Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus 1(2)

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse ( TsMS § 187 lg 6 ja 442 lg 6) Kohtualluvuse küsimus Viru Maakohtus algatas käesolevas tsiviilasjas menetluse 27.06.2011.a. hagiavalduse põhjal, milles kostja elukohaks oli märgitud lepingujärgne elukoht, XXX. Kohus toimetas kohtudokumendid kostjale kätte avalikult 22.08.2011.a. Ida Prefektuur oma 01.09.2011.a. vastuses märgib, et kontrollimata andmete kohaselt elab Toomas Rebmann Inglismaal ning külastab Eestit harva. Kostja on reageerinud teate avaldamisele ning oma 06.09.2011 teabenõudes e-posti aadressile teaben6ue@kohus,ee ja 09.09.2011.a. kohtule esitatud elektronkirjades (tlk 71, 74) avaldab, et tema alaline elukoht on alates 2004.a. Inglismaal. Tulenevalt TSMS § 77 lg 1 Kui kohus võttis asja õigesti menetlusse, lahendab kohus asja sisuliselt, isegi kui kohtualluvuse määramise aluseks olevad asjaolud pärast avalduse menetlusse võtmist muutusid. Kohus võttis asja menetlusse, lähtudes hagejale teada olevatest lepingujärgsetest andmetest kostja elukoha kohta. Kuna kohtualluvuse muutmist võimaldavad asjaolud on kohtule teatavaks saanud alles peale asja nõuetekohast menetlusse võtmist, on Viru Maakohus tulenevalt TSMS § pädev lahendama käesoleva vaidluse sisuliselt. Asjaolud Viru Maakohtu menetluses on AS SEB Pank hagi Toomas Rebmann vastu võlgnevuse nõudes. Hageja nõudeks on võlgnevuse kokku 3560,37 eurot nõue. Võlgnevus koosneb põhiosa võlgnevusest 3060,59 eurot, intressidest 255,19 eurot ning viivistest arvestatuna kuni 19.06.2011.a summas 244,59 eurot. Kostja esitas kirjaliku vastuse, milles ei nõustunud hagi nõudega. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 14.07.2008. a arvelduslaenulepingu nr A080013743 (edaspidi nimetatud leping I) (tlk 10-14), mille kohaselt hageja avas kostjale laenulimiidi summas 1917.35 eurot (30000 Eesti krooni). Lepingu I p 3.2.2. kohaselt võimaldas hageja laenulimiidi avamisega kasutada kostjal konto jäägist suuremat summat laenulimiidi ulatuses (edaspidi laenulimiit) lepingus määratud tähtaja jooksul. Laenutähtpäeval kohustus kostja tagastama hagejale laenulimiidi kasutatud osa, tagades oma kontol raha olemasolu laenu ja muude lepingust tulenevalt hagejale võlgnetavate maksete summa ulatuses. Laenulepingu I punkti 13.2.1.1. kohaselt kohustus kostja laenulimiidi kasutamise eest tasuma hagejale igakuiselt intressi. Laenulepingu I p. 4 kohaselt oli intressi maksmise tähtpäev iga kuu 6. päev (p 4.3.) ja intressimäär 17 % aastas (p 4.1.). Laenulepingu I punkti 13.2.2.1. kohaselt kohustus kostja laenulimiidi kasutamise võimaldamise eest tasuma hagejale igakuiselt limiiditasu. Laenulepingu I punkti 5 kohaselt oli limiiditasu maksmise tähtpäev iga kuu 6. päev (p 5.3.) ja limiiditasu määr 1 % aastas (p 5.1.) 2(2)

