Asjaõigus › Omandiasjad

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Nimetatud summat saab käsitleda a) põhivõlgniku poolt põhivõla täitmisena või b) kohustuse täitmisena kolmanda isiku poolt, kuid mõlemal juhul tuleb tasutu arvestada põhivõlgnevuse katteks. Hageja ei ole kunagi põhivõlgnikult viivist nõudnud ja kostjaga 1 sõlmitud kompromiss põhivõlgnikule ei laiene. Seega ei ole hagejal pärast 12.04.2012 alust viivist arvestada. Kostja 2 arvestuse järgi on hagejale 22.07.2014 seisuga laekunud 7372,11 eurot, sh 3378,04 eurot põhivõlgnikult. Viru Maakohtu kinnitatud kompromissi alusel on võlgnevuse kogusumma koos viivistega 6203,29 eurot ja hagejale on tasutud 1168,82 eurot rohkem. Isegi kui eeldada, et põhivõlgniku tasutud summad läksid viiviste katteks, on hagejale tasutud viiviseid 72,79 eurot rohkem kui põhivõlg. Kostja 2 palus ka vähendada viiviseid, kuna põhivõlgnevus on täielikult tasutud ning arvestada tuleks kostja 1 tervislikku seisundit ja väikest sissetulekut.

MAAKOHTU LAHEND

Printex AN OÜ kohtuliku kompromissi tõttu muutuda müügilepingust tulenevate nõuete osas kolmandaks isikuks, st ühe solidaarvõlgnikuga kompromissi sõlmimine ei lõpeta nõuet teise solidaarvõlgniku vastu, kuigi täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra (VÕS § 65 lg 2). Printex AN OÜ on põhivõla ja viiviste osas jätkuvalt põhivõlgnikuks. Asjakohane ei ole kostja 2 arvamus, et hageja pole kunagi Printex AN OÜ-lt viivist nõudnud. Soojusenergia müügilepingu punktis 4.9 on ette nähtud põhivõlgniku kohustus tasuda viivist 0,2%, seega on hagejal õigus nõuda viivist ka Printex AN OÜ-lt, vaatamata sellele, et varem polnud sellist nõuet esitatud. Nõuded käendaja ja põhivõlgniku vastu ei saa olla erinevad, võlausaldajal ei saa olla käendaja vastu rohkem nõudeid kui põhivõlgniku vastu. Käendus on käendatava kohustuse suhtes aktsessoorne, st käendaja vastutust ei ole, kui pole olemas põhikohustust. Printex AN OÜ-d saab käsitleda kolmanda isikuna üksnes kompromissis ette nähtud menetluskulude osas, kuna menetluskulude tasumise kohustus kuulub ainult kostjale 1 ning selles osas ei ole kostja 1 ja Printex AN OÜ solidaarvõlgnikud. Isegi juhul kui Printex AN OÜ-d saaks kolmanda isikuna käsitleda ka kompromissis märgitud põhivõla ja viiviste osas, ei oleks tal ikkagi õigust muuta kohustuste täitmise järjekorda. VÕS § 78 lg 1 tähenduses kolmanda isiku poolt kohustuse täitmisele laienevad samuti VÕS § 88 lg-d 8 ja 9. Kuigi VÕS § 88 lg 1 alusel on nii kolmandal isikul kui ka võlgnikul võimalik määrata, millist kohustust ta täidab, kohaldatakse seda sätet vaid juhul, kui tegemist on olemuselt erinevate kohustustega (nt erinevatest lepingutest tulenevad kohustused), mitte aga siis, kui kohustused tulenevad ühest alusest, antud juhul kostjaga 1 sõlmitud käenduslepingust (3-2-1-91-05). Eelnevast lähtuvalt oli kohus seisukohal, et kostjalt 1 ja Printex AN OÜ-lt laekunud summad tuleb arvestada esmalt kohtukulude ja viiviste ning alles seejärel põhivõla katteks. Seega tuleb nõustuda hageja võlgnevuse arvestusega ning väitega, et osa viivistest ja põhivõlast on tasumata, st hagejal on jätkuvalt kohtulikust kompromissist tulenev nõue kostja 1 vastu. Kuna hageja tugineb TMS §-le 189 ja hagi oli esitatud (03.05.2012) kahe aasta jooksul kinkelepingu tegemisest (18.05.2011), siis ei ole vaja tuvastada, kas tegemist oli hageja huve kahjustava tehinguga ning kas tehingu teine pool sellest teadis või mitte (3-2-1-41-13, p 12). Kuivõrd kinnistu kinkelepingu puhul ei ole tegemist tavapärase kingitusega TMS § 189 lg 3 mõttes, on TMS § 189 eeldused kinkelepingu kehtetuks tunnistamiseks täidetud. Kuna kostja 1 ei ole täitemenetluse aluseks olevat hageja nõuet täies ulatuses rahuldanud, esinevad ka tehingu tagasivõitmise üldised eeldused vastavalt TMS §-le 187. Kehtetuks tunnistatud tehingu tagasitäitmiseks tuleb taastada kinnistusraamatus tehingute eelne olukord. Kuna kinnistu kuulus kinkelepingu sõlmimiseni kostja 1 ja kostja 3 ühisvara hulka, tuleb kinnistusraamatusse kanda omanikena mõlemad abikaasad. Kohus selgitas, et viivise vähendamist on võimalik nõuda juba alanud täitemenetluses esitades nt sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi TMS §-s 221 sätestatud korras. Kostjad ei ole seda õigust kasutanud. Seetõttu ei saa kohus viivise vähendamise küsimust lahendada. Ka juhul, kui kohus nimetatud vastuväidet lahendaks, ei muudaks see seisukohta, et hageja nõue on põhjendatud. VÕS § 162 lg-st 3 tulenevalt saaks kohus viivise arvestamist lõpetada alates kohtuotsuse jõustumisest ning see ei puudutaks neid summasid, mis on tänaseks juba tasutud ega vähendaks hageja nõude aluseks oleva ja praeguseks hetkeks täitmata kohustuse suurust.