lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-12-11338/25

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 13.06.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-12-11338/25
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagi eeltagamine/esialgne õiguskaitse
Kuulutamise aeg
13.06.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1813
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Silpower Aktsiaselts10266472(Vastustaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

13. juuni 2012

Tsiviilasja number

2-12-11338

Tsiviilasi

AS Sillamäe SEJ hagi A.N. ja O.N. vastu kinkelepingu ja asjaõiguslepinu kehtetuks tunnistamiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 3. aprilli 2012 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

O.N. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (kostja II): O.N. lepinguline esindaja Andrei Matvejev

esindajad

(IK: XXXX),

Vastustaja: AS Sillamäe SEJ (RK: 10266472), esindaja Tiina Kullamä Kostja I: A.N. (IK: XXX)

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 3. aprilli 2012.a määrus muutmata ja O.N. määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määrus on lõplik (TsMS § 390 lg 1).

ASJAOLUD

1.Aktsiaselt Sillamäe SEJ esitas 20. märtsil 2012 Viru Maakohtule avalduse hagi tagamiseks enne hagi esitamist. Kohus jättis 21. märtsil 2012 hagi tagamise avalduse käiguta

ning andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, st hagi tagamise asjaolude täpsustamiseks ja põhjendamiseks. Hageja esitas 30. märtsil 2012 täiendavad põhjendused. Hagi tagamise avalduse ja selle hilisemate täienduste kohaselt sõlmisid hageja ja Printex AN OÜ (põhivõlgnik) 8. oktoobril 2010 soojusenergia müügilepingu. Kostja I on põhivõlgnikust äriühingu osanik ja juhatuse liige. Hageja ja kostja I sõlmisid 8. oktoobril 2010 käenduslepingu nr 1/2010. Lepingust tulenevalt käendas kostja I hageja ees 8. oktoobril 2010 sõlmitud soojusenergia müügilepingust tulenevate kõigi nõuete täitmist, kui põhivõlgnik pole kohustusi tähtaegselt täitnud. Ajavahemikul 14. veebruarist 2011 kuni

lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
14.aprillini 2011 jättis põhivõlgnik tarnitud soojusenergia eest tähtaegselt tasumata 3 378,04 eurot, mistõttu hageja pöördus kohtusse. 3. novembril 2011 sõlmisid hageja ja kostja I kohtuliku kompromissi. Kompromissis kostja I tunnistas võlga ja kohustus võla tasuma
31.detsembriks 2011. Kostja I võlga kompromissis kokkulepitud tähtajaks ei tasunud ning hageja esitas 9. jaanuaril 2012 kohtutäiturile täitmisavalduse. Hageja saatis kohtutäiturile järelpärimise kostja I varade kohta, millele kohtutäitur vastas, et kostja I kontod on arestitud, kuid laekumisi ei ole, pension on arestitud, kinnisvara ja sõidukeid ei oma. Kostja I ja põhivõlgnik väldivad võlgnevuse tasumist. Kinnistu kuulus varem abikaasade A.N. ja O.N. ühisvara hulka. Pärast hagejalt teate saamist kohtusse pöördumise kohta kinkis 18. mail 2011 kostja I temale kuulunud ainukese kinnistu oma tütrele O.N. (kostja II). Alates 17. oktoobrist 2011 on kostja II põhivõlgniku juhatuse liige ning seega vastab ka tema põhivõlgniku kohustuste täitmise eest. Sissenõude pööramine võlgniku varale ei too kaasa hageja nõude täielikku rahuldamist kuna kostja I arveldusarvetel puuduvad rahalised vahendid. Kostjaga I ja kostjaga II pole enam võimalik kontakti saada, sest nad ei vasta hageja telefonikõnedele. Hagi tagamiseks taotletav kinnistu võõrandamise keelumärke seadmine ei ole kostja II jaoks liialt koormav, sest tegemist ei ole kostja II elukohaga vaid aiamaaga. Hagejal on olemas ainult kostja I kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument ning kuna kinnistu kuulus abikaasade ühisvara hulka, siis sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul. Hagejale ei ole teada, kas võlgniku abikaasa annab nõusoleku ning seda saab küsida alles pärast kinnistu arestimist, sest kostja II võib kinnistu võõrandada kolmandale heausksele isikule ja siis ei ole hagejal võimalik võlgnevust kätte saada. Juhul kui abikaasa nõusolekut vara jagamiseks ei anna, peab hageja esitama kohtusse vara jagamise hagi ning hagi esitamise tähtaeg on piiratud ühe aastaga alates ajast, kui täitemenetlus nõude rahuldamiseks võlgniku lahusvara arvel ebaõnnestus. Seetõttu ei pea hageja võimalikuks esitada kohtule kahte eraldi hagi selliselt, et kõigepealt taotleb kinkelepingu kehtetuks tunnistamiseks ja vara tagasivõitmiseks ning seejärel abikaasade ühisvara jagamist. Sellisel juhul võib esimesena esitatud hagi lahendamine kohtus kesta kauem, kui TMS § 14 lg 2 sätestatud tähtaeg ning hageja kaotab sellisel juhul võimaluse esitada kohtule hagi vara jagamiseks.
3.mail 2012 esitas Sillamäe SEJ hagiavalduse kostjate I ja II vahel 28. mail 2011 sõlmitud kinnistu kinkelepingu ja asjaõiguslepingu kehtetuks tunnistamise ja kinnistu tagasivõitmise nõudes ning kinnistusraamatu kande muutmiseks.