Laenulepingu I punkti 15.3 a) kohaselt kohustus kostja tagama laenulepingu alusel kostja poolt tasutavate maksete tähtpäevadel laenulepingus märgitud kostja konto(de)l maksete tegemiseks vajaliku raha olemasolu hiljemalt vastava makse tähtpäeval kell 18:00. Kostja oma laenulepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud alates 08.11.2010, mille tõendamiseks esitas hageja laenumaksete aruande (tlk 15-16). Vastavalt lepingu I punktile 18.1. on hagejal õigus laenuleping ennetähtaegselt üles öelda, st sulgeda laenulimiit ja lugeda kogu tagastamata laenu tagastamise, intressi tasumise ja laenulepingust tulenevate muude kohustuste täitmise tähtpäevad saabunuks ja nõuda kostjalt nimetatud kohustuste täitmist hageja kasuks hageja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul, kui enne laenutähtpäeva ilmneb mh asjaolu, et kostja ei täida tähtaegselt laenulepingust või muust hagejaga sõlmitud lepingust tulenevat laenu tagastamise ja/või intressi ja/või limiiditasu tasumise kohustust ja kostja on olnud osalises või täielikus viivituses vähemalt kolme järjestikuse maksega, ja hageja on andnud kostjale kirjalikult vähemalt kahenädalase tähtaja viivitatud makse(te) tasumiseks koos avaldusega, et hageja ütleb selle tähtaja jooksul maksete tasumata jätmise korral laenulepingu üles ja nõuab kogu laenulepingust tuleneva võla tasumist, ja kui kostja ei ole hageja eelnimetatud avalduses märgitud tähtaja jooksul võlgnevust likvideerinud. 17.02.2011. a saatis hageja kostjale lepingu erakorralise ülesütlemise teate, milles palus võlgnevus likvideerida hiljemalt 16.03.2011. a ning teavitas, et vastasel juhul ütleb lepingu üles 17.03.2011. a (tlk 17). Kostja vastas hageja teatele ja lubas võlgnevuse tasuda hiljemalt 26.03.2011. a. Hageja pikendas ülesütlemise tähtaega ja saatis 08.03.2011 kostjale uue lepingu erakorralise ülesütlemise teate, milles palus võlgnevus likvideerida hiljemalt 04.04.2011. a ning teavitas, et vastasel juhul ütleb lepingu üles 05.04.2011. a (tlk 18). Kostja ei tasunud antud tähtaja jooksul võlgnevust ega vastanud enam hageja teatele, millest tulenevalt ütles hageja laenulepingu alates 05.04.2011 erakorraliselt üles. Kostja ei ole võlgnevust tasunud tänaseni. 29.09.2008. a sõlmisid hageja ja kostja Magnet krediitkaardi lepingu nr A080016179 (tlk 19- 23), millega hageja väljastas kostjale Magnet Krediitkaardi (edaspidi nimetatud Kaart) (tlk 24) krediidilimiidiga 1597.79 eurot(25000 Eesti krooni) (edaspidi Leping II). Vastavalt AS SEB Pank lepingu üldtingimustele on Magnet krediitkaardiga võimalik kasutada kokkulepitud limiidi ulatuses panga krediiti kaupade ja teenuste eest tasumiseks, sularaha väljavõtmiseks, tehingute kohta informatsiooni saamiseks ning muude toimingute tegemiseks. Lepingu II p. 4.2. kohaselt määratakse poolte kokkuleppel Kaardi kasutajale maksimaalne piirsumma (kasutuslimiit), mille piires võib Kaardi valdaja teha toiminguid ajavahemikul kalendrikuu 1. kuupäevast kuni viimase kuupäevani (Makseperiood). Lepingu II p. 7.4.2. järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingu alusel tehtavate laenu tagasimaksete mittetähtaegsel tasumisel viivist seadusega kehtestatud määras. Lepingu II p. 6.1. kohaselt edastab pank konto omanikule aruande makseperioodil tehtud toimingute kohta. Lepingu p. 5.3. järgi kohustus kostja kokku lepitud maksepäeval, milleks oli 6. kuupäev, tasuma pangale krediitkaardi kasutamise eest intressi 18 % aastas. Lepingu II järgi on fikseeritud kohustusliku tagasimakse limiidi summaks 0 eurot ( 0 Eesti krooni), mis tähendab, et kui kuu 1. kuupäeval on kasutatud krediidilimiiti, debiteerib pank kohustusliku tagasimakse limiiti ületava summa, kuid mitte vähem kui 6.39 eurot (100 Eesti krooni) ja mitte rohkem kui kohustusliku tagasimakse summa, milleks on Lepingu II kohaselt 66.60 eurot (1042 Eesti krooni). Kostja sooritas oma valduses olnud Kaardiga tehinguid alates 03.10.2008. a. Võlgnevus tekkis alates 07.06.2010. a (tlk 25-26) 3(2)

