Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Edasikaebe kord Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel otsuse kättetoimetamisest 14 päeva jooksul esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot. apellatsioonkaebus bus Tartu Ringkonnakohtule 30 Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkae päeva jooksul jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. I. Asjaolud ja hageja nõue. Eesti Vabariik Lääne-Viru Maavalitsuse kaudu esitas 02.03.2012 Viru Maakohtule hagi A Z vastu kohustise täitmise nõudes, maa ostu-müügi, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu järgse järelmaksu võlgnevuse summas 89 476.06 eurot ja kõrvalnõuete nõudes.

Hagiavalduses esitatud asjaolud Eesti Vabariik on 26.04.2001 aastal sõlminud kostjaga maa ostu-müügi, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, lepingute aluseks on notariaaldokument notariaalregistri numbriga 3524. Lepingu objektiks oli 28.5 ha suurune xxxx maaüksus, sihtotstarbega maatulundusmaa, katastriüksus katastritunnusega 66001:005:1571, üldpindalaga 9.23 ha, asukohaga xxxx, ja katastriüksus katastritunnusega 66001:005:1572, üldpindalaga 19.27 ha, asukohaga xxxx. Lepinguobjekti maksumuseks oli üks miljon viissada kaheksakümmend viis tuhat kakssada nelikümmend viis (1 585 245) krooni, millest 185 254 krooni on tasutud enne lepingu sõlmimist. Lepingu punktis 5.3, 5.4, 5.5 lepiti kokku, et ülejäänud maa ostu-müügi hind 1 400 000 krooni tasutakse 50 aasta jooksul kindlatel tähtaegadel arvestusega 28 000 krooni aastas. Ostja tasub intresse 5% maksetähtajal tasumisele kuuluvalt summalt ning tähtaegselt tasumata summalt viivist 0,05% iga tasumisega viivitatud päeva eest. Nimetatud maatüki kohta avati kinnisturegistriosa numbriga xxxx ja IV jakku kanti hüpoteek summas 1 400 000 krooni Eesti Vabariigi kasuks. Järelmaksu tasumist antud lepingu järgi pärast lepingu sõlmimist ei ole toimunud. Maavalitsus on esitanud avalduse täitemenetluse algatamiseks 17.04.2002. Kinnistu müüdi kohtutäituri poolt enampakkumisel ning 15.07.2010 kohtutäituri avalduse alusel sisse kantud 23.07.2010 uus omanik; hüpoteek on kustutatud. Täitemenetlus lõpetati 20.07.2010. Müügist laekus võlgnevuse katteks 8707.08 eurot, millest kaeti osaliselt viivisevõlgnevus.

Võlgnevus perioodil 10.07.2001 kuni 29.02.2012 on järelmaksu osas 19 684.78 eurot, intressivõlgnevuses 984.24 eurot ja viivisevõlgnevuses 10 673.62 eurot, kokku summas 31 342.64 eurot. Viivisvõlgnevusest on maha arvestatud kinnistu müügil täitemenetluses laekunud summa. A Zle on 07.07.2011 kirjaga saadetu meeldetuletus, kuid ta ei ole vastanud ega hakanud ka likvideerima oma võlgnevust. Väljastatud on saldokinnituskiri. Pärast lepingu sõlmimist ei ole võlgnik järelmaksu tasumise kohustust täitma asunud ega tasunud ühtegi osamakset. Kuna on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida ja võlgnevuse tagatiseks olnud hüpoteegiga koormatud kinnistu on müüdud täitemenetluses, taotleb hageja TsMS § 369 alusel ka tulevase nõude täitmist enne nõude sissenõutavaks muutumist. Hageja palub kostjalt välja mõista järelmaksu võlgnevuse 89 476.06 eurot, intressivõlgnevuse 984.24 eurot ja viivisevõlgnevuse 10 673.62 eurot (viivisemäär 0.05% päevas, viivise arvutamise periood 10.07.2001 kuni 29.02.2012). Kokku võlgnevus 101 133.92 eurot, millele lisaks välja mõista viivis 0,05% maksetähtajaks täitmata põhinõudelt 19684.78 eurot iga päeva eest alates 01.03.2012 kuni põhinõude täitmiseni. Juhul, kui kohus ei rahulda hagi kogu ulatuses, so koos võlasummaga, mis ei ole veel sissenõutavaks muutunud, siis palub hageja välja mõista 29.02.2012 seisuga järelmaksu võlgnevuse summas 19 684.78 eurot, intressivõlgnevuse - 984.24 eurot ja viivisevõlgnevuse seisuga 29.02.2012 summas 10 673.62 eurot. Kokku on võlgnevus 31 342.64 eurot, millele lisaks palub hageja välja mõista viivise 0,05% põhinõudest iga viivitatud päeva eest alates 01.03.2012 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja juhindub oma nõudes Vabariigi Valitsuse seaduse §-dest 44 lg 1, 44-1 lg 2, 84 p 11-1; MaaRS §-dest 22-1 lg 1, 23 lg 5-3; enne 01.07.2002 kehtinud tsiviilkoodeksi §-dest 163, 173 lg 1 ja TsMS §-dest 145, 162, 363, 367, 369; VÕS §-dest 76, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja p 6; 108, 113; võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-dest 11 ja 12 lg 1, lg 2; riigilõivuseaduse §-st 22 lg 2 p 6. Hageja on lisanud hagiavaldusele nõuet tõendavad dokumendid – koopia lepingust, väljatrüki kinnistusregistrist, koopia maavalitsuse kirjast kostjale, õiendi võlgnevuste intresside ja viiviste kohta, koopia hagiavaldusest, Vabariigi Valituse korralduse 10.09.2009 nr 385 „Lääne-Viru maavanema ametisse nimetamine“. 02.05.2012 esitas hageja kohtule hagiavalduse muudatuse, milles hageja loobub tulevase nõude täitmisest enne selle sissenõutavaks muutumist. Hageja alternatiivseid nõudeid ei esita ja jääb hagiavalduses seisuga 29.02.2012 sissenõutavaks muutunud võlgnevuse nõude juurde, s.o. kokku taotleb hageja seisuga 29.02.2012 kostjalt võlgnevuse katteks summas 31 342.64 eurot väljamõistmist, millele lisanduks viivis 0,05% põhinõudest iga päeva eest alates 01.03.2012 kuni põhinõude täitmiseni. II Kohtumenetluse käik 12.03.2012 korraldava määrusega võttis Viru Maakohus hagi menetlusse ja kohustas kostjat kirjalikult 20 päeva jooksul hagile vastama. Kostja on hagimaterjalid kätte saanud, kuid tähtaegselt vastust kohtule ei esitanud. 18.04.2012 korraldava määrusega määras kohus eelistungi. 15.05.2012 kohtuistungil selgitas kostja, et tema sai hagimaterjalid kätte, kuid ei pannud tähele, et peab kohtule ka kirjalikult vastama. Kostja väidete kohaselt oli tema allkirjastanud vastavad ostu-müügilepingud teiste isikute palvel, ise ta ostetud maatükil metsa

