Tallinna Ringkonnakohus Tiit Kollom, Reet Allikvere ja Kaupo Paal 14.06.2012 Tallinn 2-09-4868 OÜ Autosõit hagi Sülle Sulsenbergi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Harju Maakohtu 09.01.2012 otsus OÜ Autosõit apellatsioonkaebus 216,02 eurot Hageja OÜ Autosõit (registrikood 10835817, asukoht Riia tn 10, Tartu), esindaja vandeadvokaat Maano Saareväli Kostja Sülle Sulsenberg (isikukood xxxxx, elukoht xxxxxx), lepinguline esindaja Karita Nilp Kirjalik menetlus
Menetluse liik
Harju Maakohtu 09.01.2012 otsus tsiviilasjas nr. 2- 09-4868 tühistada ja teha uus otsus hagi rahuldamiseks. Välja mõista Sülle Sulsenbergilt (i.k. xxxxx, eluk. xxxxxx) OÜ Autosõit (reg.kood 10835817, asuk. Tartu, Riia tn. 10) kasuks 216,92 eurot põhivõlga, viivis perioodi eest alates 11.12.2008 kuini 14.06.2012 kokku 51,23 eurot ja viivis alates 15.06.20012 protsendina põhivõlalt (216,92 eurot) VÕS § 113 lg. 1 järgi arvestatavas viivisemääras kuni põhivõla tasumiseni.
Jätta poolte antud asjaga seotud menetluskulud Sülle Sulsenbergi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Menetlusosaline võib ise, s.o. vandeadvokaadi vahenduseta, esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Menetlusosaline võib asja läbi vaadanud maakohtule esitada taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks 30 päeva jooksul arvates menetluskulude jaotust ette nägeva kohtulahendi jõustumisest. Asjaolud OÜ Autosõit esitas Pärnu Maakohtule 06.02.2009 maksekäsu kiirmenetluse avalduse Sülle Sulsenbergilt 9304 krooni saamiseks. Kohus tegi kostjale 10.02.2009 makseettepaneku, mis toimetati kostjale kätte 27.02.2009. Kostja esitas nõudele 09.03.2008 vastuväite. Seoses kostja vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (TsMS § 486 lg 1). Tartu Maakohus saatis toimiku Harju Maakohtule seoses kohtualluvuse muutmisega. Harju Maakohus kohustas 02.06.2009 määrusega hagejat esitama hagiavalduse. Hageja esitas Harju Maakohtule 17.06.2009 hagiavalduse, mille kohaselt sõlmisid pooled 10.01.2008 koolituslepingu, mille objektiks oli kostja koolitamine B-kategooria sõiduki juhiks. Kostja kohustus koolituse eest maksma hagejale tasu. Hageja esitas kostjale 03.12.2008 arve nr 8806, mille kohaselt tuli kostjal tasuda B-kategooria algtaseme koolituse teooriatundide eest 2372,88 krooni, esmaabikoolituse eest 338,98 krooni ja B-kategooria koolituse sõidutundide eest 2864,42 krooni (millele lisandub käibemaks). Kostja ei tasunud sõidutundide eest summas 3380 krooni (koos 18% käibemaksuga) järgmistel, mida ta sooritas aegadel: 09.08.2008 algusega kell 08.30, 2 korda, õpetaja Jüri Sulsenberg, õppesõiduk 617 MLG; 08.08.2008 algusega kell 10.00, 2 korda, õpetaja Jüri Sulsenberg, õppesõiduk 617 MLG; 27.06.2008 algusega kell 11.30, 2 korda, õpetaja Jüri Sulsenberg, õppesõiduk 617 MLG; 21.06.2008 algusega kell 12.30, 2 korda, õpetaja Jüri Sulsenberg, õppesõiduk 617 MLG; 19.06.2008 algusega kell 13.00, 2 korda, õpetaja Jüri Sulsenberg, õppesõiduk 617 MLG; 08.03.2008 algusega kell 11.00, 4 korda, õpetaja Jüri Sulsenberg, õppesõiduk 377 MEZ; 29.02.2008 algusega kell 19.00, 3 korda, õpetaja Jüri Sulsenberg, õppesõiduk 377 MEZ; 20.02.2008 algusega kell 13.00, 3 korda, õpetaja Jüri Sulsenberg, õppesõiduk 377 MEZ; 15.02.2008 algusega kell 16.00, 3 korda, õpetaja Jüri Sulsenberg, õppesõiduk 377 MEZ; 03.02.2008 algusega kell 12.30, 3 korda, õpetaja Jüri Sulsenberg, õppesõiduk 377 MEZ. Seega ei tasunud kostja kokku 26 sõidukorra eest summas 3380 krooni. Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevuse 3380 krooni ja viivise VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras alates 11.12.2008 kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni ning jätta menetluskulud kostja kanda.