MAAKOHTU LAHEND

2.Viru Maakohus rahuldas 3. aprilli 2012 määrusega hagi tagamise avalduse ja arestis hagi tagamise abinõuna O.N. (isikukood XXX) kuuluva kinnistu asukohaga Vaivara vald, XX küla, XXX ühistu XX ja lasi kanda kinnistu võõrandamise keelumärke Viru Maakohtu

kinnistusosakonna Ida-Viru jaoskonna registriosa nr XXX kolmandasse jakku AS Sillamäe SEJ (registrikood 10266472) kasuks. Kohtumääruse põhjenduste kohaselt tegi kohus kinnistusraamatu abil kindlaks, et nimetatud kinnistu omanikuks on alates 24. maist 2011 O.N. . Registripidaja poolt tehtud kande aluseks oli 18. mai 2011 kinnistamisavaldus. Endiseks kinnistu omanikuks oli

A.N. .

Kohtule on tõenditena esitatud Viru Maakohtu 3. novembri 2011 määrus kompromissi kinnitamise kohta, samuti kohtutäitur Kristel Maalmani assistendi vastus AS Sillamäe SEJ järelepärimisele ning Sillamäe notar Irina Kritsuki poolt notariaalselt tõestatud kinnistu kinkeleping ja asjaõigusleping ning kinnistamisavaldus. Hagi tagamise avalduse rahuldamiseks piisab TsMS § 377 lg 1 alusel sellest, et asjaoludest nähtuvalt võib kohtuotsuse viivituseta täitmine osutuda raskendatuks juhul, kui hagi jäetakse tagamata. Hageja taotleb hagi tagamist enne hagi esitamist põhjendusel, et saades teada kinkelepingu tühistamise hagi esitamisest võib O.N. müüa vaidlusaluse kinnistu heausksele omandajale ning hagejal ei ole õiguskindlust, et hagi rahuldamise korral saab kostja A.N. Viru Maakohtu 3. novembri 2011 kohtumäärust mingi muu vara arvel täita. Kohus nõustus hagi tagamise taotluses esitatud põhjendustega ja leidis, et hagi tuleb tagada enne hagi esitamist. Kohus leidis, et hagi esitamise eesmärgiks oli kinnistu kinkelepingu kehtetuks tunnistamine (TMS § 187 lg 1) ning sissenõue pööramine võlgniku varale. Hagi tagamata jätmisel ei ole välistatud vaidlusaluse eseme võõrandamine ning käesolevas hagi tagamise avalduses esitatud asjaoludel ei ole käsutuse piiramine kostjat ebamõistlikult koormav. Kuna hagi tagamise eesmärgiks on kinnistu käsutamine täielikult keelata, on kinnistusraamatusse keelumärke kandmine kohane hagi tagamise abinõu.