Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
8. juuni 2012 Tartu
Tsiviilasja number
2-11-28824
Tsiviilasi
AS SEB Pank hagi Toomas Rebmanni vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2160,03 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 5. detsembri 2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS SEB Pank apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja) – AS SEB Pank (RK: 10004252), esindaja Kristina Kozlovskaja Vastustaja (kostja) – Tooman Rebmann (IK: XXXXXXXXXXX) Rahuldada apellatsioonkaebus.
esindajad
RESOLUTSIOON
Tühistada Viru Maakohtu 5. detsembri 2011 otsus osas, millega jäeti rahuldamata AS SEB Pank hagi Toomas Rebmanni vastu 2160,03 euro väljamõistmiseks ning jaotati menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi ja mõista Toomas Rebmannilt AS SEB Pank kasuks välja laenulepingu nr A080013743 järgi 2160,03 eurot ning jätta menetluskulud Toomas Rebmanni kanda. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „1. Rahuldada hagi.
2.Välja mõista Toomas Rebmannilt AS SEB Pank kasuks laenulepingu nr A080016179 järgi võlgnevus 1400 (üks tuhat nelisada eurot) ja 34 senti (sh 1143,24 eurot laenu põhiosa, 81,67 eurot intress ja 175,43 eurot viivis) ning viivis alates 20.06.2011 määraga 18% aastas põhinõudest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni ning laenulepingu nr A080013743 järgi võlgnevus 2160 (kaks tuhat ükssada kuuskümmend eurot) ja 3 senti (sh 1917,35 eurot laenu põhiosa, 173,52 eurot intress ja 69,16 eurot viivis).“
Jätta menetluskulud maakohtus Toomas Rebmanni kanda. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Toomas Rebmanni kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.AS SEB Pank esitas 20.06.2011 maakohtule hagi Toomas Rebmanni vastu võlgnevuse 3560,37 eurot väljamõistmiseks, sh põhiosa 3060,59 eurot, intressid 255,19 eurot ja viivised kuni 19.06.2011 summas 244,59 eurot, samuti palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 20.06.2011 laenulepingu nr A080013743 (leping I) osas määraga 17% aastas ja laenulepingu nr A080016179 (leping II) osas määraga 18% aastas põhinõudelt kuni põhinõude rahuldamiseni. Kostja võlgneb hagejale 20.06.2011 seisuga lepingu I alusel 2160,03 eurot, millest 1917,35 eurot on põhiosa, 173,52 eurot intress ja 69,16 eurot viivis, ning lepingu II alusel 1400,34 eurot, millest 1143,24 eurot on põhiosa, 81,67 eurot intress ja 175,43 eurot viivis.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 14.07.2008 arvelduslaenulepingu nr A080013743, s.o lepingu I, mille järgi avas hageja kostjale laenulimiidi summas 1917,35 eurot (30 000 krooni). Kostja oma lepingust tulenevaid kohustusi alates 08.11.2010 ei täitnud. 17.02.2011 saatis hageja kostjale lepingu I erakorralise ülesütlemise teate, milles palus võlgnevus likvideerida hiljemalt 16.03.2011 ning teavitas, et vastasel juhul ütleb lepingu üles 17.03.2011. Kostja vastas teatele ja lubas võlgnevuse tasuda hiljemalt 26.03.2011. Hageja pikendas ülesütlemise tähtaega ning saatis 08.03.2011 kostjale uue lepingu erakorralise ülesütlemise teate, milles palus võlgnevus likvideerida hiljemalt 04.04.2011 ja teavitas, et vastasel juhul ütleb lepingu üles 05.04.2011. Kostja ei tasunud võlgnevust ega vastanud hageja teatele, millest tulenevalt ütles hageja lepingu alates 05.04.2011 erakorraliselt üles. 29.09.2008 sõlmisid pooled Magnet krediitkaardi lepingu nr A080016179, s.o lepingu II, mille alusel väljastas hageja kostjale Magnet krediitkaardi krediidilimiidiga 1597,79 eurot (25 000 krooni). Kostjal tekkis võlgnevus alates 07.06.2010. 09.08.2010 saatis hageja kostjale lepingu II erakorralise ülesütlemise teate, milles palus võlgnevus likvideerida hiljemalt 23.08.2010. Kostja võlgnevust ei likvideerinud, millest tulenevalt ütles hageja lepingu alates 02.09.2010 erakorraliselt üles. 28.09.2010 on kostjale saadetud nõue lepingust II tuleneva võlgnevuse tasumiseks, milles hageja palus võlgnevus likvideerida hiljemalt 13.10.2010.
