Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. AS EM loovutas 28.12.2008 nõude kostja vastu põhisummas 408,84 eurot hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja nõudis kostjalt lepingust tuleneva nõude tasumist, kuid kostja ei ole kohustusi täitnud ja nõuet rahuldanud. Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt põhivõlgnevuse 408,84 eurot ja viivised summas 408,79 eurot. Viivist on hageja arvutanud perioodi 18.06.2007 kuni 26.07.2011 eest kokku 919,28 eurot, kuid tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivise nõuet ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 408,79 eurot. Kostja vastus Kohtule esitatud vastuses kostja nõuet ei tunnista ning leiab, et hagi on aegunud. Kostja ei ole Eestis elanud üle 5 aasta ning ei ole ühtegi kirja ega nõuet isiklikult näinud. Kohtu põhjendused Kohus lahendab asja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt lihtmenetluses. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis, istungi pidamist ei ole pooled soovinud. Hagihind ei ületa 2 000 eurot. Seetõttu saab asja arutada lihtmenetluses ilma kohtuistungit pidamata. AS EM ja kostja on 11.01.2007 sõlminud liitumis- ja järelmaksulepingu nr XXX (tl 7-8), mille kohaselt osapoolte õigused ja kohustused on kindlaks määratud AS EM Üldtingimustega (tl 16-27) ja hinnakirjaga, mis on liitumislepingu lisadeks. 28.12.2008 loovutas AS EM nõude Julianus Inkasso OÜ-le, millest teavitas 30.12.2008 kostjat (tl 29). Kostja ei ole 26.01.2012 vastuses (tl 6566) vaidlustanud lepingute sõlmimist ega nõude loovutamist. Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Poolte vahel on vaidlus nõude ning nõude aegumise üle. Alljärgnevalt hindab kohus kostja aegumise vastuväite põhjendatust. Kostja hinnangul on tema vastu esitatud nõuded aegunud. AS EM ja kostja vahel on sõlmitud liitumisleping 11.01.2007, järelmaksuga müügileping 12.01.2007 ning teenuste kasutamise eest on esitatud ja tasumata arved

märtsi, aprilli ja mai eest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 kohaselt aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 145 lg 2 kohaselt võib poolte kokkuleppel aegumistähtaega, mis on lühem kui kümme aastat, pikendada, kuid mitte enam kui kümne aastani. Üldtingimuste p 10.4 kohaselt on liitumislepingutest tulenevate nõuete aegumistähtaeg kümme aastat. Õigusteooria kohaselt on võimalik aegumistähtaja pikendamine mh ka lepingu tüüptingimustes (Varul, P., Kull, I., Kõve, V., Käerdi, M. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Lk 462). Seega on aegumistähtaja pikendamise kokkulepe kehtiv ning hageja nõuded kostja vastu ei ole aegunud. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevusena 408,84 eurot (6 396,96 krooni). Kostja võlgnevuse tõendamiseks on hageja esitanud mobiiltelefoni müügiarve (tl 9), AS EM mobiilteenuste arved ja arvete alajaotused (tl 10-15). Mobiiltelefoni 12.01.2007 müügiarve kohaselt oli mobiiltelefoni Nokia 6288 Black hinnaks 4559 krooni, millest 599 krooni oli kliendi poolt tasutud ettemakse ning ülejäänud summa 3 960 krooni tuli järelmaksuga müügilepingu nr XXX (tl 8) kohaselt tasuda igakuiste osamaksetena suuruses 220 krooni 18 kuu jooksul perioodil 18.02.2007-18.07.2008. 2007 aprilli mobiilteenuste arve ja arve alajaotuse (tl 12-13) kohaselt on kostja kasutanud 2007 märtsis teenuseid kokku 2 429,47 krooni eest. 2007 aprilli eest oli kostja arve 249,99 krooni (tl 10-11).

2007 mai eest oli kostja arve 249,99 krooni ning võlgnevusele lisandunud käsitlustasu 1000 krooni (tl 14-15). Kokku kujunes kostjal seega 2007 märtsist kuni 2007 maini kolme arve põhjal AS EM ees võlgnevus 3 929,45 krooni (251,14 eurot). Nimetatud võlgnevusele lisandub mobiiltelefoni maksumus 3 960 krooni (253,09 eurot). Hageja 19.01.2009 võlateatise nr 730150 (tl 31) kohaselt on kostja arvetest tulenev võlgnevus 3 379,75 krooni (206,01 eurot) ning 23.02.2009 võlateatise nr 736675 (tl 30) kohaselt on järelmaksuga müügilepingust tulenev võlgnevus 3 017,14 krooni (192,83 eurot). Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et ta kasutas AS EM poolt osutatud teenuseid. Kostja on vastuses väitnud, et ta ei ole nõudega nõus, kuid on esitanud vaid aegumise vastuväite. Kostja ei ole esitanud põhjendusi ega ühtegi tõendit selle kohta, et ta on nõude täitnud või et nõue on alusetu. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tuvastatuks põhivõlgnevuse 408,84 eurot olemasolu. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. AS EM ja kostja on liitumislepingus kokku leppinud viivisemääras põhivõlgnevuselt 0,15% päevas. Hageja on arvutanud põhinõudelt viivist kokku 919,28 eurot, kuid tegutsedes heas usus, vähendanud nimetatud summat 408,79 euroni. Kostja on väitnud, et ta pole ühtegi kirja ega nõuet isiklikult näinud. Üldtingimuste p 7.6 kohaselt väljastatakse arve kliendile liitumislepingus märgitud postiaadressil või kliendi sooviavalduse alusel internetipanga postkasti või elektrooniliselt, p 7.7 kohaselt arve mittekättesaamine ei vabasta klienti arve tasumise kohustusest. Eeltoodust tulenevalt ei ole asjakohane kostja väide, et ta pole ühtegi kirja isiklikult näinud ning kohus jätab selle tähelepanuta. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 817,63 eurot, millest põhivõlgnevus 408,84 eurot ja viivised 408,79 eurot. TsMS § 150 lg 7 kohaselt kohtu nõudel menetlusosalise poolt või tema eest tasutud asja läbivaatamise kulud tagastatakse enam tasutud ulatuses, samuti juhul, kui toiming, mille kulud ette tasuti, jääb tegemata või kui riik toiminguga seoses kulusid ei kanna. Hageja on tasunud 16.11.2011 kohtutäituri tasu summas 26,76 eurot, kohtutäitur on 27.12.2011 esitanud kohtule kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse, milles palub välja mõista tasuks 15,30 eurot. Hagejale kuulub seega tagastamisele 11,46 eurot. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes eeltoodust jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.