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1) kohaldas kohus vääralt VÕS § 78 lg-s 1 ja § 88 lg-s 1 sätestatud materiaalõiguse normi. Kostjal 1 ei ole võlga hageja ees ning seega puuduvad alused hagi rahuldamiseks. Samuti on kohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme (TsMS § 436 lg 1; § 442 lg 8), kuna kohus jättis otsuse aegumise kohaldamise osas põhjendamata; 2) on hageja nõude kostja 1 vastu aluseks Viru Maakohtu 03.11.2011 määrusega kinnitatud kompromiss, mille alusel pidi kostja 1 tasuma hagejale põhivõla 3378,04 eurot ja viivised 1593,14 eurot, millele lisandub alates 01.01.2012 viivis 0,2% päevas tasumata põhivõlast kuni kohase täitmiseni, ning menetluskulud 543,24 eurot. Printex AN OÜ tasus hagejale 05.04.2012. a 500 eurot ning 12.04.2012. a 720,48 eurot ja 2157,53 eurot, kokku 3378,04 eurot, selgitusse olid märgitud soojusenergia arvete numbrid. Printex AN OÜ tasutud summasid saab käsitleda a) põhivõlgniku poolt põhivõla täitmisena ja alternatiivselt b) kohustuse täitmisena kolmanda isiku poolt, kus Printex AN OÜ täitis kostja 1 asemel kohtuliku kompromissiga kinnitatud põhivõlgnevust, kuid mõlemal juhul tuleb Printex AN OÜ tasumised arvestada ainult põhivõla katteks. Samuti on Printex AN OÜ määratlenud, millise kohustuse täitmiseks on raha üle kantud. Esimesel juhul tasub Printex AN OÜ tasumata arved põhivõlgnikuna. Kuna Printex AN OÜ-lt ei ole nõutud viiviste maksmist, ei ole Printex AN OÜ-l alust tasuda mingeid muid summasid peale põhivõla. Soojusenergia müügilepingu punktist 4.9 tulenevalt ei muutu viivisenõue sissenõutavaks automaatselt, st põhivõlgnik ei ole kohustatud tasuma viiviseid ilma võlausaldaja nõudeta. Seetõttu on põhivõlgnik täitnud oma kohustuse hageja ees täies ulatuses ja hagejal ei ole õigust arvestada kostjale 1 viivist pärast 12.04.2012, s.o pärast põhivõlgnevuse tasumist. Hageja seletas 28.02.2014 arvamuses, et kuna kostja 1 ei täitnud 03.11.2011 kohtumäärust ettenähtud ajal, tekkis viivisevõlg ning hageja arvestas põhivõlgnikult 05.–12.04.2012 laekunud rahast (3378,04 eurot) esmajärjekorras täidetuks kohtukulud, seejärel kohtuotsuse alusel väljamõistetud viivised ja viimasena põhivõla. Sel juhul saab põhivõlgniku tasutud summat käsitleda kohustuse täitmisena kolmanda isiku poolt, kus Printex AN OÜ täitis kostja 1 kompromissilepingust tulenevaid kohustusi kostja 1 asemel. VÕS § 78 lg 1 teise lause järgi vabaneb võlgnik täitmise kohustusest, kui kolmas isik kohustuse täidab. Kompromissileping on siduv ainult hagejale ja kostjale 1. Kohtuliku kompromissi puhul on tegemist tehinguga, mis erineb tavapärasest kompromissilepingust ainult selle poolest, et see on ühtlasi ka täitedokumendiks (3-2-1-148-04; 3-2-1-80-06, p 14). VÕS § 578 lg 2 järgi eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uusi õigusi. Seega, kui Printex AN OÜ põhivõlgnikuna tasub raha oma põhivõlgnevuse katteks või kostja 1 kompromissilepingust tulenevate kohustuse täitmiseks kolmanda isikuna, ei või hageja arvestada neid summasid oma äranägemisel kompromissilepingu täitmiseks, eriti põhivõlgnikuga mitteseotud kohtukulude katteks, ning ei saa arvestada viivist pärast 12.04.2012. Hageja arvestas viiviseid kohtuliku kompromissi alusel ja seal sätestatud tingimustel, mis ei puuduta Printex AN OÜ-d. Vaidlus tuleb lahendada ainult Viru Maakohtu 03.11.2011 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-23278 kinnitatud kompromissilepingule tuginedes; 3) on kostja 1 võlgnevus, mis tekkis Viru Maakohtu 03.11.2011 määruse alusel, järgmine: - põhivõlg 3378,04 eurot; - kompromissiga määratud viivised 1593,14 eurot; - menetluskulud 543,24 eurot; - viivised kompromissi täitmisega viivitamise eest alates 01.01.2012 kuni 05.04.2012, s.o 96 viivitanud päeva eest, 0,2% põhivõlast (3378,04 eurot) 648,58 eurot;

