Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Hageja nõue, põhjendused 10.08.2010.a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja suulise eluruumi üürilepingu 2008.a. veebruaris. Lepingu objektiks oli korter aadressil xxx, Tallinn. Kostja sai enda kasutusse ruumid kogu sisustusega, sh mööbli, köögitarvikud jm igapäevased tarbeesemed. Kostja sai üüritud eluruumi valduse 2008.a. veebruaris ja kolis välja 2010.a. mais. Lepingu järgi pidi kostja maksma üüri kord kuus pangaarvele 5000 kr, tasuma kõrvalkulude eest, sh elektrienergia ja sideteenuste eest. Hilisemalt lepiti kokku, et kostja teatab ise Eesti Energiale mõõdiku näidu ja tasub elektri eest vastavalt Eesti Energia esitatud arvetele. Kostja ei teatanud elektrinäite ja Eesti Energia tegi prognoosarveid. Mais 2010, kui kostja kolis eluruumist välja, selgus, et kostja on jätnud elektri eest tasumata ning tarbitud energiakogus vastab 26815,45 kr-le. Kostja on tasunud üüri ositi: tasutud on 13.05.2008 5000 kr, 12.06.08 5000 kr, 10.07.2008 2528 kr, 10.10.08 6000 kr, 07.01.09 6000 kr, 02.03-2009 5000 kr, 01.03.2010 3000 kr. Ülejäänud osas on üür perioodil 01.04.2008 - 01.06.2010 kokku summas 102 472 kr tasumata. Seadusjärgsed viivised on võlalt 8252,80 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista üürivõla 102 472 kr, elektrivõla katteks 26815,45 kr, viivised 8252,80 kr. 15.03.2011 palus viivise edaspidi välja nõuda protsendina põhivõlast kuni kohustuse täitmiseni, 07.12.2011 vähendas üürinõuet 97472 kroonile ehk 7943,42 € ning ei nõudnud enam 2010.a. juunikuu üüri 5000 kr, samas suurendas viivisenõuet vastavalt 07.12.2011 seisule 17777,90 kroonile ehk 1136,21 €. Menetluskulud palub jätta kostja kanda. TÕENDID: Eesti Energia ja hagejavahelised e-kirjavahetused ja teatised, STV teatis. Kostja vastuväited Kostja palus jätta hagi rahuldamata, kulud hageja kanda. Üürileping kehtis 2008.a. veebruarist kuni 03.05.2010 (incl.). Kostja pidi maksma iga kuu üüri 5000 kr, lisaks kõrvalkulusid: tarbitud teenuste eest /vesi, kanalisatsioon, kaabeltelevisioon, elekter, internet/jne. Kui kostja kolis sisse, elas mõnda aega seal hageja elukaaslase poeg, hageja elas 7 päeva /märts, veebruar 2008/ ka eluruumis. Kostja maksis igakuiselt üüri hagejale sularahas ning teenuste eest vastavalt arvetele. Elektri tasumise korra /kas näitude järgi või keskmiselt ja aasta lõpus tegeliku tarbimise järgi, et ei pidanud igakuiselt näitu teatama/ kokkulepet polnud. Lepingu lõppedes ega alustades elektrinäitusid ei võetud. Kostja maksis 07.05.2010 vastavalt Eesti Energia 01.04.2010 arvele 51318387 ja üle nimetatud summa ei olnud kostjal kohustust midagi tasuda. Arve oli 300 kr. Kontrollkäigud tehakse kord aastas: 15.05.08 ja 31.03.2009 ei tuvastatud elektrinäitu ja tarbimise vahel erisusi. Kostja tasus esitatud arvete alusel elektrienergia eest ja eeldas, et tasumine toimus vastavalt tarbimisele. Ei ole usutav erinevus kostja poolt tasutud summa ja kontrollaktis 26.05.2010 fikseeritu vahel. Näidud on võetud perioodi eest 18.12.200926.05.2010. Ei ole arusaadav, millised olid hageja poolt esitatud varasemad näidud. Öise näidu fikseerimist pole teatatud. Kuna leping lõppes 03.05.2010, siis on arusaamatu näidu võtmine 26.05.2010. Elektrihinnad on muutunud kolm korda 2010.a. 2009.a detsembri ja 2010.a mai tarbimise maht oli kokku 17820 kw/h, kuid eelneva 1,2 aastase perioodi eest 15.05.08-31.0.2009 oli see 1475 kw/h (10 x väiksem), seega ei ole tarbimise kogus usutav.

