvitamisele. Hageja selgitab ka, et vastavalt Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-29-06 (punktile 25) on liisinguandja finantseerija rollis. Hageja ei tegele majandus-ja kutsetegevuses sõidukite realiseerimisega. Eeltoodust lähtuvalt on vajalik, et sellega tegeleks professionaalne ettevõte, kellel oleks nimetatuga tegelemiseks vastavad kogemused ja võimalused. Hageja on seisukohal, et müügiteenuse tellimine ja kostjate lepingu rikkumine on põhjuslikus seoses. Vastavalt lepingu punktile 14 oleks lepingu korrektsel täitmisel läinud liisingueseme omandiõigus lepingu lõppemisel üle liisinguvõtjale. See tähendab, et hageja oleks sõidukiga seotud edasistest kohustustest vabanenud ning hagejale ei olnud ette nähtud täiendavaid kohustusi (sh liisingueseme võõrandamine). Kuivõrd aga kostjad lepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud, tuli sõiduk võõrandada. Seega võõrandamise vajadus tulenev kostjatepoolsest lepinguliste kohustuste täitmata jätmisest ehk lepingu rikkumisest.
18.Hageja on teinud kõik, et müüa sõiduk kõrgeima hinnaga. Pooled on lepingu üldtingimuste punktis 3.7 kokku leppinud, et lähtuvad turuväärtuse asemel sõiduki müügihinnast. Lisaks soovib hageja välja tuua, et on sõiduki müügipakkumise hinda ka üks kord langetanud, mis tähendab, et sõidukile ei leidunud pakutud alghinnaga soovijat, mis näitab, et hageja on proovinud sõiduki realiseerimisest saada kõrgem hind. Lisaks oli sõiduk äärmiselt halvas seisus, mis oluliselt mõjutas müügihinda. Sõiduki valduse taastamisel olid nähtavad järgmised vead: mootor ei käivitu, esistange katki, esiklaasil täke, parem tagumine uks ja tiib kriibitud ja mõlkis. vasak külg kriibitud. Lisaks on 28.01.2010 KIA Motors-is koostatud remondikalkulatsioon (tl 170), mille kohaselt oleks sõiduki remontimine maksnud 69 185,00 krooni. Suuremad kulutused langenuks kütusepumba (16 220,00 krooni), pihustite (4 tk 20 293,33 krooni) ja kütuselati (10 217,50 krooni) vahetusele. Arvestades sõiduki seisukorda ning asjaolu, et selle remont maksaks 69 185,00 krooni, leiab hageja, et sõiduk on võõrandatud kõrgeima võimaliku hinna eest.
19.Kuivõrd hageja leiab, et hagi on täies ulatuses põhjendatud, ei saa hageja nõustuda viivisesumma vähendamisega. Lisaks on kostjad aktsepteerinud lepingus sätestatud viivisemäära ning olnud nõus lepingus sätestatud sanktsiooni täitma.
20.Hageja palub kohtul mitte määrata kohtuotsuses kindlaks otsuse täitmise korda ja aega. Hageja on seisukohal, et täitmise kokkuleppe võivad pooled ka omavahel lahendada ning kui kokkulepet mingil põhjusel leida ei õnnestu, on täitemenetlus reguleeritud selliselt, et see ei oleks kostjaid ebamõistlikult koormav.
22.Kostjad on seisukohal, et kostjad ei ole kohustatud tasuma hagejale müügikahju summas 6 486,98 eurot. Kostjad ei vastuta selle eest, kui hageja otsustab müüa sõiduki turuhinnast madalama hinnaga, seega ei pea kostjad hüvitama ka turuhinna ning müügihinna vahet. Samuti ei nõustu kostjad vara vahendamisega seotud kuludega summas 350,45 eurot, kuna kulud on tekitatud hageja endapoolsest tegevusest/tegevusetusest liisingulepingu ülesütlemisel ja selle järgselt ega ole põhjuslikult seotud hagejale tekkinud kahjuga tulenevalt liisingulepingu täitmata jätmisest.