2.Kostja tunnistas oma kirjalikus vastuses, et on sõlminud lepingu Magnet krediitkaardi kasutamiseks, ning taotles tagasimakse ajatamist summas 100 eurot kuus. Kostja väitel ei ole ta saanud kätte ühtki hageja kirja.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 5. detsembri 2011 otsusega hagi osaliselt ning mõistis välja T. Rebmannilt AS SEB Pank kasuks võlgnevuse 1400,34 eurot, millest 1143,24 eurot on põhiosa, 81,67 eurot intress ja 175,43 eurot viivis, ning viivise alates 20. juunist 2011 laenulepingust nr A080016179 tulenevalt määraga 18% aastas põhinõudelt kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni. AS SEB Pank nõude T. Rebmanni vastu 2160,03 euro (1917,35 eurot põhiosa, 173,52 eurot intress ja 69,16 eurot viivis) väljamõistmiseks jättis kohus rahuldamata. Kohus jagas menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte vahel võrdeliselt hagi rahuldamisega, jättes menetluskuludest 54% hageja ja 46% kostja kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt peab hageja tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded. Hageja on esitanud lepingu I koopia, millel puuduvad poolte allkirjad. Tulenevalt VÕS § 11 lg-st 4 loetakse kirjalik leping sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Seaduses võib sätestada, et kirjalik leping loetakse sõlmituks ka siis, kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool. Hageja ei ole kohtule esitanud kohustatud isiku poolt allkirjastatud lepingudokumenti. Kostja on eitanud lepingu I olemasolu enda ja hageja vahel. Hageja on koostanud kostjale kaks lepingu I erakorralise ülesütlemise teadet, 17.02.2011 ja 08.03.2011. Kostja aadressiks on teadetele märgitud XXXX , mis ei ole kostjaga väidetavalt sõlmitud lepingu järgseks aadressiks. Rahvastikuregistri väljavõttest nähtub, et kostja elukohaks ei ole kunagi olnud registreeritud hageja teatistes toodud aadress ning tõenditest jääb arusaamatuks, millisel põhjusel saatis hageja lepingu ülesütlemise teated sellel aadressil. Kostja selgitas, et tema elukoht on alaliselt olnud XXXX ja ka pärast Eestist lahkumist on ta sellelt aadressilt saanud posti kätte. Kostja eitab igasuguste panga saadetud teadete saamist posti teel. Kohus ei lugenud tõendatuks hageja väidet, et lepingu ülesütlemise teated on kostjale kätte toimetatud. Hageja väited lepingu ülesütlemise teadete kättesaamise kohta on paljasõnalised ning pealegi on teated saadetud valele aadressile. Hageja väite, et kostja vastas
lepingu ülesütlemise teatele ja lubas võlgnevuse tasuda hiljemalt 26.03.2011 ning hageja pikendas seepeale lepingu ülesütlemise tähtaega, tõendamiseks ei ole esitatud ühtegi tõendit, mistõttu kohus jättis selle väite tähelepanuta. Lisaks on hageja esitanud laenumaksete aruande, millest nähtub võla suurus 1917,35 eurot, ja laenu viivisearvestuse perioodil 05.04.–19.06.2011, mille kohaselt on viivis 69,16 eurot. Kohus tuvastas selle alusel väidetava lepingust I tuleneva nõude suuruse, kuid oli seisukohal, et kuna esitatud dokumendid ei kanna samuti kohustatud isiku kinnitust laenukohustuse olemasolu kohta, ei tõenda need laenusuhte olemasolu hageja ja kostja vahel. Kohus leidis, et hageja esitatud lepingut ei saa lugeda poolte vahel sõlmitud kirjalikuks lepinguks, kuna sellel puudub kohustatud isiku allkiri. Samuti ei ole muude tõenditega tuvastatav hageja nõue lepingust I tuleneva kohustise ulatuses kostja vastu, kuna nii lepingul kui ka kõigil esitatud dokumentidel puudub kohustatud isiku (kostja) poolne kinnitus kohustuse olemasolu kohta. Kohtule ei ole esitatud ka tõendeid, et poolte vahel tekkisid võlasuhted teistel alustel (VÕS § 3). Eeltoodust tulenevalt