Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
8. juuni 2012 Tartu
Tsiviilasja number
2-11-28824
Tsiviilasi
AS SEB Pank hagi Toomas Rebmanni vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2160,03 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 5. detsembri 2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS SEB Pank apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja) – AS SEB Pank (RK: 10004252), esindaja Kristina Kozlovskaja Vastustaja (kostja) – Tooman Rebmann (IK: XXXXXXXXXXX) Rahuldada apellatsioonkaebus.
esindajad
Tühistada Viru Maakohtu 5. detsembri 2011 otsus osas, millega jäeti rahuldamata AS SEB Pank hagi Toomas Rebmanni vastu 2160,03 euro väljamõistmiseks ning jaotati menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi ja mõista Toomas Rebmannilt AS SEB Pank kasuks välja laenulepingu nr A080013743 järgi 2160,03 eurot ning jätta menetluskulud Toomas Rebmanni kanda. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „1. Rahuldada hagi.
Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
Jätta menetluskulud maakohtus Toomas Rebmanni kanda. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Toomas Rebmanni kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 14.07.2008 arvelduslaenulepingu nr A080013743, s.o lepingu I, mille järgi avas hageja kostjale laenulimiidi summas 1917,35 eurot (30 000 krooni). Kostja oma lepingust tulenevaid kohustusi alates 08.11.2010 ei täitnud. 17.02.2011 saatis hageja kostjale lepingu I erakorralise ülesütlemise teate, milles palus võlgnevus likvideerida hiljemalt 16.03.2011 ning teavitas, et vastasel juhul ütleb lepingu üles 17.03.2011. Kostja vastas teatele ja lubas võlgnevuse tasuda hiljemalt 26.03.2011. Hageja pikendas ülesütlemise tähtaega ning saatis 08.03.2011 kostjale uue lepingu erakorralise ülesütlemise teate, milles palus võlgnevus likvideerida hiljemalt 04.04.2011 ja teavitas, et vastasel juhul ütleb lepingu üles 05.04.2011. Kostja ei tasunud võlgnevust ega vastanud hageja teatele, millest tulenevalt ütles hageja lepingu alates 05.04.2011 erakorraliselt üles. 29.09.2008 sõlmisid pooled Magnet krediitkaardi lepingu nr A080016179, s.o lepingu II, mille alusel väljastas hageja kostjale Magnet krediitkaardi krediidilimiidiga 1597,79 eurot (25 000 krooni). Kostjal tekkis võlgnevus alates 07.06.2010. 09.08.2010 saatis hageja kostjale lepingu II erakorralise ülesütlemise teate, milles palus võlgnevus likvideerida hiljemalt 23.08.2010. Kostja võlgnevust ei likvideerinud, millest tulenevalt ütles hageja lepingu alates 02.09.2010 erakorraliselt üles. 28.09.2010 on kostjale saadetud nõue lepingust II tuleneva võlgnevuse tasumiseks, milles hageja palus võlgnevus likvideerida hiljemalt 13.10.2010.
lepingu ülesütlemise teatele ja lubas võlgnevuse tasuda hiljemalt 26.03.2011 ning hageja pikendas seepeale lepingu ülesütlemise tähtaega, tõendamiseks ei ole esitatud ühtegi tõendit, mistõttu kohus jättis selle väite tähelepanuta. Lisaks on hageja esitanud laenumaksete aruande, millest nähtub võla suurus 1917,35 eurot, ja laenu viivisearvestuse perioodil 05.04.–19.06.2011, mille kohaselt on viivis 69,16 eurot. Kohus tuvastas selle alusel väidetava lepingust I tuleneva nõude suuruse, kuid oli seisukohal, et kuna esitatud dokumendid ei kanna samuti kohustatud isiku kinnitust laenukohustuse olemasolu kohta, ei tõenda need laenusuhte olemasolu hageja ja kostja vahel. Kohus leidis, et hageja esitatud lepingut ei saa lugeda poolte vahel sõlmitud kirjalikuks lepinguks, kuna sellel puudub kohustatud isiku allkiri. Samuti ei ole muude tõenditega tuvastatav hageja nõue lepingust I tuleneva kohustise ulatuses kostja vastu, kuna nii lepingul kui ka kõigil esitatud dokumentidel puudub kohustatud isiku (kostja) poolne kinnitus kohustuse olemasolu kohta. Kohtule ei ole esitatud ka tõendeid, et poolte vahel tekkisid võlasuhted teistel alustel (VÕS § 3). Eeltoodust tulenevalt ei kuulu hageja nõue 2160,03 eurot rahuldamisele VÕS § 11 lg 4 alusel, kuna kohtul ei olnud võimalik tuvastada poolte vahel hagiavalduses viidatud lepingulise kohustuse olemasolu. Pooled ei vaidle selle üle, et poolte vahel oli sõlmitud leping II. Kostja võttis nõude omaks. Kohus märkis, et kostja eitab igasuguste panga saadetud teadete saamist posti teel. Seega ei lugenud kohus tõendatuks hageja väidet, et lepingu ülesütlemise teated on kostjale kätte toimetatud. Kohus leidis, et VÕS § 8 lg 2; § 76 lg 1; § 396 lg 1; § 397 lg 1; § 100; § 101 lg 1 p 1, 4, 6, lg 2 ja § 113 lg 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingust II tulenev võlgnevus 1400,34 eurot, millest 1143,24 eurot on põhiosa, 81,67 eurot intress ja 175,43 eurot viivis. TsMS § 367 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista alates 20.06.2011 kuni põhivõla tasumiseni ka viivis lepingu II alusel 18% aastas. Kohus leidis, et kostja taotlus nõude ajatamiseks ei kuulu motiveerimatuse tõttu rahuldamisele.
võlasuhte olemasoluks esitama ning kohus ei oleks tohtinud selles osas hagi rahuldamata jätta, kuivõrd kostja ei vaielnud sellele asjaolule vastu, võttes selle seega omaks; 2) on hagiavaldusele ekslikult lisatud allkirjastamata leping I ning tulenevalt TsMS § 237 lg-st 1; § 392 lg 1 p-dest 1, 3 ja § 230 lg 2 teisest lausest pidi kohus sellele hageja tähelepanu juhtima ning andma talle võimaluse nõude täpsustamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks. Kohus ei ole ka pooltelt lepingu sõlmituse osas seisukohti küsinud ning sellest tulenevalt ei saanud hageja näha ette hagi rahuldamist osaliselt ega tõendada täiendavalt oma seisukohti. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-154-05 rõhutanud, et kui poolte esitatud tõendid on asjaolude hindamiseks ebapiisavad või vastuolulised, tuleb anda pooltele võimalus täiendavate tõendite esitamiseks. Kohus ei andnud hagejale võimalust täiendavate tõendite esitamiseks ja nõude täpsustamiseks, rikkudes oluliselt menetlusõiguse norme.
Tegemist on kehtiva laenulepinguga ning kuna kostja ei ole seda hageja nõutud ulatuses täitnud ega esitanud vastuväiteid nõude suurusele, siis tuleb hageja nõue rahuldada. Kostjalt tuleb välja mõista 2160,03 eurot (sellest põhivõlg 1917,35 eurot, intress 173,52 eurot ja viivis 69,16 eurot).
Kersti Kerstna-Vaks
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.