2 (6)

Viivisenõue on alusetu kuna puudub põhinõue. Viivis saaks olla põhjendatud vaid perioodi eest 04.05.2010-01.08.2010 so 91 päeva eest alates lepingu lõppemise päevale järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni 2353 kr. Kostja ei võlgne hagejale üüri eest 102 472 kr, sest kostja tasus üüri sularahas või panga kaudu. 30.06.10 e-kirjas esitanud ühtegi üürinõuet. Ei ole usutav, et nii pikalt võlgu olles saanuks kostja eluruumi kasutada, hageja ei andnud täiendavalt tähtaega üürivõla maksmiseks. TÕENDID: e-kiri Eesti Energia vastus hagejale, maksekorraldus 13.05.08 531, pooltevaheline ekirjavahetus, maksekorraldus 07.05.2010, hinnakiri. Kohtu põhjendused VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 271 järgi kohustub üürnik tema poolt üüritud asja eest maksma üürileandjale üüri ja § 292 lg 1 alusel on kohustus üürnikul maksta üürileandjale lisaks üürile asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Pooled sõlmisid xxx,Tallinn asuva eluruumi (koos mööbli ja muu sisustusesemetega) suulise üürilepingu veebruaris 2008 ja kostja sai märgitud eluruumi koos sees olevate asjadega kasutusse 2008a. märtsis. Leping lõppes 03.05.2010 (vt prot 10.10.2011, lk 106). Lepingu järgi kohustus kostja tasuma igakuiselt üüri 5000 kr ning kõrvalkulusid: sideteenuste, kommunaalkulude ja elektrienergia eest. Nende asjaolude üle vaidlus puudus. VÕS § 103 lg 1 alusel vabaneb võlgnik kohustuse rikkumise eest, va kui rikkumine on vabandatav ning rikkumine on vabandatav siis, kui see leidis aset vääramatu jõu tõttu lg 2, 3 järgi. Rahalise kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kostja väitis, et ta ei võlgne hagejale üüri, sest see on tasutud, samuti väitis, et hageja ei ole andnud talle kviitungit sularaha vastuvõtmise kohta. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et ta tasus üüri osaliselt hageja pangakontole järgmiselt 13.05.2008 5000 kr, 12.06.08 5000 kr, 10.07.2008 2528 kr, 10.10.08 6000 kr, 07.01.09 6000 kr. 02.03-2009 5000 kr, 01.03.2010 3000 kr. Seega oli kostjale teada, kuhu ja kuidas üüri tasumise kohustus hagejale täita ning seega ei olnud kohtu arvates kostjal takistusi üüri tasumiseks ehk kohustuse täitmiseks hagejale VÕS § 103 lg 1 järgi ehk kohustuse täitmata jätmine ei ole vabandatav. Asjaolu, et hageja ei ole enne kohtusse pöördumist kordagi nõudnud üürivõla tasumist, ei kinnita kohtu arvates seda, et kostjal poleks võlga ehk teisisõnu, et kostja oleks üüri tasumise kohustuse täitnud. Nimetatu ei võta hagejalt õigust nõuda üürivõla tasumist. Üüri tasumise ja selle tõendamise riski kannab VÕS § 271 mõtte kohaselt üürnik ning tõendamata on kostja väide, et üür oleks tasutud järgnevalt: 01.04.2008 5000 kr, 01.07.2008 2472 kr, 01.08.08 ja 01.09.09 kokku 10 000 (a`5000 kr), 01.11.08 4000 kr, 01.12.08 5000 kr, 01.04.2009 4000 kr, 01.04.2009-01.12.2009 kokku 45000 kr (iga kuu tasumata 5000 kr), 01.01.2010-01.05.2010 25000 kr (iga kuu tasumata 5000 kr). Seega on kostja rikkunud lepingust tulenevat üüri tasumise kohustust VÕS § 100 tähenduses ning hagejal on õigus nõuda kostjalt VÕS 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 ja § 2, § 271 järgi kohustuse täitmist - üüri tasumist viidatud kuude eest kokku 97472 krooni. Märgitu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kostja leidis, et hageja pidanuks andma kostjale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks. Iseenesest on märgitud väide õige, kuid see ei võta hagejalt õigust nõuda võlgnetava üüri tasumist. Märgitu omaks oluliselt tähendust siis, kui hageja oleks üürivõla tõttu lepingu üles öelnud ilma, et oleks andnud kostjale tähtaja üürivõla tasumiseks või andis küll tähtaja ja kostja 3 (6)