ei kuulu hageja nõue 2160,03 eurot rahuldamisele VÕS § 11 lg 4 alusel, kuna kohtul ei olnud võimalik tuvastada poolte vahel hagiavalduses viidatud lepingulise kohustuse olemasolu. Pooled ei vaidle selle üle, et poolte vahel oli sõlmitud leping II. Kostja võttis nõude omaks. Kohus märkis, et kostja eitab igasuguste panga saadetud teadete saamist posti teel. Seega ei lugenud kohus tõendatuks hageja väidet, et lepingu ülesütlemise teated on kostjale kätte toimetatud. Kohus leidis, et VÕS § 8 lg 2; § 76 lg 1; § 396 lg 1; § 397 lg 1; § 100; § 101 lg 1 p 1, 4, 6, lg 2 ja § 113 lg 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingust II tulenev võlgnevus 1400,34 eurot, millest 1143,24 eurot on põhiosa, 81,67 eurot intress ja 175,43 eurot viivis. TsMS § 367 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista alates 20.06.2011 kuni põhivõla tasumiseni ka viivis lepingu II alusel 18% aastas. Kohus leidis, et kostja taotlus nõude ajatamiseks ei kuulu motiveerimatuse tõttu rahuldamisele.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.AS SEB Pank esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 5. detsembri 2011 otsuse tühistamist osas, millega jäeti rahuldamata AS SEB Pank nõue T. Rebmanni vastu 2160,03 euro saamiseks ja menetluskulud 54% ulatuses AS SEB Pank kanda, ning tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega mõista kostjalt välja võlgnevus 2160,03 eurot või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks lahendamiseks. Menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole kostja vaidlustanud lepingu I kehtivust. Samuti ei ole kostja maininud, et lepingult puudub tema allkiri. Juhul kui kostja oleks seda teinud, oleks hageja saanud esitada sellekohased vastuväited. Seega on kohus omal initsiatiivil tuvastanud, et võlasuhte olemasolu ei ole tõendatud, rikkudes TsMS § 436 lg 3 ja 4. Kostja on oma 08.09.2011 e-kirjas väitnud, et ei keeldu vastutusest ning on valmis igakuiselt võlgnevust tasuma („mina vastutusest ei keeldu ja olen valmis tagastama iga kuiselt 100 eur“). Kostja vastusest ei nähtu, et väide oleks käinud vaid ühe lepingu kohta, ja seega on meelevaldne kohtu seisukoht, et kostja tunnistas hagi osaliselt. Kostja ei ole väitnud, et on sõlminud üksnes lepingu II. Samuti ei ole kostja palunud muus osas jätta hagi rahuldamata. Tulenevalt eeltoodust on kostja kõik hageja esitatud faktilised asjaolud omaks võtnud, mida ta on oma väidetega selgesõnaliselt kinnitanud. TsMS § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et hageja ei ole tõendanud lepingu I olemasolu poolte vahel, ei pidanudki hageja allkirjastatud lepingut
võlasuhte olemasoluks esitama ning kohus ei oleks tohtinud selles osas hagi rahuldamata jätta, kuivõrd kostja ei vaielnud sellele asjaolule vastu, võttes selle seega omaks; 2) on hagiavaldusele ekslikult lisatud allkirjastamata leping I ning tulenevalt TsMS § 237 lg-st 1; § 392 lg 1 p-dest 1, 3 ja § 230 lg 2 teisest lausest pidi kohus sellele hageja tähelepanu juhtima ning andma talle võimaluse nõude täpsustamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks. Kohus ei ole ka pooltelt lepingu sõlmituse osas seisukohti küsinud ning sellest tulenevalt ei saanud hageja näha ette hagi rahuldamist osaliselt ega tõendada täiendavalt oma seisukohti. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-154-05 rõhutanud, et kui poolte esitatud tõendid on asjaolude hindamiseks ebapiisavad või vastuolulised, tuleb anda pooltele võimalus täiendavate tõendite esitamiseks. Kohus ei andnud hagejale võimalust täiendavate tõendite esitamiseks ja nõude täpsustamiseks, rikkudes oluliselt menetlusõiguse norme.