23.Kostjad on seisukohal, et liisingulepingu üldtingimuste punkti 3.7 näol on tegemist liisinguvõtjaid ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega, mis on seetõttu tühine. Kostjad on seisukohal, et olukorras, kus kostjatel ei ole võimalik mõjutada sõiduki tagastamist, müügi korraldamist, müügiprotsessi läbiviimist ega rääkida kaasa sõiduki müügihinna kujundamisel, on ebamõistlik panna kogu võõrandatava vara hinnarisk kostjatele, mida toetab ka Riigikohtu lahend 3-2-1-33-08. Kostjad ei saa vastutada selle eest, et hageja ei teavitanud kostjaid kuidas, kuhu ja millal vaidlusalune sõiduk tuleb tagastada ega andnud kostjatele selleks tähtaega ega teavitanud tagastamiskohustuse täitmata jätmise tagajärgedest, samuti asjaolust, et hageja soovib tellida müügiteenuse kolmandalt isikult, mistõttu oli kostjatel takistatud tagastamiskohustuse täitmise tagamine ning kahjude tekkimise vältimine. Kostjad märgivad, et sõiduki valduse taastamine toimus KiaMotorsi sõiduautode hooldusplatsil. Valduse taastamisele eelnevalt helistas hageja esindaja kostjale I ja teavitas, et sõiduk tuleb hagejale tagastada ning soovis teada saada sõiduki asukohta. Kostja I nõustus tagastamisega ning märkis, et sõiduk asub KiaMotorsis hoolduses, mille peale katkestati kõne ning hiljem samal päeval sai kostjale I teatavaks, et sõiduk oli Hansa Inkasao Agentuur poolt ära viidud. Seega on hageja ise tekitanud endale kahju sellega, et ei ole kostjaid vara tagastamise protseduuridest teavitanud. Hageja ei teavitanud kostjaid ka asjaolust, et soovib tellida vara müügi kolmandalt isikult, millega võivad kaasneda kulud. Nimetatud kulud ei tulene lepingu ülesütlemisest ning pooled ei ole vastavate kulude hüvitamises kokku leppinud. Asjaolu, et hageja ei soovi ise sõidukit kasutama asuda või tegelda selle müügiga, ei saa kuidagi tuleneda kostjate käitumisest. Müügiteenuse tellimise nõue ei vasta kahju materiaalõiguslikele eeldustele, mistõttu tuleb jätta nõue rahuldamata. Kui kostjatel oleks olnud võimalus müügiprotsessis osaleda, ei saaks lepingu üldtingimuste punkti 3.7 käsitleda kostjaid ebamõistlikult koormavana ja seetõttu tühisena.
24.Hageja ei ole tõendanud, et sõiduki müügihind vastas selle turuväärtusele ning, et hagejal puudus võimalus müüa sõidukit kallima hinnaga. Kostjad leiavad, et tasumata liisingumaksete summeerimine ei moodusta nõude suurust, vaid tuleb lähtuda liisingueseme jääkväärtusest, milleks on liisingueseme turuväärtus selle tagastamise hetkel. Hageja on suunanud sõiduki müüki avariilise sõidukina 30 000 krooni eest. Vastavalt autoportaali www.auto24.ee (tl 147) on vaidlusaluse sõiduki keskmine turuväärtus selle müügi hetkel kasutatud autode turul 5 855 eurot, hageja on võõrandanud sõiduki aga kaks korda odavamalt 1 917,35 euro eest. Hageja ei ole tõendanud, et vaidlusalusel sõidukil olid kahjustused, mis hinda alandasid. Hagiavalduse lisas 8 toodud puudused on otsitud. Ebaõige on, et sõiduki mootor ei käivitu. Sõiduk oli täiesti sõidukorras selle KiaMotorsi hooldusesse viimise hetkel. Kostja I sõitis sõidukiga isiklikult hooldusesse ja mootor töötas suurepäraselt. Kuna auto võeti tagasi ilma kostjaid teavitamata, siis ei olnud võimalik kostjatel hagejat teavitada, et autole on paigaldatud varguse vastane süsteem, mis takistas varguse korral mootori käivitumise kütuse pealevoolu takistuse tõttu. Seega luges hageja põhjendamatult sõiduki avariiliseks. Väärad on ka väited, et auto esistange oli katki, esiklaasil oli täke, parem tagumine uks ja tiib olid kriibitud ja mõlkis ning vasak külg oli kriibitud. Sõiduki välisel ülevaatusel ei olnud sellised vigastused nähtavad, mistõttu võisid need olla äärmiselt väikesed või üldse puududa. Lisaks ei ole kostja vastavate vigastuste kohta
2-11-19731 tõendeid esitanud ning tegemist ei ole oluliste vigadega, mille tulemusena peaks müüma sõiduki kaks korda madala hinnaga. Vigastuste iseloomust sõltub turuhinna langus alla selle keskmise väärtuse. Hageja müüs sõiduki liisingueseme turuhinnast ligi 33% võrra madalama hinnaga, mille kohta puudus pooltel kokkulepe. Seega on hageja kahjustanud kostjate huve ning antud asja lahendamisel tuleb lähtuda turuhinnas summas 5 855 eurot.