09.08.2010. a saatis hageja kostjale lepingu II erakorralise ülesütlemise teade, milles palus võlgnevus likvideerida hiljemalt 23.08.2010. a, kostja võlgnevust ei likvideerinud, millest tulenevalt ütles hageja laenulepingu alates 02.09.2010 erakorraliselt üles (tlk 27). 28.09.2010 on kostjale saadetud nõue lepingust II tuleneva võlgnevuse tasumiseks, milles hageja palus kostjal võlgnevus likvideerida hiljemalt 13.10.2010. a (tlk 28). Kostja ei ole võlgnevust tänaseni tasunud. Lepingu I alusel võlgneb kostja hagejale 20.06.2011 seisuga 2160.03 eurot, millest 1917.35 eurot on põhiosa, 173.52 eurot intress ja 69.16 eurot viivis. Lepingu II alusel võlgneb kostja hagejale 20.06.2011 seisuga 1400.34 eurot, millest 1143.24 eurot on põhiosa, 81.67 eurot intress ja 175.43 eurot viivis. Viivise arvestamise kohta on käesolevale hagiavaldusele lisatud vastavad tabelid (lisa 29-30). Kostja vastuväited Kostja tunnistab hagi osaliselt. Esimesest laenulepingust tulenevat haginõuet kostja õigeks ei võta. Kostja võtab õigeks ja kinnitab, et on sõlminud üksnes Lepingu II, Magnet krediitkaardi kasutamiseks, ning taotleb kohtult tagasimakse ajatamist summas 100 eurot kuus. Muus osas palub kostja jätta nõude rahuldamata. Kostja on esitanud vastuse elektronposti teel, kuid digitaalallkirjastamata. Tulenevalt TsMS § 336 lg 4 loeb kohus kostja vastuse menetlusdokumendina piisavaks, kuna kostja on kohtuga suhelnud samal e-posti aadressil juba enne vastuse esitamist, kostja esitatud dokument sisaldab isiklikke andmeid, mis saavad teada olla üksnes kostjale. Eeltoodud põhjustel ning arvestades asjaolu, et kostja viibib enese sõnul juba aastaid väljaspool Eesti Vabariiki, nõustub kostja poolt valitud viisil - tavalise e-posti teel esitatud menetlusdokumendi edastamise viisiga.

Kohtumenetlus Kohus lahendas tulenevalt 10.10.2011.a. kohtumäärusest asja kirjalikus menetluses, viidates konkreetselt asjaolule, et kostja ei nõustu esitatud haginõudega ja andis kirjalikus menetluses mõlemale menetlusosalisele tähtaja 25.11.2011.a. täiendavate avalduste ja dokumentide esitamiseks. Pooled ei esitanud kohtule täiendavalt ühtegi tõendit. Kostja kinnitas 13.10.2011.a. kohtule oma nõusolekut kirjalikuks menetluseks. Hageja esitas kohtule 17.10.2011.a. teavituse, et ta jääb kõigi hagiavalduses toodud nõuete juurde.

MAAKOHTU OTSUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Leping I Kohus käsitleb kõigepealt hageja nõuet arvelduslaenulepingu nr A080013743 (Leping I) osas, mis on hagiavalduse kohaselt sõlmitud 14.07.2008. a. (tlk 10-14) Kostja ei võta esitatud nõuet omaks ning vaidleb sellele täies mahus vastu. Kostja kinnitab, et ta ei ole sellist lepingut hagejaga sõlminud. 4(2)

Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 peab hageja tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded. Pooled vaidlevad asjaolu üle, kas hageja ja kostja vahel oli sõlmitud Leping I. Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale Leping I alusel hagi esitamise seisuga (20.06.2011) 2160.03 eurot, millest 1917.35 eurot on põhiosa, 173.52 eurot intress ja 69.16 eurot viivis. Hageja on kohtule nõuet tõendavate dokumentidena esitanud koos hagiavaldusega arvelduslaenulepingu nr A080013743 koopia (tlk10-14), millel puuduvad poolte allkirjad. Lisaks on hageja esitanud laenumaksete aruande (tlk 15-16), millest nähtuv võla suurus 1917,35 eurot, kaks Lepingu I erakorralise ülesütlemise teadet 17.02.2011. a (tlk 17) ja 08.03.2011 (tlk 18). Samuti on hageja esitanud laenu viiviseavestuse perioodil 05.04.2011 kuni 19.06.2011 (tlk 9) mille kohaselt viivis on 69,16 eurot. Tulenevalt VÕS § 11 lg 4 Kirjalik leping loetakse sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Seaduses võib sätestada, et kirjalik leping loetakse sõlmituks ka siis, kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool. Hageja ei ole kohtule esitanud poolte kohustatud isiku poolt allkirjastatud lepingudokumenti. Kostja on eitanud arvelduslaenu lepingu ja võlaõigusliku suhte olemasolu enese ja hageja vahel. Kohus vaatleb kõiki Leping I kohta esitatud tõendeid kogumis, et tuvastada, kas poolte vahel oli sõlmitud laenuleping ning kas hoolimata allkirjade puudumisest on võimalik tuvastada hageja poolt väidetud lepinguliste kohustuste olemasolu poolte vahel muude tõendite uurimise teel. Kohus tuvastas, et hageja on koostanud kostjale kaks Lepingu I erakorralise ülesütlemise teadet 17.02.2011. a (tlk 17) ja 08.03.2011 (tlk 18). Kostja aadressiks on hageja teadetele märkinud Virbi 2-53, Tallinn 13629, mis ei ole kostjaga väidetavalt sõlmitud lepingu järgseks aadressiks. Rahvastikuregistri väljavõttest (tlk 32) nähtub, et kostja, Toomas Rebmanni elukohaks ei ole kunagi olnud registreeritud hageja poolt teatistes toodud aadressi ning hageja poolt kohtule esitatud tõenditest jääb kohtule arusaamatuks, millisel põhjusel saatis hageja lepingu ülesütlemise teated kostjale just sellel konkreetsel aadressil. Kostja selgitab oma vastuses, et tema elukoht on alaliselt olnud XXX ning ka pärast Eestist lahkumist on ta sellelt aadressilt saanud saadetud posti kätta. Kostja ei ole kinnitanud ühegi teate kättesaamist hagejalt ning eitab igasuguste panga poolt saadetud teadete saamist posti teel. Seega, kohus ei loe tõendatuks hageja väidet, et lepingu ülesütlemise teated on kostjale kätte toimetatud. Kohtu hinnangul on hageja väited lepingu ülesütlemise teadete kättesaamiste kohta paljasõnalised, ning pealegi saadetud valele aadressile, seega ei ole antud väited tõendatud. Hageja väidab täiendavalt, et kostja vastas hageja poolt edastatud lepingu ülesütlemise teatele ja lubas võlgnevuse tasuda hiljemalt 26.03.2011. a. Hageja pikendas seepeale lepingu ülesütlemise tähtaega ja saatis sellekohase teate kostjale. Hageja ei ole nimetatud väite tõendamiseks esitanud mitte ühtegi tõendit, mistõttu kohus on seisukohal, et hageja väited lepignu ülesütlemise ja tähtaja pikendamise kohta on paljasõnalised, ning kohus jätab need väited tähelepanuta. Lisaks on hageja esitanud laenumaksete aruande (tlk 15-16), millest nähtuv võla suurus 1917,35 eurot ja laenu viiviseavestuse perioodil 05.04.2011 kuni 19.06.2011 (tlk 9) mille kohaselt viivis on 69,16 eurot. Kohus tuvastab selle alusel väidetava Lepingust I tuleneva nõude suuruse, kuid 5(2)