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3.O.N. esitas Viru Maakohtu 3. aprilli 2012 määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus tühistada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) märkis hageja hagi tagamise avalduses, et ta ei ole kohtuliku kompromissi alusel kostjalt I midagi saanud ja hagi rahuldamise korral saab kostjalt I eelduslikult 3 378,04 eurot. Käesolevaks ajaks on hageja tegelikult saanud vähemalt 4 119,04 eurot: 3. ja 5. märtsil 2012 ning 10. aprillil 2012 on kohtutäitur Kristel Maalman kostja I pangakontolt kinni pidanud 741 eurot, 5. ja 12. aprillil 2012 sooritas Printex AN OÜ hagejale 3 ülekannet kogusummas 3 378,04 eurot kostja I kohtuliku kompromissiga kinnitatud põhivõla katteks kostja I asemel. Hageja käitub pahauskselt ja kuritarvitab oma õigusi; 2) on ekslik hageja väide, et hagejal ei olnud võimalik kostjatega kontakti saada. O. N sai põhivõlgniku, Printex AN OÜ, juhatuse liikmeks 11. oktoobril 2011, senine juhatuse liige (kostja I) ei suutnud oma kohustusi tervislikel põhjustel täita ning lahkus välismaale ravile. Hageja oli sellest teadlik ega püüdnud kostjaga I ühendust võtta. Võlgnevuse likvideerimiseks võttis kaebuse esitaja hageja esindajaga ühendust ning palus võimalust võlgnevuse kustutamiseks kostja I asemel maksegraafiku alusel. Hageja esindaja pakkus võimalust kustutada võlgnevus 12 kuu jooksul maksegraafiku alusel. Pärast sellise suulise kokkuleppe saavutamist ei ole hageja juhataja kokkulepet kinnitanud ning on edaspidistest läbirääkimistest loobunud. O. N oli pidevas kontaktis hageja esindajaga ning pooled pidasid läbirääkimisi mõistliku lahenduse leidmiseks. 2. aprillil 2012 pakkus hageja põhivõlgnikule ja kaebuse esitajale kokkulepet, mis sisaldas orjastavat tingimust kaebuse

esitaja jaoks (kokkuleppe p. 8) (lisa nr. 5). Kaebuse esitaja palvele tingimus kustutada vastas hageja kategoorilise keeldumisega; 4) ei ole hageja eesmärgiks mitte kahe juriidilise isiku omavaheliste suhete reguleerimine ega võla kustutamine, vaid isiklike arvete õiendamine kohtu kaudu. Hageja käitumine on vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Hageja esitas esialgselt haginõude võla väljamõistmiseks ainult käendaja (kostja I) vastu, mitte aga põhivõlgniku ja käendaja vastu solidaarselt. Hagejale oli teada, et pärast kohtuliku kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumist muutub võla sissenõudmine põhivõlgnikult võimatuks; 5) kasutab hageja n.ö JOKK-skeemi (juriidiliselt on kõik korrektne), käitudes küll seaduse tähe kohaselt ja viisil, mida võidakse seadustega õigustada, ent mille vastavus õiglusele, kodanike au- või õiglustundele on küsitav.