25.Kostja on seisukohal, et viivis 0,25% päevas on ebamõistlikult suur ning paluvad viivist vähendada mõistliku suuruseni alla VÕS § 113 lg 1 sätestatud määra, seoses kostjate raske majandusliku seisuga.
26.Kostjad paluvad kindlaks määrata väljamõistetava nõude summa täitmine selliselt, et alates otsuse jõustumisest tasuvad kostjad solidaarselt hagejale igakuiselt 15. kuupaevaks 50 eurot kuni summa täieliku tasumiseni.
27.Tulenevalt hageja seisukohtadest märgivad kostjad, et müügiprotseduuri kirjeldust, mis asus lepingu lõpetamise pöördel, ei ole kostjatele selgitatud liisingulepingu sõlmimisel ega ka lõpetamisel. Samuti ei ole kostjad sellega kunagi nõustunud ega allkirjastanud. Kostjad ei ole lepingu lõpetamise teate saamisel kunagi pööranud tähelepanu sellele, et teatise pöördel peaks olema kirjeldatud tüüptingimustena neid oluliselt puudutavaid kohustusi ja seda, et nimetatud kohustuste mittetäitmisega kaasnevad kahjud ning kulutused tuleb kanda kostjatel. Müügiprotseduuriga tutvusid kostjad alles hagiavalduse saamisel. Kostjate näol on tegemist õigusteadmisteta isikutega kellele tuleb selgitada neid puudutavaid kohustusi täpselt ja üksikasjalikult. Lepingu lõpetamise teate pöörde mingite protseduuride ja kohustuste kirjeldamist saab pidada näilikuks kostjate müügiprotsessiga tutvustamiseks. Järelikult ei saa arvestada, et kostjad oleksid olnud teadlikud ja kursis liisingueseme müügiprotseduuridega ja selles kirjeldatud õiguste ja kohustustega. Vaatamata müügiprotseduuride esitamisel lepingu lõpetamise teatel, ei ole hageja tõendanud, et hageja on müügiprotsessi kestel võtnud ühendust kostjatega, milline kohustus oli hagejal, mitte kostjatel, kuna hageja huvi oli, et müük toimuks vastavalt seadusele ega kahjustaks kostjate huve. Kostjad märgivad, et kui kostjad oleks olnud teadlikud, et hageja kavatseb võõrandada sõiduki oluliselt alla selle turuväärtuse, oleksid kostjad olnud ise sõiduki ostust huvitatud, millega oleks saanud vähendada kostjate vastu suunatud kahjunõudeid. Alusetud on hageja väited, et hageja on teavitanud kostjaid sõiduki müüki suunamise alghinnast. Kostjad ei ole vastavaid teateid saanud. Hageja ei ole jätkuvalt tõendanud ka, et hageja on teavitanud kostjaid, et kavatseb müügiteenuse tellida kolmandalt isikult ega tõendanud ka sõiduki turuväärtust.
28.28.01.2010 KiaMotorsi hinnapakkumisest nähtub, et peamised vead on seotud kütuse mootorile peavoolu osas. Kostjad on juba selgitanud, et sõidukile oli paigaldatud varguse vastane süsteem, mille eesmärgiks ongi, et mootor ei käivituks. Kui hageja oleks teavitanud vara tagastamise protseduuridest, oleks kostjad saanud nimetatud asjaolus ka hagejat teavitada. Seega on hinnapakkumises toodud tööd seotud ebapiisava mootori ülevaatusega, mille tulemusena paigaldatud süsteemi ei avastatud. Kostjad nõustuvad hinnapakkumisel üksnes kütusefiltri vahetamisega, kuna selleks kostja I ka sõiduki remonti viis. Hinnapakkumisest ei nähtu ka, et vastavad tööd oleks teostatud. Kohtuotsuse põhjendused
29.Kohus, kuulanud ära hageja esindaja, kostjad ja kostja esindaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub osalisele rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel.
30.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
2-11-19731 TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
31.Võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) § 361 sätestab, et liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Puudub vaidlus, et 05.05.2008 sõlmisid hageja ja OÜ R (kustutatud) (edaspidi liisinguvõtja) järelmaksuga müügilepingu nr XXX, mille esemeks oli mahtuniversaal Kia Carnival 2.9 ehitusaasta 2004 (edaspidi vara, sõiduk) (tl 66-70). Sõiduk anti üle üleandmise-vastuvõtu aktiga (tl 76). Lepingule kohaldati järelmaksuga müügilepingu üldtingimusi (tl 71-75). Järelmaksuga müügileping vastab tüüpilisele liisingulepingule, mille lõppeesmärgiks oli liisingueseme omandamine liisinguvõtja poolt, millise asjaolu osas puudub ka vaidlus.