Kostja nõuet ei tunnistanud. Ta ei saanud sõidutunde ja hageja ei tõendanud tundide saamist. Maakohtu otsus Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Otsuse põhjenduste kohaselt on tegemist käsunduslepinguga. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 ning § 108 lg 1 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ja
viivist. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja sai hagejalt kokkulepitud teenuse (26 sõidutundi), mille alusel tekkis tal hageja ees tasumise kohustus. Puudub vaidlus, et pooled sõlmisid 10.01.2008 koolituslepingu. Lepingu p 2.2 alusel koosneb koolitus mh praktilisest sõidust vähemalt 40 sõidukorda. Lepingu p 5.4 kohaselt kohustus kostja tasuma õppesõidu eest hagejale ettemaksu, millest tulenevalt on õppesõidu toimumise eelduseks ettemaksu tasumine. Lepingu p 3.1 kohaselt on ühe sõidukorra maksumus 130 krooni. Lepingu p 3.5 kohaselt toimub arveldamine sularahas hageja kontorites või ülekandega hageja arveldusarvele või lepingu p 4.2 kohaselt internetikeskkonnas http://e-autokool.eu. Puudub vaidlus, et kostja ei tasunud hagejale tundide eest. Lepingu p 8.1 kohaselt võib lepingu tingimusi muuta ainult mõlema poole kokkuleppel kirjalikult ja kirjaliku vormi mittejärgimisel on muudatused õigustühised. Hageja 03.12.2008 esitatud arvet nr 8806 ei saa lugeda täiendavaks kokkuleppeks tasumise osas (erisusena lepingu p-st 5.4), kuna hageja ei tõendanud poolte vahelise kirjaliku kokkuleppe olemasolu sõidutundide toimumisejärgse tasumise osas. Programmi logi väljatrükk veebruarist, märtsist ja juunist 2008 tundide toimumise kohta 26 korda, samuti tunnistaja A R ütlused tõendavad õpetajapoolsete kannete tegemist infosüsteemis, mitte teenuse osutamist kostjale. Tundide toimumist ei tõenda ka ekraanipildi väljatrükk, e-kirjavahetus ega väljavõte õpingukaartide väljaandmise registrist. Hageja ei tõendanud, et pooled leppisid kokku kostjale teenuse osutamises erinevalt lepingu p-s 5.4 sätestatust. Seega hageja ei tõendanud teenuse osutamist kostjale 26 sõidutunni ulatuses. Eelnenule tuginedes leidis kohus, et hageja hagi kostja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ei ole põhjendatud ja tõendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Kuna kohus jättis põhinõude rahuldamata, siis jäi ka viivise nõue rahuldamata. Apellatsioonkaebus Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud täielikult kostja kanda. Kaebuse põhjenduste kohaselt tuvastas maakohus õigesti, et pooled vaidlevad eelkõige selle üle, kas kostja sai hagejalt sõidutunde 3380 krooni ehk 216,02 euro väärtuses (26 sõidutundi). Maakohus sidus vaidluseseme tõendatuse koolituslepingu p 5.4 täitmisega, milline ei olnud asja menetluse kestel poolte vahel kordagi arutluse all. Küsimust koolituslepingu p 5.4 seotusest tasu hilisema maksmise kohustusega või selle puudumisega ei arutatud. Maakohus on andnud lepingu p.