Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. juuni 2012, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasja number
2-11-49142
Tsiviilasi
Julianus Inkasso OÜ hagi Kadri Tamm vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
285.84 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Julianus Inkasso OÜ, rk 10686553, asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn; hageja esindaja Ene Solovjev, OÜ Julianuse Õigusbüroo, A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, [email protected]; kostja Kadri Tamm, ik 48309082722, elukoht XXXXOraviku 510, Melliste küla, 62318 Mäksa vald, Tartumaa.
Menetlus
lihtmenetlus
Julianus Inkasso OÜ hagi Kadri Tamm vastu rahuldada. Välja mõista Kadri Tammelt (Tamm) Julianus Inkasso OÜ kasuks põhivõlg 285.84 eurot ja viivis 285.79 eurot, kokku 571 (viissada seitsekümmend üks) eurot 63 senti. Välja mõista Kadri Tammelt Julianus Inkasso OÜ kasuks menetluskulude katteks 223 (kakssada kakskümmend kolm) eurot 69 senti. Edasikaebamise kord Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Asjaolud AS Elisa Mobiilsideteenused sõlmis 30.03.2007 kostjaga liitumislepingu, mille kohaselt kostja kohustus tasuma teenuse osutaja poolt osutatud teenuste eest. 30.09.2010 oli kostja teenuse osutajale võlgu 285.84 eurot. Nimetatud summa ja kõrvalnõuete nõudeõigus loovutati hagejale, millest teavitati ka kostjat. Kostja ei tasunud võlga ka hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista 285.84 eurot põhivõla katteks, põhivõla suuruseni vähendatud viivise 285.79 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja hagi ei tunnista. Hagi on aegunud. Hageja hakkas tasumata arvelt arvestama viivist alates 18.05.2008, järelikult muutus nõue siis sissenõutavaks. Kostja ei ole saanud teenuse osutajalt arveid, kuigi saab liitumislepingus märgitud aadressile saadetud kõik muud kirjad kätte. Menetluskulud jätta hageja kanda. Hageja ei ole nõus sellega, et hagi on aegunud. Kohaldamisele kuulub TsÜS §-des 146 lg 2 ja 147 lg 3 2. lauses sätestatu. Arvete tasumisest tuleneva nõude aegumine hakkas kulgema alates 01.01.2009, hageja pöördus kohtusse 13.10.2011. Kostja väide, et ta ei ole arveid kätte saanud, on väheusutav. Hageja juhib tähelepanu asjaolule, et liitumislepingu üldtingimuste p 7.7. kohaselt on kostja kohustatud tasuma arved tähtaegselt ning sellekohast infot on võimalik saada teenuseosutaja klienditeenindusest. Kostja ei ole pöördunud Elisa poole, saamaks teada tasumisele kuuluvat summat. Hageja vastusele kostja enam ühtegi täiendavat vastuväidet ei esitanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vaidlust ei ole selle üle, et kostja sõlmis Elisa Mobiilsideteenused AS-ga 30.03.2007 liitumislepingu nr 1605476 (tl 17). Lepingu kohaselt kohustus Elisa Mobiilsideteenused AS osutama kostjale mobiilsideteenust. Lepingu kohaselt on teenuse osutajal arvete tähtajaks laekumata jäämise korral õigus nõuda viivist 0,15 % võlasummast iga viivitatud päeva eest. Elisa Eesti AS on nõude loovutanud OÜ-le Julianus Inkasso 30.09.2010, mille kohta on saadetud teade kostjale lepingus märgitud aadressil (tl 16). Kostja võlg nähtub tl-l 18 olevast arvest summas 4 472.34 krooni (285.84 eurot), mille tasumise tähtaeg oli 18.05.2008. Hageja nõue ei ole aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt Kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Hageja nõude aegumine algas 01.01.2009, nõue kostja vastu maksekäsu kiirmenetluses on esitatud 13.10.2011. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lg 4 kohaselt Hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, kui hagi võetakse menetlusse kuue kuu jooksul makseettepanekule vastuväite esitamisest alates. Kostja on esitanud vastuväite maksekäsu kiirmenetluses 21.12.2011, hageja hagi on menetlusse võetud 21.03.2012 ja kostjale kätte toimetatud 23.03.2012, seega on hagi TsMS § 486 lg 4 kohaselt kohtu menetluses alates 13.10.2011. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 ja 3 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna ja võtma asja vastu. Asja müügi kohta seaduses sätestatut kohaldatakse vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Õiguse müüja peab ostjale võimaldama müügilepingu esemeks olev õigus omandada. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
Kohus rahuldab hageja nõuded põhivõla ja viivise väljamõistmiseks kostjalt. Saadud teenuse eest tasumist kostja tõendanud ei ole. Asjaolu, et kostja ei ole väidetavalt kätte saanud hageja esitatud arvet, ei tähenda, et kostjal ei ole kohustust maksta hagejale osutatud teenuse eest. Kostja ei ole tõendanud tasumist. Viivise määr 0,15 % võlasummast iga tasumisega viivitatud päeva eest on kokku lepitud müügilepingus. Hageja on arvutanud viivist 583.11 eurot ning on siis nõuet vähendanud põhivõla suuruseni. Lepinguga võetud kohustused tuleb täita. Täitmata jätmise korral on võlausaldajal õigus nõuda viivist vastavalt VÕS § 113 lg 1 sätestatule. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja menetluskulude nõueteks on riigilõiv 63.91 eurot ja õigusabi kulud 159.78 eurot. Kostja ei ole hageja menetluskulude nõude osas esitanud ühtegi vastuväidet. Kohus on seisukohal, et hageja nõue menetluskulude väljamõistmiseks summas 223.69 eurot on põhjendatud.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.