tasus selle jooksul võla, kuid hageja ütles lepingu ikka üles võlale tuginedes (VÕS § 315 lg 1 p1, § 316 lg 1 p1-2, lg 2 I lause), ja kui sellisest käitumisest oleks tõusetunud küsimus lepingu ülesütlemise lubatavusest. Käesolevas vaidluses seda tõstatatud pole. Seega ei ole üürivõla tasumise nõude esitamise seisukohalt tähendust sellel, kas hageja andis tähtaja võla tasumiseks või mitte, sest kostja nii ehk nii käesolevas vaidluses võlga ei tunnistanud. Eeltoodu alusel on hageja nõue üürivõla saamiseks põhjendatud ja tõendatud ning kostjalt tuleb välja mõista üürivõlg 97472 kr ehk 6229,60 € VÕS § 76 lg 1, VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 § 271 lg 1. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel on rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldajal õigus nõuda viivist, milleks on § 113 lg 1 II lause järgi § 94 sätestatud määr, millele lisandub 7% aastas. Kostja väitis, et hageja võib nõuda viivist alates 04.05.201001.08.2010 so 91 päeva eest alates lepingu lõppemise päevale järgnevat päevast kuni hagi esitamiseni, so 2353 kr. Selline väide ei ole kooskõlas VÕS § 113 lg 1 I lausega, mille järgi saab viivist nõuda alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et üüri tuli tasuda igakuiselt 5000 kr ja seega on hagejal õigus nõuda viivist iga kuu üüri tasumisega viivitamise korral. Asjaolude kohaselt tuli tasuda üüri iga kuu 1. kuupäeval, kostja ei ole vastupidist väitnud. Seega muutusid üürinõuded iga kuu 1. kuupäeval sissenõutavaks ning hagejal on üüri tasumisega viivitamise korral õigus nõuda kostjalt viivist märgitud ajast alates igakuiselt võlgnetavalt üürilt. Kostja ei ole väitnud, et hageja viivisearvestus oleks aritmeetiliselt vale. Kuna kostja ei ole tõendanud, et põhivõlg ehk võlgnetav üür oleks tasutud, siis on ta viivituses VÕS § 100 järgi ning hageja viivisenõue on VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 II aluse alusel tõendatud ja põhjendatud 07.12.2011 seisuga 17777,90 kr ehk 1136,21 €. Märgitu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kooskõlas TsMS § 367 tuleb hageja taotlusel kostjalt välja mõista edaspidiselt viivis alates 08.12.2011 VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras põhivõlalt 6229,60 € kuni põhivõla tasumiseni. VÕS § 272 lg 1 alusel kohustub üürnik tasuma kõrvalkulude eest. Vaidlus puudus selles, et kostjal oli kohustus tasuda elektrienergia eest. Kostja leiab, et ta ei võlgne hagejale 26815,45 kr. Kumbki pool ei ole väitnud seda, et elektrienergia kulud jagunevad poolte vahel, sõltuvalt selles, kes millal ja kuidas teatab elektriarvesti näidu. Seega leiab kohus, et kostjal oli VÕS § 272 lg 1 järgi kohustus tasuda elektrienergia eest vastavalt tema poolt tarbitule, mistõttu ei oma vaidluses üldse tähendust poolte väited selles, kas kostja pidi ise teatama arvesti näidud Eesti Energiale või mitte. Hageja poolt kohtule esitatud tema ja Eesti Energia vahelistest e-kirjast (lk 8-9) nähtuvalt on hageja palunud Eesti Energialt vastust, kui suur on näitude 003674 /18.12.2009/ ja 021035 /26.05.2010/ järgi summaarne arvestus selleks, et esitada nõue kostja vastu. Vastusest nähtuvalt oli perioodil 18.12.2009 kuni 26.05.2010 tarbitud elektrienergia summaarne vahe 26815,45 kr. Seega leiab kohus, et viidatud ajal tarbitud elektrienergiale vastav tasu oli 26815,45 kr ja kohtul puudub alus kahelda Eesti Energia arvestuses. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et ta tasus üürilepingu perioodil elektri eest nii nagu arved Eesti Energia esitas ehk tegelikult mitte näitude järgi ehk mitte tegelikult tarbitu järgi. Seda kinnitab ka hageja esitatud Eesti Energia e-kirjalik vastus 07.07.2010 (lk 12), mille kohaselt näitude mitteesitamise tõttu koostati prognoosarved ja need ei vasta seega tegelikult tarbitud elektrienergia kogusele. Seega kostja väide, et arve 51218387 10.03.2010 (Eesti Energia e-kiri 01.04.2010, lk 53) 321,40 kr kajastab tegelikku seisu, ei ole õige, sest hageja poolt esitatud Eesti Energia 07.07.2010 vastuse (lk 12) järgi esitatigi arved prognoosi järgi mitte näidu järgi. Viidatud vastusest nähtub ka see, et arvesti oli taadeldud 25.01.07 ning puudus alus kahelda nende andmeis. Eeltoodud Eesti Energia AS e-kirjaliste vastustega (lk 8-9,12) on hageja ümber lükanud kostja väite, justkui poleks kostja märgitud ajavahemikul 18.12.2009-26.05.2010 sellises koguses, mis vastab 26815,45 kr-le, elektrienergiat tarbinud. Kostja kohustus oli tasuda kõrvalkulude eest ja seega oli tema kohustus kontrollida 4 (6)

tarbitavat elektrikogust ja tasuda vastavalt tarbitule ning ta kannab selle kohustusega seotud negatiivsete tagajärgede riisikot. Õige on kostja väide, et leping lõppes 03.05.2010, kuid viimane näit on võetud 26.05.2010, mistõttu pole hageja õigustatud nõudma tasu elektrienergia eest kuni 26.05.2010. Samas ei ole kostja näidanud, milline oli 03.05.2010 seisuga (lepingu lõppedes) arvesti näit ehk tarbitud kogus ja et see oleks väiksem kui 26.05.2010 seis. Seega kannab ta ise vastavaid negatiivseid tagajärgi, mis tulenesid tema enda tegemata jätmisest. Kostja väitis, et usutav ei ole ka algusnäit. Hageja esitatud e-kirjast, mille on saatnud talle Eesti Energia 22. 11.2010 (lk 76), nähtub, et 18.12.2009 on saadetud arvesti näit 3674 USi nimelt kostja e-posti aadressilt [email protected]. Seda, et kostja oleks väitnud, et tema aadressilt oleks sellise näidu saatnud hageja, ei ole kostja väitnud. Kohus leiab, et hageja on tõendanud viidatud Eesti Energia kirjaga, et 18.12.2009 näidu saatis siiski kostja ja et see oli vastavalt 3674 ning seega puudub kohtul alus viidatud näidus kahelda. Nimetatud põhjendustel leiab kohus, et tarbitud elektrienergia kogus perioodil 18.12.2009-26.05.2010 oli summaarselt 26815,45 kr. Kostja väitis, et elektrienergia hind on korduvalt muutnud, mille kohta on esitanud ka vastava hinnakirja (lk 59), kuid ei ole näidanud, milline oleks väidetaval perioodil 18.12.200926.05.2010 tema arvetes õige elektrienergia hind ja tarbitule vastav väärtus. Viidatud arvestus summas 26815,45 kr on tehtud Eesti Energia poolt (vastav Eesti Energia arvestus ja vastus hagejale, lk 8-9, 29.07.2010 e-kiri) ja kohtul puudub alus kahelda selle arvestuse õigsuses, kuna selles on ära toodud ka elektrienergia tasu tariifid /hinnad/ koos ja ilma käibemaksuta. Kuna kostja ei ole tõendanud, et lepingu lõppedes 03.05.2010 oleks tarbitud elektrienergia kogus alates 18.12.2009 väiksem ning et sellele vastav väärtus väiksem, siis on kostja tarbinud elektrit alates 18.12.2009 koguses, mis vastab 26815,45 kroonile ning kostjal oli kohustus märgitud ulatuses tasuda hagejale VÕS § 76 lg 1 ja § 272 lg 1 alusel elektrienergia eest 26815,45 kr. Kostja väide sellest, et märkimata on milline oli öine näit, ei oma vaidluses tähendust, kuna ei nähtu, kuidas see mõjutanuks kõrvalkulude suurust, sh ei nähtu ühestki hageja esitatud Eesti energia kirjast, et märgitud korteris oleks arvestatud elektrienergia eest tasu 2 erineva tariifi, so päevase ja öise tariifi alusel. Kostja märkis, et viimati tasus ta elektrienergia eest 07.05.2010. Hageja poolt kohtule esitatud Eesti Energia vastusest 