4.Vastustaja AS Sillamäe SEJ vaidles määruskaebusele vastu. Vastustaja leidis, et kostja väited on paljasõnalised ning põhinevad emotsioonidel. Vastustaja palus jätta hagi tagamise tühistamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt: 1) korraldas kostja II põhivõlgniku Printex AN OÜ poolt 3378,04 eurot tasumise alles pärast seda, kui hagi tagamise abinõuna arestiti kostjale II kuuluv kinnistu. Kokku on laekunud Viru Maakohtu 3. novembri 2011 kohtumäärusega kinnitatud kompromissi alusel hagejale 4031,2 eurot. Tasumata on põhivõlg 2218,74 eurot ja jooksev viivis 48,84 eurot; 2) ei nõustu hageja kostja II väitega, et puuduvad alused hagi tagamiseks ja esitamiseks edaspidi. Raha laekumisega põhivõlgniku Printex AN OÜ poolt ja kohtutäiturilt on tasutud ainult osa kostja I võlast. Kuna kostja I vabatahtlikult kohtumäärust ei täida ja võlgniku pension on liiga väike, et kinnipidamisi teostada, jätkab hageja kohtumenetlusega, et kogu võlgnevust kätte saada. Hagi tagamata jätmisel võiks kostja II võõrandada kinnistu kolmandale heausksele isikule; 3) pole hageja pärast 3. novembrit 2011 kostjatega kontaktis olnud. Määruskaebusest selgub, et Kostja I lahkus Eestist, kuid ei teavitanud hagejat, et ta ei kavatsegi vabatahtlikult oma kohustusi tasuda. Kostja II telefonile ei vastata. Hagejal õnnestus kostjaga II kontakt saada alles pärast hagi tagamise avalduse esitamist ning lepiti kokkusaamine 2. aprilliks 2012. Hageja valmistas ette kokkuleppe ning koostas vastavalt kostja II soovidele maksegraafiku. Kokkuleppe allkirjastamisega oleks hageja loobunud hagi esitamisest kohtusse, kuid Kostja II arvates on kokkuleppe punkt 8 orjastav tingimus; 4) ei ole hagejal kostjaga mingeid isiklikke arveid klaarida; 5) leiab põhivõlgniku juhatuse liige kostja II, et võlgnevuse eest isikliku varaga vastutamine ei vasta tema kodaniku au- või õiglustundele. Hageja kasutab oma seadusest tulenevaid õigusi võlgnevuse tagasi saamiseks, selleks on kulunud juba üle aasta. Kohtumenetluse käigus selgus, et kostja I ja põhivõlgnik hoiavad kohustuste täitmisest kõrvale pahatahtlikult. Põhivõlgnikul on makseraskused ja hagejale teadaolevalt on põhivõlgnik võlgu ka teistele isikutele. Kuid hageja on ainuke, kes on pöördunud oma õiguste kaitseks kohtusse; 6) kaotab hagi tagamise tühistamisega hageja suure tõenäosusega võimaluse kohtumäärusest tuleneva nõude rahuldamiseks. Hagi tagamiseks valitud vahend ei piira kostjat II rohkem, kui on vaja hagi rahuldava kohtuotsuse täitmiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. TsMS § 667, § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus hagi tagamise kohta muutmata. Maakohus kohaldas TsMS § 377 lg-t 1, mille kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Hagi on esitatud TMS § 187 lg 1 alusel võlgniku vara tagasivõitmiseks täitemenetluses ning tehing, mille tagasivõitmist hagiga taotletakse, on seotud kinnisasjaga, mille suhtes kohus kohaldas hagi tagamise abinõuna kinnistusraamatusse võõrandamise keelumärke kandmist. Kohus on oma määruses põhjendanud nii hagi tagamise vajadust kui ka valitud abinõu kohasust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hagi tagamine vaidlusalusele kinnisasjale võõrandamise keelumärke seadmise teel on käesoleval juhul kõiki asjaolusid arvesse võttes vajalik, põhjendatud ega koorma liigselt kostjat.
6.Määruskaebuses esitatud väidetest ei nähtu, et hagi tagamisega oleks ebaproportsionaalselt kitsendatud määruskaebuse esitaja õigusi oma vara kasutamisel. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamise aluseks ei ole kaebuse esitaja seisukoht, et seadusest tulenevate hagi tagamise abinõude rakendamine ei vasta au- ega õiglustundele. Määruskaebuse esitaja vaidleb sisuliselt vastu hageja nõudele, kuid need väited ei saa olla aluseks hagi tagamise abinõu tühistamisele, vaid neile annab kohus hinnangu asja sisulise lahendamise käigus.
7.Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu määruse ülejäänud põhjendustega ega korda neid TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel.
8.Määrus ei kuulu edasikaebamisele TsMS § 390 lg 1 kohaselt.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.