2-11-19240/18 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

04.novembril 2010 oli hagejale kuuluv korter üle ujutatud, selle tagajärjel oli kahjustatud ja muutnud kasutuskõlbmatuks: 1) Köögis – põrandad ja kaks köögikappi (paisunud) ja 2) Koridoris - põrandad (paisunud). Üleujutuse kohta oli koostatud akt eluruumi üleujutuse tagajärgede kohta. Komisjoni koosseisus olid elamu xxx korterite nr. 2, 4 ja 6 omanikud, kes on KÜ Jõhvi Narva mnt. 40 liikmed. Uurimise tulemusel tuvastati, et üleujutus toimus püstaku toru ummistuse tõttu, kuna korteriühistu poolt oli rikutud hoone tehnilise ekspluatatsiooni norme (kanalisatsioonitorude kaasaegse puhastuse puudumine). Üleujutuse tagajärjel tekitati hagejale varaline kahju. Peale üleujutust pöördus hageja korteri taastamise eesmärgil ehitus- ja remonditöödega tegelevate firmade poole, ning firmad tegid talle köögi- ja koridoripõrandate taastamiseks järgmised hinnapakkumised: 1) xxx - 1 142,03 eurot, 2) xxx – 1 021.96 eurot, ja 3) xxx – 1 003,23 eurot. Mööbli taastamise osas pöördus J. S. firma xxx poole, kelle ekspertiisiakti kohaselt kulub rikutud köögikappide vahetamiseks 255,26 eurot. J. S. asus hagiavalduses seisukohale, et kuna kostja on J. S.le kahju tekitanud, siis peab kostja antud kahju ka hüvitama. J. S. oli korduvalt pöördunud kostja poole vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks, kuid läbirääkimised ei andnud tulemusi – kostja nõustus hüvitama J. S.le, kas 320 eurot või teostama ise remonditööd. Hagejale olid antud ettepanekud vastuvõetamatud. J. S. palus VÕS § 127, § 128, § 132, § 136, § 1043 alusel kostjal välja mõista tekitatud kahju summas 1 397,29 eurot, menetluskulud jätta kostja kanda. (tl. 1-35). KÜ Jõhvi Narva mnt. 40 esitas 16. juunil 2011.a. kohtule vastuse, milles hagi ei tunnistanud. KÜ Jõhvi Narva mnt. 40 tunnistas kirjalikus vastuses üleujutuse toimumist, mis toimus kanalisatsioonitorustiku ummistuse tõttu. Antud püstakut kasutavad kaks korterit, st hageja ja kaks korrust üleval pool elav üürnik. Hageja väitel on tehtud uurimised ning väidetavalt on üleujutuse põhjuseks hoone tehniliste ekspluatatsiooninormide rikkumine. Eeltoodud

uurimisest ja selle tulemustest ei olnud xxx teadlik, see on KÜ Jõhvi Narva mnt. 40 üllatuseks. KÜ Jõhvi Narva mnt. 40 ei ole teada, milliseid hoone tehnilisi ekspluatatsiooninorme on rikutud ning kuidas. KÜ Jõhvi Narva mnt. 40 asus kirjalikus vastuses seisukohale, et antud hageja väide on paljasõnaline ja spekulatiivne. KÜ Jõhvi Narva mnt. 40 viitab asjaolule, et antud püstakut kasutas peamiselt hageja ise (mingil määral ka ülakorrusel elav üürnik) ning seega on ummistumine võimalik just tänu hageja enda tegutsemisele püstaku kasutamisel. KÜ xxx asus kirjalikus vastuses seisukohale, et KÜ Jõhvi xxx on kõiki kohustusi ja ülesandeid täitnud vajaliku hoolsusega ning ei näe antud olukorras tegevusetusest tulenevaid tagajärgi. Hageja ei ole täpsustanud, mida nimelt või millist normi KÜ Jõhvi Narva mnt. 40 on rikkunud, see on aga kahjunõude esitamise