02.07.2010 (lk 10) nähtub, et pärast 18.12.2009 on kostja tasunud elektrienergia eest 07.05.2010 2 korda: 289,70 kr ja 321,40 kr , so kokku 611,10 krooni. Lisaks on kostja 321,40 kr kohta esitanud ka maksekorralduse (lk 55). Eesti Energia arvestuse kohaselt oli perioodi eest 18.12.2009-26.05.2010 tarbitud elektrienergia arvestuslik summa 26815,45 kr ning sellest ei nähtu, et sellest arvestuslikust summast oleks maha arvestatud tasutud osa. Kuna kostja on vaidlusalusel perioodil tasunud 611,10 krooni, siis on võlg vastavalt 26204,35 kr ehk 1674,76 €. Kuna kostja ei ole tõendanud, et 26204,35 kr oleks hagejale tasutud või tasutud hageja korraldusel Eesti Energiale, siis on hageja õigustatud nõudma kostjalt kõrvalkohustuse täitmist VÕS § 76 lg 1, 101 lg 1, 108 lg 1, § 272 lg 12 järgi. Eeltoodu alusel on hageja kõrvalnõuete tasunõue osaliselt tõendatud ja põhjendatud ja kostjalt tuleb välja mõista elektrienergia eest vastavalt 1674,76 €. Eeltoodu alusel kuulub hagi osalisele rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista üürivõlga 6229,60 €, 07.12.2011 seisuga viivist 1136,21 € ja alates 08.12.2011 põhivõlalt 6229,60 € viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni ning kõrvalkulude katteks 1674,76 €. Hageja poolt kohtule esitatud e-kirja 21.06.2010 (lk 11) jätab kohus tähelepanuta, kuna viidatu kajastab tasumist osutatud sideteenuse eest AS-le STV ning hageja sellest tulenevaid kõrvalnõudeid kostja vastu ei ole esitanud. Kostja esitatud maksekorralduse 13.05.2008 5000 kr tasumise kohta hagejale jätab kohus tähelepanuta, sest 2008a. maikuu võlga hageja ei ole nõudnud. 5 (6)

Kostja väide, et 2008.a. märtsis kasutas hageja ka üüritud ruumi ning kuni 2008a. septembrini ka hageja elukaaslase poeg, ei oma vaidluses tähtsust, sest sellest ei nähtu, kuidas mõjutaks see üüri ja kõrvalkulusid, sh elektrienergia tasu alates 18.12.2009.

Menetluskulude jaotus Hagi kuulus osalisele rahuldamisele 99,5 % ulatuses, seega praktiliselt täies ulatuses. Eeltoodu alusel leiab kohus, et TsMS §162 lg 1 alusel tuleb kõik hageja ja kostja menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel on menetlusosalisel õigus nõuda esimese astme kohtult kulude rahalise suuruse kindlaksmäämist 30 päeva jooksul arvates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumist. Viidatud tähtaja jooksul tuleb esitada vastav avaldus koos tõenditega kohtule sõltumata selles, kas menetluse keskel on taotlusi esitatud või ei ole. Tsiviilasja hind on hagetava põhinõude väärtus 7943,42€. Protokolli parandamise taotlused Hageja palus parandada istungi 10.10.2011 protokolli (lk 110) ja lisada protokollile, et hageja tugineb ka kostja vastuse lisa 3 2. ja 3. leheküljele, millele ei vaielnud vastu kostja. Samuti palus parandada istungi 11.04.2012 protokolli (12.04.2012 taotlus) ja võtta tema kohta käivatest andmetest välja sõna vandeadvokaat. Kostja sellele vastu ei vaielnud. Kostja palus (16.04.2012) jätta välja protokollist rohelise markeriga märgitu, kuna pole asjakohane. Kohus leiab, et hageja taotlused tuleb rahuldada ja nende alusel tuleb kooskõlas TsMS 445 lg 5 ja § 53 lg 4 alusel lisada 10.10.2011 istungi protokolli hageja seiskoht, et hageja tugineb kostja vastuse lisa 3 lehekülgedele 2 ja 3 ning jätta välja 11.04.2012 istungi protokollist sõna vandeadvokaat (protokollis v.adv.). Samas tuleb jätta rahuldamata kostja taotlus 11.04.2012 istungi protokolli parandamiseks, kuna sellest ei nähtu milline väide tuleb jätta välja ning lisada vastuväide protokollile TsMS § 53 lg 4 II lause järgi.

Kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.