32.VÕS § 142 lg 1-3 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. VÕS § 145 lg 1 ja 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Puudub vaidlus, et 05.05.2008 sõlmisid hageja ja kostja I käenduslepingu nr XXX, mille alusel võttis kostja I endale kohustuse tagada solidaarselt liisingvõtjaga lepingust tulenevate kohustuste kohane ja täielik täitmine maksimumsummas 11 353,17 eurot (tl 118-119). 05.05.2008 sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu nr XXX, mille alusel võttis kostja II endale kohustuse tagada solidaarselt liisingvõtjaga lepingust tulenevate kohustuste kohane ja täielik täitmine maksimumsummas 11 353,17 eurot (tl 123-124). Seega vastutavad kostjad tekkinud võlgnevuse eest.
33.VÕS § 116 lg 6 alusel, kui oluliselt rikutakse kestvuslepingut, võib kahjustatud lepingupool selle vastavalt käesoleva seaduse §-s 196 sätestatule üles öelda. VÕS § 195 lg 1 järgi lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Vastavalt järelmaksu müügilepingu üldtingimuste punktile 7.1.3 liisingufirmal on õigus leping üles öelda, kui iseseisvat majandus- või kutsetegevust läbiviiv ostja on jätnud osamakse ja/või intressi kohaselt tasumata või tasub mittetäielikult ning pole võlgnevust kustutanud 15 päeva jooksul märast maksetähtpäeva. Punkti 7.2. alusel üldtingimuste punkti 7.1 alapunktides märgitud tingimustel lepingu ülesütlemisest teatab liisingufirma ostjale vähemalt 14 päeva ette. Juhul, kui ostja ei täida nimetatud tähtaja jooksul kõiki lepingust tulenevaid tähtajaks täitmata kohustusi, loeb liisingufirma lepingu ühepoolselt üles öelduks (tl 75). Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et liisinguvõtja rikkus lepingust ja kindlustuslepete alusel tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt tasumata esitatud arved (debitoorne võlgnevus - põhiosa- ja intressivõlgnevus, kaskokindlustusmaksete võlgnevus) kokku summas 983,37 eurot (tl 80-95). Liisinguvõtja jättis tasumata ka liikluskindlustusmaksed, mistõttu tasus hageja AS-ile Inges Kindlustus vara liikluskindlustusmakse summas 62,70 eurot (tl 98-99). Kuna liisinguvõtja ei täitnud oma kohustusi, saatis hageja liisinguvõtjale ja kostjatele 07.10.2009 teatise lepingu ülesütlemise kohta koos liisingueseme müügiprotseduuriga (tl 100-101, 120, 125) liisinguvõtja poolt avaldatud aadressil XXX millise kirja liisinguvõtja ja kostjad said kätte 13.10.2009 (tl 102, 121, 126). Teatises informeeris hageja liisinguvõtjat ja kostjaid võlgnevuse suurusest ja palus võlgnevuse tasuda, andes tasumiseks täiendava tähtaja hiljemalt 14 päeva pärast teatise
2-11-19731 kättesaamist. Liisinguvõtja ega kostjad võlgnevust ei kustutanud, kostja II käis hageja kontoris läbirääkimistel, mistõttu pikendati võlgnevuse kustutamise tähtaega kuni 09.12.2010 (tl 223), kuid ka selleks ajaks võlgnevust ei tasutud, mistõttu luges hageja lepingu erakorraliselt võlgnevuse tõttu üles. Seega oli hageja õigustatud lepingu ennetähtaegselt lõpetama.
34.Vastavalt VÕS § 195 lg 2, kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. On tuvastatud, et leping öeldi ennetähtaegselt üles. Seega oli kuni lepingu ennetähtaegse ülesütlemise ajani liisinguvõtja kohustuseks tasuda järelmaksuga müügilepingu alusel maksegraafiku järgi (tl 70) makseid täies ulatuses. Hageja poolt esitatud arvetest nr 8550128007, 8553192797, 8556163639, 8559050189, 8561819651 (tl 80-84) nähtub, et liisinguvõtjal jäid tasumata rendimaksed koos intressiga suuruses 741,78 eurot. Seega on kostjad kohustatud vastavalt VÕS § 361 lg-le 1 ja § 101 lg 1 p-le 1 ja § 108 lg-le 1 tasuma hagejale rendi ja intressi makseid summas 741,78 eurot. Kostjad tunnistavad nimetatud osas nõuet.
