Võlaõigus › Alusetu rikastumine

Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, 3, 6). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue ja põhjendused (tl 1-4, 68-71, 95-99) Hagiavalduse kohaselt kanti 28.11.2008 Inge-Õilme Noobeli (hageja) pangakontole korteri müügilepingu täitmiseks sissemakse summas 193 400 krooni. Hageja pangakaart oli Mare Lauri (kostja) käsutuses. Viimane kuritarvitas temale usaldatud pangakaarti ja võttis omavoliliselt perioodil 01.12.2008 kuni 04.12.2008 hageja kontolt välja sularaha kogusummas 180 000 krooni, so 11 504,10 eurot. Kuna kostja ei ole korduvatele pärimistele vaatamata eelpool nimetatud summat hagejale tagastanud, nõuab hageja kostjalt 11 504,10 euro väljamõistmist. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja viivitusintressi seadusjärgses määras ajavahemiku 01.12.2008 kuni 27.12.2011 eest summas 923,89 eurot. Hageja hinnangul on tegemist õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudega. Alternatiivselt võib tegemist olla rikkumiskondiktsiooniga – alusetust rikastumisest tuleneva nõudega õiguse rikkumise korral. Hageja palub hagi rahuldada, mõista kostjalt hageja kasuks välja 12 427,99 eurot (põhinõue 11 504,10 eurot ja viivitusintress 923,89 eurot) tekitatud kahju katteks või alternatiivselt alusetu rikastumise teel saadu hüvitamiseks koos rikkumisega saadud tuluga. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja leiab, et tema nõue kostja vastu ei ole aegunud. Hageja sai rikkumise toimumisest teada 2009. aastal. Lisaks tasus kostja 08.12.2009 hageja nõudmisel 1060 krooni, mis on käsitletav kostja poolt nõude tunnustamisena. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad 17.11.2008 notariaalsest müügilepingust (omandi üleandmiseta) (tl 10-14), 19.12.2011 notariaalsest avaldusest (tl 15-16), konto väljavõttest perioodil 23.11.2008 kuni 05.12.2008 (tl 17), konto väljavõttest perioodil 01.12.2008 kuni 31.12.2008 (tl 101-104) ning 08.12.2009 maksekorraldusest nr 484 (tl 105). Kostja vastus (tl 62-63, 80-81, 113-115) Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja väitel ei ole ta alusetult omandanud hageja pangakontole korteriomandi müügist laekunud raha. Kostja hinnangul on hagis esitatu tõendamata. Isegi juhul, kui oletada, et hageja versioon toimunust omaks mingitki tõeväärtust, on hageja nõue aegunud. Hagist nähtuvalt leidsid väidetavad toimingud aset ajavahemikus 01.12.2008 kuni 04.12.2008. Kuna hageja tegi samal perioodil ja peale seda internetipangas erinevaid ülekandeid, oli ta teadlik kõigist tema kontol toimunud arveldustest. Ei ole usutav, et keskmisele inimesele jääb kohese tähelepanuta kinnisasja müügist laekunud 11 504,10 euro „kadumine“ arvelduskontolt. Samas on hagi kohtule esitatud 30.12.2011, seega peale kolme aastast aegumistähtaega. Kostja arvates puuduvad seaduses sätestatud sündmused, mis oleksid aegumise katkestanud või peatanud. Kostja kandis 2(5)