eelduseks. Nõude esitamisel tugineb hageja aktile nr. 1/10, koostatud 4-7.11.2010. KÜ Jõhvi Narva mnt. 40 asus seisukohale, et antud akt ei ole usaldusväärne järgmistel põhjustel: seda koostati 4 päeva ning hageja pöördus ise naabrite poole allkirjade saamiseks tekstile, mis oli hagejale kasulik. KÜ Jõhvi Narva mnt. 40 esindaja vestles allkirju andnud isikutega, kes selgitasid, et nägid kahjustusi, kuid ei teadnud, millest need tekkisid. Seega ei kinnita antud allkirjad dokumendist tulenevaid asjaolusid, sh väidetavaid kahjustusi. Seega ei ole hageja tõendanud kahjustuste olemasolu väidetavas ulatuses, nende põhjuslikku seost KÜ Jõhvi Narva mnt. 40 kohustuse rikkumisega ning KÜ Jõhvi Narva mnt. 40 poolt kohustuste rikkumist. Pärast pretensiooni laekumist hageja poolt teostas KÜ Jõhvi Narva mnt. 40 juhatus korteri ülevaatuse ning tuvastas, et korteris on ebaolulisi veekahjustusi. Seoses asjaoluga, et kahjustused olid ebaolulised ning oli võimatu kindlaks määrata, miks toimus ummistus ja kahjustuse seos väidetava ummistusega, tegi KÜ Jõhvi Narva mnt. 40 hagejale ettepaneku vaidluste vältimiseks KÜ Jõhvi Narva mnt. 40 kaasabi kohta taastamistöödel / parandamistöödel või KÜ Jõhvi Narva mnt. 40 poolt arvestatud hüvitise maksmiseks, summas 320 eurot. Samuti on KÜ Jõhvi Narva mnt. 40 arvamusel, et hageja väidetava kahju maht ei vasta tegelikkusele ning on ilmselt ülepaisutatud. KÜ Jõhvi Narva mnt. 40 on kohtueelselt teinud hagejale ettepaneku lahendada asi kompromissiga ning KÜ Jõhvi Narva mnt. 40 jääb selle ettepaneku juurde, et vältida pooltele oluliste menetluskulude tekkimist. KÜ Jõhvi Narva mnt. 40 palus jätta menetluskulud hageja kanda. (tl. 46-58).

pakkunud hüvitisena 320 eurot, kuid isegi seda raha ei ole korteriühistu J. S.le kohtuistungi päevaks üle kandnud. J. S. ei ole nõus korteriühistu poolt esitatud vastuväitega, et ummistus oli tekkinud J. S. süül. Uputus ei olnud eriti suur. Ühistu võttis koheselt peale ummistusest teadasaamist torude puhastuse ette, selle kohta on ka arve toimikus. J. S. korter ei olnud kindlustatud. J. S. tahab hagis nõutud raha eest vahetada köögi ja koridori põrandad, köögimööbli uksed. Seal on mingi problemaatiline püstak. Seal on ennegi uputusi olnud. J. S. on oma nõudeid tõendanud. Kostja aga pole tõendanud oma vastuväiteid. J. S. lepinguline esindaja, Sergei Gromtsev, palus kohtuistungil hagi rahuldada ja mõista KÜ-lt Jõhvi Narva mnt. 40 J. S. kasuks välja 1 397,29 eurot, kohtukulud palus jätta kostja kanda. KÜ Jõhvi Narva mnt. 40 lepinguline esindaja, vandeadvokaadi vanemabi M. Kiir, asus kohtuistungil seisukohale, et KÜ Jõhvi Narva mnt. 40 on nõus kaaluma kompromissi sõlmimist. Probleem seisneb selles, et J. S. poolt nõutud kahjusumma on üle paisutatud. Ühistu on need summad korduvalt üle vaadanud ja oma vastuses võimalikud hinnad ja pakkumised avaldanud. Hageja leiab, et kostja peab praktiliselt kahe toa remondi tegema. Kostja on arvestanud ainult nende kahjudega, mida korteriühistu esindaja ise kohal käies nägi. Hinnapakkumisest