35.Lisaks kohustus liisinguvõtja vastavalt kasutusrendilepingu üldtingimuste punktile 8.1 koheselt, kuid mitte hiljem, kui ühe kalendripäeva jooksul pärast vara oma valdusesse saamist sõlmima liisingufirma poolt aktsepteeritavas kindlustusaktsiaseltsis liisingfirma poolt lepingu esilehel sätestatud tingimustel vara kindlustuslepingu, kus kindlustusvõtjaks määratakse rentnik ning soodustatud isikuks eh hüvitise saajaks liisingfirma. Kõik kindlustusega seotud kulud kannab rentnik. Tulenevalt üldtingimuste punktist 8.4.1 juhul, kui rentnikule on koostatud kindlustusmaksete tasumise graafik, on rentnik kohustatud kindlustuslepingu ennetähtaegse lõppemise või lõpetamise korral tasuma liisingfirmale kõik kindlustusmaksete tasumise graafiku järgsed maksed. Lepingu punkti 11.1. (tl 68) kohaselt kohustus liisinguvõtja sõlmima vara vabatahtliku ja kohustusliku kindlustuslepingu. Üldtingimuste punkt VI sätestab vara kindlustamist (tl 73-74). Punkti 6.3. (tl 73-74) kohaselt kohustus kindlustusmakseid ja muid kindlustusega seotud kulutusi tasuma täielikult liisinguvõtja. Punkti 6.3.1. kohaselt kohustus liisinguvõtja tagama kindlustuslepingute ja katkematu kindlustuskaitse olemasolu ning nõuetekohase täitmise. Punkti 6.3.2., mis sisaldub ka lepingu eritingimuste punktis 10, kohaselt kohustus liisinguvõtja tasuma kindlustusmaksete tasumata jätmise tagajärjel ning muudel alustel kindlustusest tulenevad kulud ja/või kahjud (sh kindlustusandjate regressnõuded). Kui vastavad kulud ja/või kahjud on kandnud hageja, kohustus liisinguvõtja hagejale vastavad summad hüvitama hageja poolt nimetatud tähtajaks ja korras. 05.05.2008 sõlmisid hageja ja liisinguvõtja kindlustuslepped (7778). Arvetest nr 8553192797, 8556163639, 8559050189, 8561819651, 8570485898 (tl 80-85) nähtub, et liisinguvõtjal jäi perioodi 01.12.2009-30.12.2009 eest tasumata kindlustusmaksed summas 241,59 eurot. Liisinguvõtja jättis kohaselt tasumata ka liikluskindlustusmaksed, mistõttu tasus hageja liisinguvõtja eest AS-ile Inges Kindlustus Vara liikluskindlustusmakse summas 62,70 eurot (tl 98-99). Seega on kostjad kohustatud hagejale tasuma tasumata kindlustusmaksed kokku summas 304,29 eurot, millele ei ole kostjad vastuväiteid esitanud.
36.Vastavalt VÕS § 367 lg-le 4 peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Seoses asjaoluga, et hageja lõpetas lepingu ennetähtaegselt, kohustus liisinguvõtja tulenevalt lepingu üldtingimuste punktist 7.5. andma hagejale üle lepingu esemeks oleva vara valduse. Kuna liisinguvõtja vara ei tagastanud, oli hageja sunnitud pöörduma vara tagastamiseks HIA OÜ poole. Vara valdus taastati 17.12.2009 (tl 103). Pärast vara valduse taastamist andis hageja vara võõrandamiseks üle M OÜ-le (tl 104). HIA OÜ ja M OÜ esitasid hagejale osutatud teenuste (vara tagastus, transporditeenus, müüki suunamine, transport) eest arved kokku summas 350,45 eurot (käibemaksuta), mis on hageja poolt tasutud (tl 105-110). Üldtingimuste punkti 3.7 kohaselt, kui liisingufirma, tuginedes lepingu üldtingimuste VII osa punktidele, ütleb lepingu üles ning võõrandab eseme, on ostja kohustatud hüvitama liisingufirmale eseme võõrandamisest
2-11-19731 tekkinud kahjud (st eseme võõrandamisest saadud summa ja ostja poolt liisingufirmale eseme omandamisega tekkinud kulude hüvitamata osa vahe) ja kulud (sh eseme valduse üle võtmine, eseme hoidmine, eseme müügikõlblikuks seadmine).Vastavalt üldtingimuste punktile 7.3, kui liisingufirma ütleb lepingu üles ostja süülise käitumise tõttu, on ostja kohustatud hüvitama liisingufirmale kõik põhjendatud kulud, mida liisingufirma kannab seoses lepingu üles ütlemisega. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kuludega ning kostjate väited, et hageja on omavoliliselt sõiduki tagasi võtnud ja ei ole kostjaid teavitanud kuhu sõiduk tuleb tagastada, millega on tekitanud põhjendamatud kulud kostjatele, on alusetud ja tõendamata. Liisinguvõtjale oli liisingulepingu sõlmimisel teada, et lepingu ennetähtaegsel ülesütlemisel tuleb tulenevalt üldtingimuste punktis 7.5 hagejale vara tagastada. Samuti on liisinguvõtjale 07.10.2009 edastatud teatises lepingu ülesütlemise kohta ning müügiprotseduurides teatatud, et liisinguese kuulub tagastamisele ja võõrandamisele ning, et asjaolude täpsustamiseks tuleb võtta ühendust hagejaga (tl 100), milline teatis on kätte saadud 13.10.2009 (tl 102). Samuti on müügiprotseduuri (tl 101) punktis 1 selgitatud, et tagastamise asjaolude täpsustamiseks tuleb hagejaga ühendust võtta ja punktis 2 on teavitatud, et kui liisingueset ei tagastata, pöördub hageja vastavat teenust pakkuva ettevõtte poole ning tekkinud kulutused tuleb hagejale hüvitada, milline asjaolu on sätestatud ka liisingulepingu üldtingimuste punktis 7.5.1. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et liisinguvõtja või kostjad on võtnud hagejaga ühendust vara tagastamise osas, kostja I on hoopis, olles teadlik, et leping on üles öeldud ja vara tuleb tagastada, viinud sõiduki remonti Kia Motorsisse. Kuna liisinguvõtja vabatahtlikult vara ei tagastanud ning kuna vara omanikuks oli hageja ning liisinguvõtja valdas vara ebaseaduslikult, siis oli hageja õigustatud oma vara tagasi võtma ning ei ole käitunud seadusvastaselt. Samuti oli hageja õigustatud vara tagastamiseks kasutama vastavat teenust, millest on teavitatud ka liisinguvõtjat, mistõttu on põhjendatud HIA OÜ arve vara tagastuse osas summas 159,78 eurot käibemaksuta. Asjaolu, et liisinguvõtja ja kostjad ei loe neile edastatud kirju läbi, ei tähenda, et hageja ei ole teavitanud vara tagastamisest ja müügiprotsessi toimumisest. Samuti ei ole usutav, et kostjad ei saanud neile edastatud müügiprotsessist aru, lisaks on müügiprotsessis toodu kajastatud ka lepingu üldtingimustes. Kostjate kohustus on kohutuste rikkumisel hagejaga ühendust võtta ja kokkuleppeid saavutada, mitte hageja kohustus. Seega on kostjad käitunud pahatahtlikult ja tekitanud endale ise sellega põhjendamatuid kulusid. Kohus märgib ka, et kirja lugemiseks ning sellest mitte arusaamisel hagejaga ühenduseks võtmiseks ei ole vaja õigusteadmisi ega kogemusi, seega on alusetud väited, et kostjatel puudusid teadmised ja kogemused, kuidas käituda vara tagastamisel. Põhjendatud on ka HIA OÜ ja Mustakivi Auto AS transpordi teenuse arved kokku summas 57,52 eurot käibemaksuta. Kostjad on oma vastustes (tl 142, 177-178) märkinud ja kohtuistungil selgitanud, et autole oli paigaldatud varga vastane süsteem (nn massilüliti), mis takistas auto käivitamist ning tõendamist on leidnud, et kostjad hagejat vastavast asjaolust ei teavitanud, mistõttu oli põhjendatud kasutada vara valduse taastamiseks ja müüki suunamiseks transporditeenust. Kohus märgib, et tegemist ei ole pisiparandusega lepingu punkti 12.1 tähenduses, millest ei pidanud hagejat teavitama, vaid tegemist on auto süsteemi muutmisega, mille paigaldamiseks oleks liisinguvõtja pidanud küsima hageja luba või hilisemalt sellest hagejat teavitama. Kuna kostjad ei ole pidanud vajalikuks süsteemi paigaldamisest hagejat teavitada, siis tuleb kostjatel selle eest vastutada ning tasuda ka transporditasu. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et kostja I selgitas kohtuistungil, et ta vahetas pärast peatumist sõidukil aku tühja aku vastu kui oli vaidlusaluse sõiduki paigaldanud Kia Motorsi territooriumile, kust hageja esindaja hiljem vara leidis ja tagasi võttis. Kohus on veendunud, et tühja aku korral ei saanud käivituda ka varga vastane süsteem ja tühja aku korral ei oleks sõiduk käivitunud ka siis kui vargavastast süsteemi ei oleks paigaldatud. Kohus leiab, et põhjendatud on ka M OÜ arve müügiteenuste eest summas 133,15 eurot käibemaksuta. Vastavalt Riigikohtu lahendi 3-2-1-12-12 punktile 11 „Kolleegium on 19. aprilli 2006. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-129-06 (p 25) selgitanud, et liisinguandja on krediteerija rollis ega pea üldjuhul kandma liisingulepingu eseme ebakvaliteetsuse riski. Seda kinnitab juba liisingulepingu kui eri tüüpi lepingu eriregulatsioon võlaõigusseaduses. Lisaks kinnitab seda nt VÕS § 401 lg 2, mille järgi on liisinguleping ühtlasi krediidilepinguks. Sätete mõtteks on tagada liisinguandjale ja