- viivised kompromissi täitmisega viivitamise eest alates 06.04.2012 kuni 12.04.2012, s.o 7 viivitatud päeva eest, 0,2% põhivõlast (2878,04 eurot) 40,29 eurot, kokku 6203,29 eurot. Seisuga 22.07.2014 on hagejale laekunud 7372,11 eurot, st 1168,82 euro võrra rohkem. 22.07.2014 kohtuistungil tunnistas hageja, et talle on laekunud 7226,33 eurot.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

TMS § 56 lg-st 2 tuleneb, et pärast (vara, sissetuleku) arestimist kustutatakse võlgniku enda kanda olevad kulutused, see järel sissenõutavaks muutunud kõrvalnõuded, siis põhivõlg ning seejärel pärast arestimist arvestatud viivised. Nimetatud nõude täitmise järjekord on erinev võrreldes VÕS § 88 lg-tes 8 ja 9 sätestatuga, kuna pärast arestimist arvestatud viivised kustutatakse pärast põhivõla täitmist. Maakohus ei ole hageja rahuldamata nõude ulatuse kindlaksmääramisel sellega arvestanud. Ringkonnakohus peab siinkohal vajalikuks rõhutada, et rahuldamata nõude ulatuse teeb TMS § 56 lg 2 alusel kindlaks kohtutäitur ning seetõttu puudus maakohtul (hagejal) alus VÕS § 88 lg 8 järgi määrata kindlaks täitmise järjekorda. Kohtutäituri 07.03.2012 kirjast (I kd, t.l 20) nähtuvalt on võlgniku kontod arestitud – laekumisi ei ole; tehtud pensioni arest – laekumisi ei ole; kinnisvara ja sõidukeid ei oma. Kohtutäituri 03.05.2012 kirjast (I kd, t.l 117) nähtuvalt sissenõudjale ülekantud summad on kinni peetud võlgniku pangakontolt (I kd, t.l 115, s.o 277,53 eurot, 247,04 eurot ja 128,59 eurot) ning võlgniku pension on liiga väike, et oleks võimalik kinnipidamisi teostada. Samas nähtub kohtutäituri 10.03.2014 kirjadest (II kd, t.l 100, 102), et võlgnikult on laekunud kohtutäiturile alates 2013 märtsist kuni 2014 veebruarini igakuiselt summad ning kohtutäitur on 10.03.2014 seisuga kandnud sissenõudjale kokku 3273,17 eurot. Seega on nimetatud kohtutäituri kirjades sisalduv teave vastuoluline ning nende alusel ei ole võimalik kindlaks teha, millal on võlgniku (kostja I) konto(d) arestitud ning millise võlgniku vara arvelt laekunud rahaliste vahendite arvel on kohtutäitur kandnud sissenõudjale 3273,17 eurot. Veel nähtub asja materjalidest, et Printex AN OÜ (solidaarvõlgnik) on tasunud hagejale 05.02.2012 ja 12.04.2012 kokku 3378,04 eurot (I kd, t.l 196). 22.07.2014 kohtuistungil (II kd, t.l 144 pöördel) on hageja kinnitanud, et talle on kokku laekunud 7226,33 eurot. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 392 lg 1 p-des 1-4 sätestatud selgitamiskohustuse täitmiseks oleks maakohus pidanud tegema hagejale ettepaneku esitada TMS § 56 lg 2 kohane nõude rahuldamise ulatuse arvestus (kohtutäituri andmed), milles on täpselt märgitud nii solidaarvõlgnikult (Printex AN OÜ) kui võlgnikult laekunud summad. Seejuures tuleb arvestada sellega, et arestimise järel arvestatud intressid (viivised) kustutatakse TMS § 56 lg 2 alusel pärast põhivõla täitmist. Järelikult on vajalik kindlaks teha ka võlgniku konto(de) arestimise täpne aeg. Pärast sellise võlgnevuse arvestuse esitamist saab maakohus otsustada, kas on täidetud TMS § 187 lg-s 2 märgitud eeldused tagasivõitmise nõude rahuldamiseks. Ainuüksi kohtutäituri 07.03.2012 ja 03.05.2012 kirjades märgitud vastuoluline teave ei ole piisav, et otsustada, kas sissenõude pööramisega võlgniku varale on võimalik hageja nõude täielik rahuldamine või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.