08.12.2009 hageja pangakontole 1060 krooni, kuid maksekorralduse selgitusse ei ole märgitud, et tegemist oleks kahju hüvitise, alusetu rikastumisena saadu tagastamise või hageja poolt muu hagis nõutava summaga. Eelmärgitud summa andis kostja hagejale laenuks juuksepikenduste tegemiseks. Seega on nimetatud makse seotud muu võlasuhtega, mida kinnitavad ka hageja enda senised avaldused – nimelt ei ole hageja nimetatud makset (pidades seda osaliseks kohustuse täitmiseks) oma nõudest maha arvestanud. Kostja rõhutab, et tal on olnud hagejaga mitmeid erinevaid võlasuhteid. Hageja oli kostja hea sõbratar ja poolte vahel oli usalduslik suhe kuni suveni 2011. Kostja taotles kirjalikus menetluses vaheotsuse tegemist nõude aegumise osas. Kohtu põhjendused Kohtul tuleb esitatud hagi osas lahendada taotlus aegumise kohaldamiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on taotlenud asjas vaheotsuse tegemist nõude aegumise osas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Vastavalt TsÜS § 142 lg-le 1 aegub nõudeõigus seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Hageja on esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude summas 12 427,99 eurot, millest 11 504,10 eurot on põhinõue ja 923,89 eurot viivitusintress 27.12.2011 seisuga. Alternatiivselt palub hageja rahuldada hagi rikkumiskondiktsiooni sätete alusel ja kuivõrd tegemist on pahauskse rikkujaga, siis nõuab hageja lisaks saadu harilikule väärtusele ka rikkumisega saadud tulu väljaandmist. Hagiavaldusest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja vastu viimase poolt ajavahemikus 01.12.2008 kuni 04.12.2008 hageja pangakontolt hageja nõusolekuta sularaha väljavõtmisest kogusummas 180 000 krooni, so 11 504,10 eurot. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Kohtu hinnangul on hageja esitanud kostja vastu õigusvastaselt (omandi rikkumisega) tekitatud kahju hüvitamise nõude. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega. Objektiivse teokoosseisu olemasolu ning teo õigusvastasuse tuvastamise korral eeldatakse VÕS § 1050 kohaselt kahju tekitaja süü olemasolu. Käesolevas asjas on hageja väitnud, et usaldas oma pangakaardi kostja kätte, kuid mingit õigust arvelduskontolt raha välja võtta ta kostjale ei andnud. Kostja kuritarvitas hageja usaldust ja võttis omavoliliselt hageja kontolt välja sularaha kokku 180 000 krooni. Eeltoodust tuleneb, et nimetatud kostja tegevuse tagajärjel tekkis hagejale kahju – vähenes tema varanduslik seisund – mille hüvitamist ta kostjalt taotleb. TsÜS § 150 lg-st 1 tuleneb, et kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Antud sätte kohaldamiseks tuleb seega kindlaks teha, millal hageja sai teada kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust või pidi sellest teada saama. Kahju hüvitamise aluseks olevad teod toimusid ajavahemikus 01.12.2008 kuni 04.12.2008 (tl 17, 101-104). Hageja pangakonto väljavõtetest nähtub, et 01.12.2008 on hageja kontolt võetud välja 50 000 krooni (5 × 10 000), 02.12.2008 50 000 krooni (5 × 10 000), 03.12.2008 50 000 krooni (5 × 10 000) ning 04.12.2008 30 000 krooni (3 × 10 000). Samas nähtub hageja pangakonto väljavõtetest, et hageja on nimetatud ajavahemikus teinud ise pangaülekandeid: 01.12.2008 Lenneli Noobelile ning 03.12.2008 ja 04.12.2008 OÜ-le Horizon Travel. Järgmise makse on hageja teinud 09.12.2008 Maksu- ja Tolliametile. Seega sai hageja hiljemalt 09.12.2008 enda 3(5)