on seisukohal, et esitatud dokumendid ei kanna samuti kohustatud isiku kinnitust laenukohustuse olemasolu kohta, seega ei tõenda need tõendid laenusuhte olemasolu hageja ja kostja vahel. Kohus on seisukohal, et Hageja poolt esitatud kirjalikku lepingut tlk 10- 14 ei saa lugeda poolte vahel sõlmitud kirjalikuks lepinguks, kuna sellel puudub kohustatud isiku allkiri. Samuti ei ole kohtu poolt analüüsitud muude tõenditega tuvastatav hageja nõude olemasolu Laenulepingust 1 tuleneva kohustise ulatuses kostja vastu kuna nii lepingul kui ka kõigil esitatud dokumentidel puudub igasugune kohustatud isiku (kostja) poolne kinnitus kohustuse olemasolu kohta. Kohtule ei ole esitatud ka tõendeid, et poolte vahel tekkisid võlasuhted teistel alustel (VÕS § 3). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõue 2160.03 eurot, millest 1917.35 eurot on põhiosa, 173.52 eurot intress ja 69.16 eurot viivis, ei kuulu rahuldamisele VÕS § 11 lg 4 alusel, kuna kohtul ei olnud võimalik tuvastada poolte vahel hageja poolt hagiavalduses viidatud lepingulise kohustuse olemasolu. Leping II Kohus käsitleb hageja teist nõuet, mis hagiavalduse kohaselt tuleneb 29.09.2008. a sõlmitud Magnet krediitkaardi lepingu nr A080016179 krediidilimiidiga 1597.79 eurot(25000 Eesti krooni) kasutamisest (edaspidi Leping II). Haginõude kohaselt võlgneb kostja hagejale 20.06.2011 seisuga 1400.34 eurot, millest 1143.24 eurot on põhiosa, 81.67 eurot intress ja 175.43 eurot viivis. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: hageja ja kostja vahel olid sõlmitud Leping II. Kostja võtab nõude omaks, ning ei vaidle krediitkaardi lepingu sõlmimisele ja kasutamisele tema abikaasa poolt ning võlgnevuse tekkimisele vastu. Kostja taotleb nõude rahuldamise korral maksete ajatamist. Kohus leiab, et hagi tuleb Leping II suhtes tuleb rahuldada. Kohul loeb võlanõude Leping II järgi täies ulatuses tõendatuks hageja eistatud järgmiste tõendite alusel: 29.09.2008. a sõlmisid ja allkirjastasid pooled Magnet krediitkaardi lepingu nr A080016179 (tlk 19- 22) mida tõendab ka lepingule lisatud kostja passi koopia (tlk 23). Kohus loeb üleandmise-vastuvõtmise akti alusel tuvastatuks, et hageja väljastas kostjale Magnet Krediitkaardi (tlk 24) krediidilimiidiga 1597.79 eurot(25000 Eesti krooni). Kohus loeb tlk 25-26 toodud laenumaksete aruande põhjal tõendatuks, et Kostja sooritas oma valduses olnud Kaardiga tehinguid alates 03.10.2008. a. Võlgnevus tekkis alates 07.06.2010. a Viivise arvestamise kohta on hageja hagiavaldusele lisanud vastavad tabelid (tlk 29-30). 09.08.2010. a saatis hageja kostjale lepingu II erakorralise ülesütlemise teade, milles palus võlgnevus likvideerida hiljemalt 23.08.2010. a, kostja võlgnevust ei likvideerinud, millest tulenevalt ütles hageja laenulepingu alates 02.09.2010 erakorraliselt üles (tlk 27). 28.09.2010 on kostjale saadetud nõue lepingust II tuleneva võlgnevuse tasumiseks, milles hageja palus kostjal võlgnevus likvideerida hiljemalt 13.10.2010. a (tlk 28). Kohus tuvastas, et hageja on kostja aadressiks mõlemale teatele märkinud Virbi 2-53, Tallinn 13629, mis ei ole kostjaga sõlmitud lepingus toodud aadressiks. Rahvastikuregistri väljavõttest (tlk 32) nähtub, et kostja, Toomas Rebmanni elukohaks ei ole kunagi olnud registreeritud hageja poolt teatistes toodud aadressi ning hageja poolt kohtule 6(2)