-le 5.4 ebaõige tõlgenduse. Asjaolu, et kostjale osundati sõiduõpetuse teenust ilma ettemaksu küsimata ei tähenda, et poolte kokkuleppe kohaselt anti kostjale sõidutundide teenust tasuta, ega tõenda sõidutundide mittesaamist. Maakohus ei arvestanud hageja poolt esitaud tõendid kostjale sõidutundide osutamise kohta, jättes need sisuliselt hindamata, ega arvestanud, et kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit hageja tõendite kummutamiseks, ning seda, et ilma tõendid sisuliselt hindamata. Kuivõrd hageja on tõendanud kostjale sõidutundide osutamist 26 tunni ulatuses hinnaga 130 kr. tund ja kostja pole tõendanud vastupidist, tuleb hagi rahuldada. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata.
Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et hageja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Maakohtu otsus tuleb tühistada ja hagi rahuldada. Kostja ei esitanud hagimenetluses vastuväidet selle kohta, et kuna temalt ei nõutud ettemaksu korras tasu, puudub tal tasu maksmise kohustus üldse. Lepingu taolise tõlgendamise võimalusele kohtulahendis ei viidanud kohtumenetluse jooksul ka kohtunik. Seega ei olnud koolituslepingu p 5.4 ja selle vältimatu seotus tasu ettemaksuna maksmise kohustusega hagimenetluses arutluse all olevaks asjaoluks. Seetõttu puudus maakohtul TsMS § 436 lg-test 3 ja 4 tulenevalt õigus hagi lahendamisel nimetatud asjaolule tugineda. Maakohus omistas koolituslepingu p-le 5.4 hagi vaidluseseme suhtes ebaõige tähenduse. Asjaolu, et kostjale osutati sõidutundide teenust ilma selleks ettemaksu küsimata, ei tähenda, et kostjal ei saanudki tekkida sõidutundide saamise korral kohustust sõidutundide eest maksta. Hageja ja kostja vahel sõlmitud koolitusleping ei sisalda klauslit, mille kohaselt juhul, kui õpilane ettemaksu ei tasu, kuid saab siiski sellele vaatamata sõidutunde, oleks teenus tasuta. Lepingu p 4.5 sätestab vaid sõidutundide saamiseks ettemaksu üldise nõude, mitte tasu maksmisest vabastamise aluseid. Seega juhul, kui teenust osutati olukorras, kus ettemaksu ei tasutud, tuli lähtuda lepingu teistest sätetest, lepingu olemusest ja eesmärgist ning lepinguga reguleerimata osas VÕS-st. Lepingu p 3.1. kohaselt oli ühe sõidukorra maksumus 130 krooni. Seega puudub põhjus eeldada, et ettemaksu mittetasumisel oleks sõidutunnid olnud kostjale tasuta. Siinkohal on oluline VÕS § 29 lg-s 6 sätestatu. Poolte vahel sõlmitud koolituslepingu eesmärk oli hageja poolt kostjale tasulise B-kategooria sõidukijuhi koolitusteenuse osutamine. Maakohtu poolt lepingu p-le 4.5 antud tõlgendus on vastuolus tasulise koolituslepingu olemuse ja eesmärgiga. Hageja poolelt vaadatuna on koolituslepingu eesmärgiks koolitusteenuselt ärikasumi teenimine. Koolituslepingu p 5.4 kohaselt kohustus kostja tasuma ka teooria õppemaksu enne teooriakursuse algust ehk ettemaksuna. Kostja võttis omaks teooriaõppes ja meditsiinikoolitusel osalemise ja tasus mõlema teenuse eest hageja arve nr 8806 (s.o. osaliselt) peale maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist hageja