pangakontolt ülekannet tehes (2008. aasta maamaksu tasudes) teada (või pidi teada saama) asjaolust, et kostja on ajavahemikus 01.12.2008 kuni 04.12.2008 võtnud omavoliliselt tema kontolt välja sularaha kogusummas 180 000 krooni. Kuivõrd hageja sai kahjust (sularaha väljavõtmisest) ja kahju hüvitama kohustatud isikust (kostjast) teada hiljemalt 09.12.2008, siis tuli hagejal oma kahjunõude maksmapanekuks esitada kohtule hagi kolme aasta jooksul nimetatud asjaoludest teadasaamisest. Hageja on esitanud kohtule hagi 30.12.2011 (tl 1, 5), seega pärast nõude aegumist, mil kohustatud isik (kostja) võib keelduda oma kohustuse täitmisest vastavalt TsÜS § 142 lg 1 teisele lausele. Kuna hageja nõue on aegunud juba TsÜS § 150 lg 1 järgi, siis ei oma tähendust TsÜS § 150 lg-s 3 sätestatud maksimaalne aegumistähtaeg. Kohtu hinnangul ei ole aegumine katkenud ja uuesti alanud TsÜS § 158 tähenduses. Nimetatud sätte kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega, kusjuures nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Kohtule esitatud maksekorraldusest nr 484 (tl 105) nähtub, et kostja tegi 08.12.2009 hagejale ülekande saaja soovil (korraldusel) summas 1060 krooni. Makse selgitusest ei tulene, et tegemist oleks kahju hüvitise, alusetu rikastumisena saadu tagastamise või hageja poolt muu hagis nõutava summaga, mistõttu ei saa antud makset pidada haginõude tunnustamiseks. Kostja väitel on poolte vahel olnud erinevaid võlasuhteid ja hageja ei ole sellele kostja väitele vastu vaielnud. Kohtu arvates on põhjendatud kostja seisukoht, et sisuliselt ei ole hageja ise vaidlusalust makset nõude tunnustamiseks pidanud, kuna ei ole hagis ega hilisemalt kohtule esitatud menetlusdokumentides oma nõuet temale osaliselt tasutud summa võrra vähendanud. TsÜS § 150 lg 2 näeb ette, et kui kahju hüvitama kohustatud isik on õigustatud isiku kulul seoses kahju tekitamisega rikastunud, on ta ka pärast TsÜS § 150 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaja möödumist kohustatud andma saadu välja alusetu rikastumise sätete järgi. Seega annab TsÜS § 150 lg 2 lepinguvälise kahju hüvitamise nõude kõrvale täiendava nõude. Tegemist on õigusvastasest kahju tekitamisest tuleneva nõudega, mille sisuks on alusetust rikastumisest saadu väljaandmine, kusjuures see nõue tekib siis, kui õigusvastaselt kahju tekitamise nõue ise on TsÜS § 150 lg 1 järgi aegunud. Kohus tuvastas eespool, et hageja nõue TsÜS § 150 lg 1 järgi on aegunud. Kuigi selle nõude eeldused on üldjuhul samad lepinguvälise kahju hüvitamise nõudega, tuleb TsÜS § 150 lg 2 kohaldamiseks muuhulgas tuvastada, kas kahju tekitaja (kostja) on lisaks kahju tekitamisele kannatanu (hageja) arvel ka rikastunud ehk kas kostja on hagejale kahju põhjustanud ja selle kahju põhjustamisega hageja arvel rikastunud. Isegi kui asuda seisukohale, et kostja on ajavahemikus 01.12.2008 kuni 04.12.2008 hageja kontolt sularaha välja võttes käitunud õigusvastaselt, olles selles ka süüdi, ja hageja saanud kahju, siis ei ole hageja kordagi väitnud ega tõendanud, et lisaks hagejale kahju tekitamisele on kostja paralleelselt hageja arvel ka rikastunud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ei ole täidetud eeldused TsÜS § 150 lg 2 kohaldamiseks. Riigikohus on 14.11.2007 kohtulahendi nr 3-2-1-101-07 p-s 11 leidnud, et hagi tuleb jätta rahuldamata vaidlustes, kus üks pool on taotlenud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastada ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid. Kuivõrd hageja kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue on aegunud, hageja ei ole väitnud, et lisaks kahju tekitamisele oleks kostja hageja arvel ka rikastunud ning kohustatud isik on taotlenud aegumise kohaldamist, siis jätab kohus Inge-Õilme Noobeli hagi Mare Lauri vastu 12 427,99 euro väljamõistmiseks rahuldamata nõude aegumise tõttu. Kuna hageja nõue on aegunud, on käesolev vaheotsus käsitatav lõppotsusena, sest kohus asja nõude aegumise tõttu edasi ei menetle. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. 4(5)

16.01.2012 määrusega rahuldas kohus hageja menetlusabi taotluse osaliselt ja vabastas hageja riigilõivu maksmisest osaliselt, so 678,23 euro ulatuses, üksnes hagiavalduse esitamisel ning määras hagejale hagi esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu 600 euro tasumise igakuiste 150 euro suuruste osamaksetena nelja kuu jooksul alates 2012 jaanuarikuust iga kuu 25-ndaks kuupäevaks. Hageja on hagiavalduselt tasunud riigilõivu 600 eurot (tl 58, 79, 84, 106). TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb hagejalt TsMS § 190 lg 4 ning § 179 lg-te 1 ja 5 alusel välja mõista riigilõiv 678,23 eurot riigituludesse.

Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.