selgub, et hageja tahab praktiliselt kaks tuba remontida. Kannatada sai ju ainult 2 kapiust ja linoleum. Kahjustused ei ole nii suured ja osapooled võiksid selles osas läbirääkida. Üleujutus on toimunud hageja enda süül. Korduvalt on antud nõu, et ta kasutataks puhastusvahendeid rasva eemaldamiseks. Et vältida võimalikke kulutusi, pakkus ühistu, et teeb ise 320 euro eest remonditöid kahjustatud pindadel. See summa hõlmab täpselt kahjustatud mööblit ja kahjustatud põrandaosa, linoleumi. KÜ Jõhvi Narva mnt. 40 võiks nõuda ekspertiisi tegemist, kuid see tuleks tunduvalt kallim. Koridoris ei olnud kahjustusi. Kostja tegi pakkumise, et vahetab ära ustekomplekti köögikappidel, kostja võttis selle kohta ka hinnapakkumise. Uputus toimus 04.11.2010, selle üle vaidlust ei ole. Uputusi oli ka varasemalt ja hilisemalt. Ka selles osas vaidlust ei ole. Üleujutuse põhjuseks oli rasvaga ära ummistatud köögipüstak. Ilmselt ülemine naaber kasutas vett. Püstakut hooldab korteriühistu. Hooldust regulaarselt ka tehakse. J. S. korter asub 2. korrusel. Ummistus oli keldrikorrusel, enne kaevu. Kompromissina on korteriühistu nõus maksma 320 eurot, aga loomulikult võib see summa suureneda või ka väheneda. Hinnad on vahepeal muutunud. KÜ Jõhvi Narva mnt. 40 tegi ettepaneku, et korteriühistu teeb korda köögimööbli ja põranda ääred. Pakkumine on ühistu poolt mõistlik ja ühistu ei eita, et on ise sellise olukorra loonud. KÜ Jõhvi Narva mnt. 40 soovib rõhutada kolme asjaolu: ujutus polnud esimene, kahju suurust ja täpset loetelu ei ole võimalik kohtule esitatud tõendite põhjal kindlaks teha. Puuduvad dokumendid, kus on näha konkreetsed kahjustused ja mida tuleb korteris vahetada. Hageja on esitanud hinnapakkumised, mis pole vastavuses juhatusele näidatud kahjustustega. Juhatus käis puudusi ise üle vaatamas puudusi ja fikseeris korteris esinenud veekahjustused. Vastavalt sellele tegi korteriühistu J. S.le reaalse hinnapakkumine. Hinnapakkumine on vastuses pretensioonile. Näiteks väidetav koridori remont - see ei leidnud ülevaatusel üldse kinnitust. Köögis oli tursunud linoleum ja põrandaliistud olid kahjustatud. KÜ Jõhvi Narva mnt. 40 leiab, et kahju kindlaks tegemiseks puuduvad andmed. Tuleb arvestada ka J. S. enda kaassüüd, mis seisneb köögis asuva kanalisatsioonitorustiku vales ekspluateerimises J. S. poolt. Ja asjaolus, et J. S. kasutab ainukesena püstakut. KÜ Jõhvi Narva mnt. 40 asus kohtuistungil seisukohale, et põhjendatud on arvesse võtta korteriühistu poolt pakutud reaalne summa 320 eurot. See on antud remondi teostamiseks piisav. KÜ Jõhvi Narva mnt. 40 lepinguline esindaja, vandeadvokaadi vanemabi Margus Kiir, palus hagi osalise rahuldamise korral jätta menetluskulud poolte endi kanda. KÜ Jõhvi Narva mnt. 40 juhatuse liige, A. Z., kohtuistungil antud seletuse kohaselt asub esimesel korrusel autokool, kelle poolt vett ei kasutata. II - korrusel elab J. S.. III - korrusel ei ela kedagi, samuti IV - ja V - korrusel. Selles püstakus elabki ainult J. S. ja peale tema ei kasuta keegi vett. Kostjal on olemas ka 4 aasta väljavõte vee tarbimise osas selle püstaku kohta. Kui vee tarbimist ei ole, siis rasv lihtsalt koguneb torustiku seinale, eriti kui puudub sooja vee tarbimine. Mitu korda, kui juhatuse liikmed käisid vaatamas J. S. korterit, oli

Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada Võlaõigusseaduse (VÕS) sätteid. VÕS § 127 kohaselt, kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Kui kahju hüvitamist nõutakse autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse rikkumise tõttu, võib kohus, kui see on mõistlik, määrata kahjuhüvitise kindla summana, lähtudes muu hulgas tasu suurusest, mida rikkuja pidanuks maksma, kui ta oleks hankinud loa vastava õiguse kasutamiseks. VÕS § 128 lg 1 - 3 kohaselt, hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Vastavalt VÕS § 132 lg 1, 3, asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. VÕS § 136 lg 1 kohaselt, kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. VÕS § 1043 kohaselt, teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt, 50% ulatuses. Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks peab kohus tuvastama, kas J. S. esitas nõude KÜ Jõhvi Narva mnt. 40 vastu deliktilise vastutuse alusel või KÜ Jõhvi Narva mnt. 40 kui ehitise valdaja riskivastutuse alusel. J. S. hagiavalduse, kirjalike seisukohtade, KÜ Jõhvi Narva mnt. 40 kirjalike vastuse, aga samuti menetlusosaliste poolt kohtuistungil antud seletustega, luges kohus tuvastatuks asjaolu, et J. S. esitas kahjutasu nõude KÜ Jõhvi Narva mnt. 40 vastu deliktilisest vastutusest lähtuvalt. VÕS §1043 kohaselt, teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Lahendades küsimust, kas KÜ Jõhvi Narva mnt. 40 vastutab J. S. ees deliktilise vastutuse alusel, peab kohus tuvastama kas KÜ Jõhvi Narva mnt. 40 on toime pannud õigusvastase teo, kas J. S. ́l on tekkinud materiaalne kahju, aga samuti kui suur on J. S. ́l tekkinud kahju ning lõpuks, kas esineb põhjuslik seos KÜ Jõhvi Narva mnt. 40 poolt toime pandud õigusvastase teo ja J. S. ́l tekkinud materiaalse kahju vahel. Kohtuistungil leidis tõendamist, et J. S. ja KÜ Jõhvi Narva mnt. 40 vahel puudub vaidlus selle üle, et KÜ Jõhvi Narva mnt. 40 on tekitanud J. S.le oma süülise tegevusega kahju. KÜ Jõhvi Narva mnt. 40 oli korduvalt tunnistanud kahju tekitamist J. S.le ja avaldanud korduvalt valmisolekut kahju hüvitamiseks, tehes J. S.le ettepaneku kahjustunud korteri remontimiseks KÜ Jõhvi Narva mnt. 40 poolt ja kulul. Kohus luges tõendatuks asjaolu, et KÜ Jõhvi Narva mnt. 40 ja J. S. vaidlevad põhiliselt selle üle, kui suur oli J. S.l üleujutuse tagajärjel tekkinud kahju ning millised kahjustused J. S. korteris tekkisid viimase (vaidlusaluse) üleujutuse tagajärjel, aga samuti millised kahjustused olid tekkinud eelmiste üleujutuste tagajärjel, milles KÜ Jõhvi Narva mnt. 40 ei ole käesoleva tsiviilasja raamides kahju tekitamist omaks võtnud. Viru Maakohtu kinnistusosakonna, registriosa nr.29562 väljatrükiga (tl.7-8) luges kohus tõendatuks asjaolu, et J. S. on korteriomandi asukohaga: Narva mnt.40-5, Jõhvi linn, omanik. Aktiga nr.1/10 eluruumi veega täitumise tulemuste kohta 04.