Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Asjaolud ja menetluse käik Swedbank Liising Aktsiaselts esitas 18.10.2010.a hagi RPOÜ (kostja I) ja RL(kostja II) vastu võla väljamõistmiseks. Hageja palus kostjalt I välja mõista EGO järelmaksu müügilepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse 6880,72 krooni ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise põhivõlalt (s.o 5558,77 kroonilt) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Lisaks palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista EGO järelmaksu müügilepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse 39 103,04 krooni ja viivise põhivõlalt (s.o 34 242,90 kroonilt) alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 09.12.2011.a määrusega jättis kohus läbi vaatamata hagi kostja I suhtes, kuna hageja ei tasunud menetlusdokumentide kättetoimetamiseks vajalikke tõlkekulusid. 15.05.2012.a toimunud istungil tunnistas kostja II hagi. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 alusel, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimiseoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub seitse protsenti aastas, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostja II on hagi õigeksvõtnud. Seega tuleb hagi kostja II vastu rahuldada ning kostjalt II välja mõista 2499,14 eurot (s.o 39 103,04 krooni) ja viivis põhivõlalt, s.o 2188,52 eurolt (34 242,90 kroonilt), VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 18.10.2010.a kuni põhivõla tasumiseni. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb hageja menetluskulud, mida ta kandis seoses hagi esitamisega kostja II vastu, jätta kostja II kanda. Kostja II menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. Vastavalt TsMS § 1741 lg 1 asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 138 lg 2 on riigilõiv kohtukulu. TsMS § 144 p 7 alusel on kohtuväline kulu maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast

maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt II välja hageja tasutud riigilõivu katteks 479,34 eurot (7500 krooni) ning kohtuvälise kulu katteks 65,66 eurot (1027,29 krooni), kokku 545 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.