2-11-19731 liisinguvõtjale võimalikult sarnane olukord sellega, kui liisinguandja oleks toiminud üksnes laenuandjana ja auto oleks ostetud laenuga, st müügileping oleks sõlmitud otse müüja ja laenusaaja vahel ning auto panditud laenu tagamiseks. Liisinguandja ei vali üldjuhul ostetavat liisingueset ning tal ei ole muud õiguslikku huvi kui üksnes tagatishuvi krediidi tasumise vastu,“ seega on hageja finantseerija ja ei pea tegelema sõiduki müügiga, samuti ei ole sõidukite müümine hageja majandus- ja kutsetegevus. Seega oli põhjendatud müügi tellimine kolmandalt isikult, millisest asjaolust on liisinguvõtjat ka teavitatud ning teavitatud, et kulud tuleb tasuda liisinguvõtjal ehk antud juhul kostjatel. Kohus märgib ka, et eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus, et lepingu üldtingimuste punkt 3.7 on kostjaid kahjustav tüüptingimus ning seetõttu tühine, kuna hageja on teinud endast kõik, et mitte kahjustada liisinguvõtja huve, kuid liisinguvõtja ei ole olnud huvitatud vara tagastamisest ega müügiprotsessis osalemisest. Hageja on teavitanud liisinguvõtjat, et vara tuleb tagastada ning palunud võtta vara tagastamiseks ühendust, hageja on edastanud müügiprotsessi, kus on samuti kirjeldatud vara tagastamise ja müügiga seonduv. Hageja on andnud liisinguvõtjale võimaluse osaleda vara tagastamises, müügiprotsessis, hinna kujundamisel, kuid liisinguvõtja ei ole vajalikuks pidanud hagejaga ühendust võtta, kuigi liisinguvõtjale on hageja andmed teada, seega ei ole hageja käitunud liisinguvõtjat kahjustavalt ning kahjustav ei ole ka üldtingimuste punkt 3.7. Kohus leiab, et eeltooduga on tõendatud ja põhjendatud lepingu ülesütlemisest tekkinud kulud summas 350,45 eurot ning kostjatel on kohustus summa hüvitada.
37.Vastavalt VÕS § 367 lg-le 1 peab liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 3 alusel, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Vara soetusmaksumuse jääk detsember 2009 seisuga, oli summas 6 798,78 eurot (käibemaksuta) (tl 70). Vara valdus taastati 17.12.2009 (tl 103). Hageja andis vara müüki 26.02.2010 (tl 104) avariilise autona, kuna sõiduki mootor ei käivitunud, esistange oli katki, esiklaasil täke, parem tagumine uks ja tiib kriibitud ja mõlgid, vasak külg kriibitud. Vara realiseeriti hinnaga 1 917,35 eurot 06.05.2010 (käibemaksuta) (tl 111). 28.01.2010 Kia Motors hinnapakkumisest nähtub, et sõiduki remondiks oleks kulunud 4 421,72 eurot käibemaksuga (tl 170), mis tõendab, et tegemist oli mittekorras sõidukiga ning, kuna kostjad ei pidanud vajalikuks hagejat teavitada sõidukil muudatuste tegemisest ehk varga vastase süsteemi paigaldamisest, siis oli hagejal õigus lugeda sõiduk avariiliseks, kuna mootor ei käivitunud tulenevalt kostjate tegevusest, millega kostjad on ise oma huvisid kahjustanud. Lisaks on kostjaid teavitatud müügiprotsessist ning antud võimalus osaleda sõiduki hinna kujundamisel. Kostjatele on edastatud teated, et vara on suunatud müüki 45 000 krooniga ilma käibemaksuta (tl 164-166) ning, kuna sõidukit ei õnnestunud müüa, siis on alandatud hinda 30 000 kroonile käibemaksuta (tl 167-169). Kostjad ei ole aga pidanud vajalikuks hagejaga ühendust võtta ega otsinud ise sõidukile ostjaid, mistõttu tuleb lugeda, et kostjad on sõiduki hinnaga nõustunud. Kostjate esitatud auto24.ee sõiduki hinnapäring ei tõenda vaidlusaluse sõiduki turuhinda, kuna päringust ei ole nähtav, milline on päringus toodud sõidukite olukord. Eeltoodust tulenevalt kuna on tõendatud, et tegemist oli avariilise autoga, mille kordategemiseks oleks kulunud 4 421,72 eurot, siis on kohtu hinnangul sõiduk müüdud mõistliku hinnaga ning müügihind 1 917,35 eurot käibemaksuta tuleb lugeda turuhinnaks. Kostjad ei ole esitanud tõendeid, et vaidlusaluse sõiduki puhul ei olnud tegemist avariilise sõidukiga, lisaks on kostjad ise muutnud sõidukit selliselt, et sõiduk ei käivitunud. Kohus on veendunud, et remonti mittevajavat sõidukit ei pidanud viima remonti. Seega on tõendatud, et soetusmaksumuse jääk oli 6 798,78 eurot ning müügihind 1 917,35 eurot.