poolt. Seega jaatas kostja kohustust saadud teenuse eest tasuda. See, et kostja aktsepteeris kohustuse täitmist ka tagantjärele, viitab asjaolule, et pooled mõistsid lepingut ühtemoodi – saadud teenuse eest tuleb tasuda ka juhul, kui ettemaksu ei tehtud (VÕS § 29 lg-d 1 ja 3). Seega andis maakohus lepingu p-le 4.5 poolte tahtest ja arusaamistest erineva tõlgenduse, moonutades seeläbi ka tasulise koolituslepingu olemust ja eesmärki. Maakohus leidis ekslikult, et hageja ei tõendanud kostja poolt sõidutundide saamist. Maakohus lähtus põhjendamatult kostja paljasõnalistest ja tõendamata väidetest sõidutundide mittesaamise kohta. Hageja väitis, et kostja sai 26 sõidutundi ja esitas oma väite kinnituseks järgmised tõendid: väljatrükk hageja elektroonilisest õpilase kohta peetavast andmebaasist, millelt nähtub õpilase kohta peetav sõidukordade arvestus. Ligipääs andmebaasile oli ka kostjal, kuid kostja ei avaldanud õpinguperioodi jooksul kordagi, et ta ei oleks andmebaasi kantud sõidutunde tegelikult saanud; hageja andmebaasi logide väljavõtted, mille kohaselt tegi kostjale sõidutunde andnud sõiduõpetaja Jüri Sulsenberg andmebaasi oma isikliku IDtunnusega kandeid kostjale sõidutundide andmise kohta. Esitatud logiväljavõtted kinnitavad, et hageja ei saanud andmebaasi „ebaausaid“ kandeid teha; tunnistaja A. R ütlused selle kohta, et kasutaja ID väljastati vaid ühele konkreetsele kasutajale ja teistel isikutel puudus selle ID tunnuse kasutamise võimalus. Kuna kanded tegi andmebaasi Jüri Sulsenberg temale
väljastatud unikaalset ID tunnust kasutades, siis tõendavad tunnistaja A. R ütlused kaudselt seda, et kanded tehti isiku poolt, kes andis kostjale sõidutunde. Tunnistaja ütlused kinnitavad, et hageja poolt pahatahtlike kannete tegemine on välistatud. Kostja ei vaidlustanud, et Jüri Sulsenberg töötas hageja juures sõiduõpetajana. Seevastu kostja ei pidanud oma vastuväite tõendamiseks vajalikuks mitte ühegi tõendi esitamist. Kostja ei esitanud tõendeid ega taotlenud kohtult tõendite kogumist selleks, et tõendada hageja esitatud tõendite ebaõigsust või tõele mittevastavust. Ülaltoodust lähtudes tuleb maakohtu otsus tühistada menetlus- ja materiaalõigusnormide ilmse rikkumise tõttu. Kuivõrd hageja on tõendanud kostjale õppesõidutundide osutamise teenuse osutamist 26 tunni ulatuses hinnaga 130 kr. tund, tuleb uue otsusega hagi põhivõlg 216,02 eurot välja mõista. Kostjalt tuleb välja mõista perioodi eest alates 11.12.2008 kuni ringkonnakohtu otsuse tegemise kuupäevani viivis 51,23 eurot, arvestusega, et seadusjärgne viivisemäär nimetatud perioodil oli 0,022% viivitatud summalt (216,92 eurot) päevas, s.o. 0.047 eurot iga päeva eest, ja päevi oli antud perioodil 1090. TsMS § 367 alusel mõistab kolleegium otsusega välja ka viivise ringkonnakohtu otsuse tegemisele järgnevast päevast VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
Tiit Kollom
Reet Allikvere
Kaupo Paal
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.