vaatamas ei käinud ja sealt metsa ei teinud. Keegi meeskodanik (E E) tegi talle vastava ettepaneku. Notari juures kirjutas kostja lepingutele alla ja sai selle eest 500 krooni. Talle lubati, et tema eest makstakse kõik järelmaksutasud ära. Hiljem selgus, et mets oli maha võetud, kes võttis, seda tema ei tea. Kostja teab, kus mets asub, sest käis seal politseiga koos hiljem vaatamas. Kostja ei ole maa eest järelmaksu tasunud ja ei tea ka, kuhu seda maksta tuleks, dokumente tema käes ei ole. Kostjal ei ole raha, et kahju kinni maksta. Kostja teab, et oli uurimine, kuid ei tea, kas kedagi süüdi mõisteti ja kas süüdi olnud isikult kahju välja mõisteti. Kohtuistungil jäi hageja seisuga 29.02.2012 sissenõutavaks muutunud võlgnevuse väljamõistmise nõude juurde. Hageja esitas kohtule ka täiendavad tõendid – kinnistu enampakkumist tõendavad dokumendid ja avalduse, mis oli esitatud täiturile täitmiseks. 05.06.2012 toimunud kohtuistungile ilmus hageja. Kostja kohale ei ilmunud, mitteilmumise põhjustest kohtule ei teatanud. Hageja esitab kohtule täiendavad tõendid – politsei ja keskkonnainspektsiooni vastused hageja päringule. Esitatud dokumentide kohaselt puuduvad andmed ebaseadusliku raie teostamise kohta. Aerofotodelt on näha, et tehtud on lageraie, kuid kriminaalmenetluse kohta andmed puuduvad. Hageja taotleb kohtult tagaseljaotsuse tegemist. III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. TsMS § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus teavitas tsiviilasja pooli uuest kohtuistungist 15.05.2012 toimunud kohtuistungil ning määras uue istungi toimumise ajaks 05.06.2012 kell 13.00. Pooled kinnitasid oma allkirjadega, et on teadlikud uue kohtuistungi toimumise ajast. 19.04.2012 on kostjat kohtukutse väljastamisel hoiatatud kohtuistungile mitteilmumise õiguslikest tagajärgedest, hoiatust korrati kohtu poolt 05.06.2012 istungist teavitamisel. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohtuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellele tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustusega täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja oma lepingust tulenevat kohustust hageja ees täitnud ei ole. 29.02.2012 seisuga kuulub kostjalt seega väljamõistmisele järelmaksu võlgnevuse summas 19 684.78 eurot, intressivõlgnevus - 984.24 eurot ja viivisevõlgnevus seisuga 29.02.2012 summas 10 673.62 euro, s.o. kokku - 31 342.64 eurot TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud ka hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks alates hagi esitamisest kohtule – 01.03.2012 - määras 0,05% tagastamata põhinõudest päevas kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Hageja on vastavalt riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 6 alusel (maareformi seadusest tulenevate hüpoteegipidaja ülesannete täitmise korras hagi esitamisel riigi kasuks seatud hüpoteegi asjades) vabastatud hagi esitamisel riigilõivu tasumisest. TsMS § 145 kohaselt on riigilõivu tasumisest vabastatud Eesti Vabariik kui menetlusosaline. Hageja riigilõivu tasunud ei ole. Vastavalt hagi hinnale summas 19 684.78 eurot tasumisele kuulunud riigilõiv summas 2 236.90 eurot kuulub hagi rahuldamisel tagaseljaotsusega TsMS § 173 lg 1 ja § 174-1 lg 3 tulenevalt väljamõistmisele kostjalt. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 410; 413; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

(allkiri)

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtuotsus jõustus 26. septembril 2012. a. Nooremreferent

Irma Külavee

Lea Herne

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.