38.VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Arvete 8207950832, 8208198716,
2-11-19731 8208442394, 8208941976, 8209190580, 8209433603, 8209663127, 8209958007, 8210094992, 8210293094 (tl 86-95) kohaselt on hageja arvestanud viivist 209,02 eurot. Kostjad leiavad, et viivis määras 0,25% on ülemäära suur ning paluvad viivist vähendada seoses oma majandusliku olukorraga. VÕS § 113 lg 8 järgi viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 järgi Kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus arvestades kohustuse suurust ning kostjate majandusliku seisu ning, et kostjate ülalpidamisel on kolm alaealist last on seisukohal, et viivist tuleb vähendada 50 euroni.
39.Eeltooduga on tõendatud, et liisinguvõtjal oli hageja ees lepingu ülesütlemisest tulenev nõue summas 8 245,30 eurot (soetusmaksumuse jääk 6 798,78 eurot, debitoorne võlg 983,37 eurot, viivis 50 eurot, kindlustusmakse 62,70 eurot, vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kulud 350,45 eurot). Vara realiseeriti hinnaga 1 917,35 eurot ning, kuna vara realiseerimisest saadu ei katnud võlgnevust tuleb kostjatel hagejale hüvitada 6 327,95 eurot.
40.TsMS § 367 viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja palub kostjatelt välja nõuda viivise protsendina põhinõudest (6 277,95 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni määraga 0,25% päevas. Kohus tulenevalt käesoleva lahendi punktist 38 on seisukohal, et viivis tuleb välja mõista seaduses sätestatud määras ehk VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
41.TsMS § 445 annab kohtule võimaluse poole taotluse alusel kindlaks määrata otsuse täitmise korra ja tähtaja. Kostjad paluvad kindlaks määrata väljamõistetava summa täitmise vastavalt kohtuistungil öeldule selliselt, et alates jõustumisest maksaksid kostjad kuni kogu nõude rahuldamiseni 100 eurot kuus. Hageja ei ole nõus sellise täitmise korraga ja palub kohtuotsuses mitte kindlaks määrata täitmise korda ja aega. Kohus asub seisukohale, et kogu nõude rahuldamine 100 euro kaupa kuus ei ole kogu nõude rahuldamiseks mõistlik aeg. Samas kohus arvestab kostjate käesoleval ajal olevat majanduslikku olukorda ja pere suurust ning leiab, et mõistlik oleks kindlaks määrata otsuse täitmine osaliselt. Kohus leiab, et 100 euro tasumine ühes kuus on mõistlik 1 aasta jooksul ja edasine võlg tuleb tasuda vastavalt hagejaga kokkuleppel. Kohus leiab, et üks aasta on piisavalt pikk aeg, et kostjad saaksid oma elu korraldada kohtuotsusest tuleneva kohustuse täitmiseks. Tuginedes eelöeldule määrab kohus otsuse täitmise korra ja aja osaliselt s.o alates kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tuleb maksta 100 eurot kuus, seega kokku 1200 eurot. Eeltoodu ei välista võimalust võla tasumist suuremas summas. Menetluskulud
42.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1, 2 ja § 165 lg 3 jätab kohus hageja menetluskulud 100% solidaarselt kostjate kanda.
2-11-19731 Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.