esitatud tõenditest jääb kohtule arusaamatuks, millisel põhjusel saatis hageja lepingu ülesütlemise teated kostjale just sellel konkreetsel aadressil. Kostja selgitab oma vastuses, et tema elukoht on alaliselt olnud XXX ning ka pärast Eestist lahkumist on ta sellelt aadressilt saanud saadetud posti kätta. Kostja ei ole kinnitanud ühegi teate kättesaamist hagejalt ning eitab igasuguste panga poolt saadetud teadete saamist posti teel. Seega, kohus ei loe tõendatuks hageja väidet, et lepingu ülesütlemise teated on kostjale kätte toimetatud. Kohtu hinnangul on hageja väited lepingu ülesütlemise teadete kättesaamiste kohta paljasõnalised, ning pealegi saadetud valele aadressile, seega ei ole antud väited tõendatud. Kostja ei ole võlgnevust tänaseni tasunud. Kohus loeb tõendatuks, et Lepingu II alusel võlgneb kostja hagejale 20.06.2011 seisuga 1400.34 eurot, millest 1143.24 eurot on põhiosa, 81.67 eurot intress ja 175.43 eurot viivis. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja Lepingust II tulenevat raha maksmise kohustust ei täitnud. Lepingust II tulenev võlgnevus tekkis 04.01.2007. a. VÕS 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1,p 4 ja p 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgniku poolt kohustuse rikkumise korral kohustuse täitmist (p 1), laenuleping üles öelda (p 4) ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist (p 6). Võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti vastavalt VÕS §-le 101 lg 2. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt lepingust II on hageja arvestanud viivist 18 % aastas. Eeltoodud põhjendustel kuulub kostjalt, Toomas Rebmannilt, AS SEB Pank (registrikood 10004252) kasuks võlgnevus summas 1400.34 eurot, mis koosneb põhiosa võlgnevustest, millest 1143.24 eurot on põhiosa, 81.67 eurot intress ja 175.43 eurot viivis. TsMS § 367 esimese lause järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud, välja mõistmist kohtult, mitte kindla summana vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on taotlenud kostjalt viivise väljamõistmist põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista alates 20.06.2011 kuni põhivõla tasumiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 18% aastas.

7(2)

Kohtuotsuse täitmine Tulenevalt TSMS § 445 lg 1 Kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kostja on esitanud taotluse kohustuse täitmise ajatamiseks, kuid ei ole seda piisavalt motiveerinud ega tõendanud. Samas on kostja hagi Lepingu II osas võlakohustuse olemasolu tunnistanud. Kohus leiab, et kostja taotlus haginõude ajatamiseks ei kuulu motiveerimatuse tõttu rahuldamisele. Kohtuotsus kuulub täitmisele alates selle jõustumisest.

Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 1 Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Hagi hind käesolevas asjas oli 3060, 59 eurot. Kohus rahuldas hagi 1400, 34 euro ulatuses, millele lisandusid kõrvalnõuded. Seega rahuldas kohus haginõude 46 % ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et menetluskulud tuleb jagada hageja ja kostja vahel proportsionaalselt jättes hageja kanda 45% ja kostja kanda 46% menetluskuludest. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Kohtuotsuse kuulutamine TsMS § 452 lg 1 kohaselt tehakse kohtuotsus avalikult teatavaks kuulutamisega või kohtukantselei kaudu. TsMS § 453 lg 1 ja 2 kohaselt kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemine ei välista ega piira kohtu kohustust toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte, kui seda ei anta talle kätte TsMS § 453 lõikes 1 nimetatud viisil. Eeltoodud põhjendustel tehakse kohtuotsus avalikult teatavaks Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis 05.12.2011.a. ja toimetatakse menetlusosalistele kätte. Kohus juhindus TsMS § 163, 173, 174, 436, 442, 452, 453, 630-632 nõudeist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Leanika Tamm Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 08.06.2012.a, kusjuures ringkonnakohus otsustas: 8(2)

Rahuldada apellatsioonkaebus. Tühistada Viru Maakohtu 5. detsembri 2011 otsus osas, millega jäeti rahuldamata AS SEB Pank hagi Toomas Rebmanni vastu 2160,03 euro väljamõistmiseks ning jaotati menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi ja mõista Toomas Rebmannilt AS SEB Pank kasuks välja laenulepingu nr A080013743 järgi 2160,03 eurot ning jätta menetluskulud Toomas Rebmanni kanda. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „1. Rahuldada hagi.

9(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.