Kohtuasja number
2-11-27219
Otsuse kuupäev
14.juuni 2012
Kohtunik
Koidula Laurisaar
Kohtuasi
GL hagi T V vastu võla nõudes
Hagihind
18 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: GL (isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja esindaja: advokaat Raivo Bergson (Advokaadibüroo A.Kunila & Ko, Kentmanni 24-4, 10116 Tallinn, e-post: [email protected]); Kostja: T V (isikukood XXX, XXX)
Asja läbivaatamise kuupäev
21.mai 2012
Istungil osalenud isikud
hageja GL, hageja esindaja adv. Raivo Bergson ja kostja T V
Resolutsioon
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Menetluse käik ja hagi aluseks olevad asjaolud. Hageja GL andis 10.03.2008 T V laenu 18 000 eurot. Nimetatud summa saamist kinnitas kostja oma allkirjaga.
Laenusumma pidi tagastatama esimesel nõudmisel. Seega oli tegemist poolte vahel tähtajatu laenusuhtega. Hageja on suusõnaliselt nõudnud kostjalt korduvalt laenu tagastamist, kuid kostja on jätnud selle tähelepanuta. 02.03.2011 saatis hageja advokaadi vahendusel T V kirja, milles soovis laenu tagastamist ning andis tähtaja 18.03.2011. Nimetatud kirjale kostja ei reageerinud. Kohtule esitatud hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista 18 000 eurot. Kostja vastuväited. Kostja oma kirjalikus vastuses hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja ei ole hagejalt rahalisi vahendeid saanud. Kohtuistungil kinnitab kostja raha saamist summas 18 000 eurot. Need rahad võeti hageja ema kontolt ning hageja ema soovi kohaselt vormistati võlakiri hageja kasuks. Kohtuistungil kostja tunnistab nõuet, kuid selgitab, et temal ei ole võimalik sellises summas raha tagasi maksta, tal puudub hetkel igasugune vara, mida oleks võimalik laenu katteks realiseerida. Kohtu järeldused. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Vaidlus puudub selles, et poolte vahel oli sõlmitud laenuleping, mida kinnitab 10.03.2008 kostja poolt allkirjastatud võlakiri. Võlakirja kohaselt on T V saanud GL 18 000 eurot. Kostja väitis, et raha kandis üle tegelikult hageja ema AL. Antud juhul ei oma see tähtsust, kelle arveldusarvelt oli kostjale raha üle kantud. Laenulepingu sõlmimise juures viibis ka hageja ema, kelle soov oli kostja seletuse kohaselt, laen vormistada oma poja nimel. Ema ja poja omavahelised lepingulised suhted ei oma antud vaidluses tähtsust. VÕS § 398 lg 1 sätestab, et kui laenu tagastamise aeg ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. Võlakirjas ei ole kindlaks määratud laenu tagastamise tähtaeg. Hageja esindaja saatis kostjale 02.03.2011 (t. lk 7) teate, mis väljendas sisuliselt laenulepingu ülesütlemise soovi ning laenu tagastamise nõuet. Kuna hageja ei olnud järginud VÕS § 398 lg 1 sätestatud laenulepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaega, siis saab lugeda laenuleping üles öelduks kahe kuu möödumisel alates vastava teate saamisest, so 02.05.2011. Lepingu lõppemisel muutub laenusumma tagasimaksmise kohustus sissenõutavaks. Vaidlus puudub ka selles, et kostja ei ole laenu kuni tänaseni hagejale tagastanud. Kostja väite kohaselt puudub tal hetkel võimalus saadud 18 000 euro tagastamiseks. Seega on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Koidula Laurisaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.