-07.novembrist 2010.a. (tl.9-12) luges kohus tõendatuks asjaolu, et ummistuse tagajärjel tekkinud kanalisatsioonivee korteri nr.5 kööki valgumise tagajärjel sai kahjustatud J. S. omand: köögis paisus üles põrand ja sai kahjustatud kaks alumist kappi, mis asusid kraanikausist paremal, aga samuti paisus põrand üles koridoris. KÜ Jõhvi Narva mnt. 40 juhatuse liikme ja Sergei Mitini poolt koostatud vastuvõtmise aktiga (tl.13-14) luges kohus tõendatuks asjaolu, et 04.novembril 2010.a. tegi Sergei Mitin püstiku avariipuhastamise korteris nr.5, elumajas Narva mnt.40. Ummistus asus kaevu suubuvas vertikaalses torus. Ummistuse põhjuseks võisid olla olmerasva ladestumine, olmeprügi sattumine torusse või torustiku aastatepikkune kasutamine ilma puhastamata. Ilstro Ehitus OÜ hinnapakkumisega 03.detsembrist 2010.a. (tl.15-16), A-Sales Projekt OÜ hinnapakkumisega 03.detsembrist 2010.a. (tl.17-18), MDV Ekspress hinnapakkumisega (tl.1921) luges kohus tõendatuks asjaolu, et J. S. on tõendanud köögis ja koridoris tekkinud kahju nimetatud hinnapakkumistega. OÜ SIM – STIIL ekspertiisiga 15.detsembrist 2010.a. (tl.23-24) tõendas J. S. asjaolu, et kanalisatsiooniveest kahjustatud köögimööbli taastamine ei olnud võimalik ning samasuguse uue mööbli valmistamine maksab 3 994.- krooni. Vastusega pretensioonile 11.aprillist 2011.a. (tl.32) luges kohus tõendatuks asjaolu, et KÜ Jõhvi Narva mnt. 40 juhatus oli teinud J. S. korteris toimunud kahjustustest ülevaate. KÜ Jõhvi Narva mnt. 40 asus seisukohale, et tagantjärgi ei ole võimalik kindlaks teha tekkinud kanalisatsioonitoru ummistuse põhjuseid, kuid KÜ Jõhvi Narva mnt. 40 tunnistas kahju tekitamist J. S. korterile ning pakkus J. S.le kaasabi kahjustuste likvideerimisel. KÜ Jõhvi Narva mnt. 40 kohustus oma jõududega teostama köögi põranda kahjustatud materjali vahetuse ja remonttööd (sh ka põrandaliistud). KÜ Jõhvi Narva mnt. 40 kohustus ka oma jõududega teostama J. S. köögimööbli kahjustatud osade vahetuse. Samuti tunnistas KÜ Jõhvi Narva mnt. 40 J. S. hagi

summas 320.- eurot. Eeltooduga luges kohus tõendatuks, et KÜ Jõhvi Narva mnt. 40 tunnistas, et J. S. korteris sai kahjustatud köögipõrand ja köögimööbel. KÜ Jõhvi Narva mnt. 40 ei vaielnud vastu nende kahjustuste hüvitamisele. KÜ Jõhvi Narva mnt. 40 tunnistas kahju suurust summas 320.- eurot. Kohtuistungil leidis tõendamist asjaolu, et poolte vahel puudub vaidlus KÜ Jõhvi Narva mnt. 40 poolt pandud õigusvastase teo osas, kuna KÜ Jõhvi Narva mnt. 40 tunnistas õigusvastase teona püstaku kanalisatsioonitoru mitteõigeaegset hooldamist, mille tagajärjel tekkis ummistus kanalisatsioonitorus ja kanalisatsioonivee uputus J. S. köögis. Samuti puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et KÜ Jõhvi Narva mnt. 40 õigusvastase tegu st. kanalisatsioonitorustike mitteõigeaegne hooldamine põhjustas ummistuse ja kanalisatsioonivee uputuse J. S. köögis, mille