5.T. Rebmann teatas ringkonnakohtule, et on maakohtu otsusega rahul ja on valmis tagastama võlga igakuiselt.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesoleval juhul on maakohtu otsuse vaidlustanud hageja ning apellatsioonkaebuses palutakse tühistada maakohtu otsus osas, millega jäeti rahuldamata hageja nõue kostjalt 2160,03 euro väljamõistmiseks (laenuleping nr A080013743) ning menetluskulude jaotuses. Ringkonnakohus kontrollibki vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud. Maakohtu vaidlustatud otsus, millega jäeti rahuldamata hageja nõue kostjalt 2160,03 euro väljamõistmiseks ning jaotati menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, tuleb tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi ning mõistab T. Rebmannilt AS SEB Pank kasuks välja laenulepingu nr A080013743 järgi 2160,03 eurot ja jätab menetluskulud maakohtus T. Rebmanni kanda.
8.Maakohtu seisukoht, et kuna vaidlusalusel laenulepingul puudub kostja allkiri ning muud tõendid ei kinnita vaidlusalusest laenulepingust tulenevat kostja kohustust, siis tuleb hageja nõue 2160,03 euro väljamõistmiseks jätta rahuldamata, on ekslik. Laenulepingu nr A080013743 p-s 2.1 on pooled kokku leppinud, et leping jõustub selle omakäelisel allakirjutamisel poolte või poolte esindajate poolt. Vaidlust ei ole selles, et hageja poolt maakohtule esitatud laenulepingul nr A080013743 ei ole kostja allkirja. Laenu maksete aruandest (t.l 15-16) nähtub, et kostja on laenulepingu nr A080013743 järgi tasunud laenumakseid (täitnud lepingut) ajavahemikul 06.08.2008 kuni 06.10.2010. TsÜS § 83 lg 2 kohaselt kokkulepitud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti. Nimetatud sättest järeldub, et lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt võivad pooled kokkulepitud vorminõude oma hilisema kokkuleppega (mis võib olla ka vormivaba) uuesti tühistada. Kuivõrd kostja on vaidlusalust lepingut 06.08.2008-06.10.2010 täitnud ja hageja on sellega nõustunud, siis on pooled lepingu täitmisega (konkludentselt) kokku leppinud, et kirjaliku vormi järgimine ei ole lepingu kehtivuseks vajalik. Maakohtu seisukoht, et laenu maksete aruanne ei tõenda laenusuhte olemasolu poolte vahel, ei ole õige. Kuna vaidlusaluse lepingu näol on tegemist arvelduskrediidilepinguga, siis tulenevalt VÕS § 407 lg-st 1 ei kohaldata sellele VÕS §-des 404-406 ning VÕS §-s 408 sätestatut.
Tegemist on kehtiva laenulepinguga ning kuna kostja ei ole seda hageja nõutud ulatuses täitnud ega esitanud vastuväiteid nõude suurusele, siis tuleb hageja nõue rahuldada. Kostjalt tuleb välja mõista 2160,03 eurot (sellest põhivõlg 1917,35 eurot, intress 173,52 eurot ja viivis 69,16 eurot).
9.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu põhjendusega, et kostja vaidles 14.07.2008 laenulepingust nr A080013743 tulenevale nõudele vastu. Õige on apellandi väide, et kostja ei ole vastuses hagile (t.l 74) vaidlustanud laenulepingu nr A080013743 kehtivust ega sellest tulenevat nõuet. Vastuse esimeses lauses on kostja kinnitanud 14.07.2008 lepingu olemasolu ning vastusest ei nähtu, et kostja tunnistaks üksnes ühe lepingu sõlmimist. Vastuses apellatsioonkaebusele ei ole kostja samuti väitnud, et tal oli kohustus hageja eest ainult ühe laenulepingu järgi ning hageja tuginemine 14.07.2008 lepingule on põhjendamatu. Ringkonnakohus leiab, et kostja vastustest hagile ja apellatsioonkaebusele on võimalik eeldada tema omaksvõttu TsMS § 231 lg 4 tähenduses.
10.Kuivõrd ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse ning rahuldas sellega hageja nõude täielikult, siis jäävad menetluskulud maakohtus TsMS § 162 lg 1 ja ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel T. Rebmanni kanda.
Kersti Kerstna-Vaks
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.