tagajärjel tekkis J. S.l materiaalne kahju, kuna riknesid põrand ja köögimööbel. Kohtuistungil, vandeadvokaadi vanemabi Margus Kiire sülearvutis esitatud CD-plaadile salvestatud, J. S. poolt esitatud digifotode vaatlusega, luges kohus tõendatuks asjaolu, et digifotodel oli kujutatud J. S. korter nr.5 KÜ-s Jõhvi Narva mnt. 40. Digifotodelt ei olnud võimalik aru saada, mis ajal olid need fotod J. S. poolt tehtud. Fotod olid tumedad, mille tõttu ei olnud täpselt vaadeldavad reovee poolt tekitatud kahjustused J. S. korteris, millega luges kohus tõendatuks asjaolu, et J. S. ei täitnud oma tõendamiskoormist ning ei ole esitanud kohtule tõendeid asjas tähtsa asjaolu kohta. Kohtul puudus võimalus täpselt kindlaks teha veekahjustuste ulatust ning selle maksumust J. S. korteris, kuna KÜ Jõhvi Narva mnt. 40 juhatuse liige, A. Z. ja vandeadvokaadi vanemabi Margus Kiir vaidlesid kohtuistungil J. S. poolt esitatud kahju suurusele vastu, väites, et J. S. poolt esitatud kahju suurus on ülepaisutatud ja hõlmab endas ka varasemaid veekahjustusi, mis olid kõrvaldamata. Varasmate veekahjustuste esinemisist J. S. lepinguline esindaja, Sergei Gromtsev, kohtuistungil ei eitanud ja selle osas menetlusosaliste vahel vaidlus puudus. Kohus luges tõendatuks, et kuna kohtuistungil ei olnud võimalik kindlaks teha kahju suurust, siis tuleb kahju suurus kindlaks teha, VÕS §127 lg.6 alusel, asja läbivaataval kohtul. Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et J. S. hagi KÜ Jõhvi Narva mnt. 40 vastu on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus vähendab nõutud kahju nõuet VÕS § 127 lg 6 alusel, mis sätestab, et kui kahju tekkimine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, siis otsustab hüvitise summa kohus. Hageja poolt kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et kostja on nii kohtuväliselt (11.04.2011 vastus pretensioonile, tl. 32) kui ka kohtuistungil tunnistanud haginõuet osaliselt, summas 320 eurot. Poolte vahel puudub sisuline vaidlus kahju tekkimise ja selle põhjuste üle, vaidlus on hüvitise summa osas. Kohus otsustas, et mõistliku hüvitise suuruseks on 698,65 eurot (50% hageja poolt nõutavast summast), kuna pooled ei olnud nende poolt koostatud aktides (tl. 9-10, 13) kindlaks teinud kahju täpset suurust. Hageja on hagi esitamisel lähtunud temale remondi- ja ehitustöödega tegelevate firmade poolt esitatud hinnapakkumistest, aktides on aga tegelik kahju kajastamata. VÕS § 132 lg 3 kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud, milleks kohus loeb 698,65 eurot. Kohus arvestas kostja vastuväiteid selles, et hinnapakkumised on ülepaisutatud. Võimaliku väärtuse vähenemist ei saa kohus kahjuhüvitise määramisel välja arvestada, kuna pooled ei ole teinud kindlaks asja väärtust enne uputust, samuti ei ole pooled kindlaks teinud, kui palju vähenes asja väärtus uputuse tagajärjel. Kostja on oma süüd uputuse tekkimises ja ka uputuse toimumise fakti kohtuistungil tunnistanud, mille tõttu puudub vaidlus poolte vahel uputuse toimumise fakti (kahju