Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, 3 ja 6). Esitatud asjaolud 30.03.2011 on kohtule esitatud Swedbank AS avaldus AR vastu maksekäsu kiirmenetluses põhivõlgnevuse 1159,11 euro ja kõrvalnõuete 217,56 euro ning täiendava viivise väljamõistmiseks. Kohus on avalduse rahuldanud ning teinud määrusega makseettepaneku, mille on edastanud koos vastuväite blanketiga võlgnikule. Võlgnik on esitanud makseettepanekule tähtaegselt vastuväite. Avaldaja ei ole väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetluse lõpetamiseks. Kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 18.08.2011.a määrusega kohustas kohus hagejat esitama oma nõue hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendavat riigilõivu. 05.09.2011.a esitas Swedbank AS kohtule oma nõude AR vastu hagiavaldusele ettenähtud vormis, milles palub kostjalt välja mõista 1418,12 eurot ja viivise põhinõudelt (s.o 1159,11 eurolt) VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt viis hageja 07.04.2010 läbi avaliku suulise enampakkumise, mille esemeks olid 24.10.2007.a varaliste õiguste pandilepingu kohaselt AS-i RC poolt hageja kasuks panditud nõudeõigused kogumina. 24.10.2007.a varaliste õiguste pandilepingu kohaselt tagas hageja kasuks seatud pant AS RC võlakirjadest tulenevaid kohustusi. Vastavalt enampakkumise tingimustele tunnistas enampakkumise läbiviija enampakkumise võitjaks hageja, kes osales enampakkumisel pandipidajana. Alates enampakkumisel müüdud nõuete omandamisest 07.04.2010 on hageja 24.10.2007.a varaliste õiguste pandilepingu kohaselt pandi esemeks olnud nõuete võlausaldajaks. Seega omandas hageja 07.04.2010 läbi viidud pandieseme avalikul enampakkumisel kõik AS-i RC poolt panditud nõuded, sealhulgas laenulepingust nr XXX tuleneva nõude. 24.05.2007 sõlmisid AS RC ja kostja väikelaenulepingu nr XXX, mille alusel andis AS RC kostjale laenu 20 000 krooni ehk 1278,23 eurot. Lepingu punktide 1.10 ja 1.11 kohaselt kohustus kostja laenusumma tagastama osade kaupa iga kuu 10. kuupäeval annuiteetmaksetena. Laenu tagastamise lõpptähtpäevaks märgiti lepingus 10.05.2010.a. 13.11.2008.a sõlmisid AS RC ja kostja väikelaenulepingu nr XXX1 lisa nr 1, millega anti kostjale täiendavat laenu summas 5498,58 krooni ehk 351,42 eurot. Lepingu punkti 1.6 järgi kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt intressi tagasi maksmata laenusummalt lepingu põhitingimustes fikseeritud intressimäära alusel. Intressimääraks oli 45,5% aastas. Intressi arvestas hageja vastavalt lepingu punktile 6.1 igapäevaselt lähtudes 360-päevasest aastast ja tegelikust päevade arvust kalendrikuus. Maksepäevadel tasumisele kuuluvad laenu osamaksete ning intresside summad olid fikseeritud AS RC ja kostja poolt allkirjastatud maksegraafikus. Lepingu punktide 5.1 kohaselt kohustus kostja tasuma graafikus toodud summad lepingus esitatud viitenumbriga AS RC pangakontole. Kostja oma kohustusi ei täitnud ega tasunud kohaselt graafikus fikseeritud tasumisele kuuluvaid laenu osamakseid. Kostjal on kuni tänaseni hagejale tasumata laenujääk summas 1159,11 eurot. Samuti ei täitnud kostja korrektselt ka intressi maksmise kohustust ning kostjal on hagejale tasumata intress summas 129,11 eurot. Tulenevalt kostjapoolsest lepingu rikkumisest saatis AS RC kostjale 04.03.2009 meeldetuletuse, milles palus kostjal võlgnevuse tasuda ühe nädala jooksul. 20.03.2009 saatis hageja kostjale nõudekirja. Kuna kostja nõuet ei tasunud, ütles AS RC lepingu ühepoolselt üles 12.05.2009 võlgnevuse põhiosa jäägiga 18 136,17 krooni ehk 1159,11 eurot.

Lepingu punkti 10.1 kohaselt on kostja kohustatud maksma viivist juhul, kui ta viivitab mistahes rahaliste maksetega tasumisega ja seda 1% päevas tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Kuivõrd kostja jättis laenu osamaksed tähtaegselt tasumata, arvestas hageja osamaksetega viivitamise eest viivist summas 126,29 eurot alates 01.05.2010 – 02.09.2011. Kostja lepingust tulenev võlgnevus moodustab hageja ees kokku 1418,12 eurot, millest põhivõla moodustab 1159,11 eurot, viivis 126,29 eurot, intress 129,52 eurot ja muud kulud 3,20 eurot. Kostja konto väljavõttest nähtuvalt on kostja teostanud makseid RCAS-ile kuni 26.04.2009. Vastavalt hagiavaldusele ja kostjale saadetud teatisele on hageja nõude omandanud alles aprillis 2010. Kuni selle ajani oligi kostjal kohustus tasuda makseid RCAS-ile. Võlgnevuse arvestus on hagejale üle kantud alles 13.12.2010. Seega kostja poolt esitatud maksed RCAS-i kontole on arvestatud võlgnevuse kalkuleerimisel juba RCAS-i poolt. Võlgnevus oli juba 13.12.2010 seisuga põhiosas 1 159,11 eurot, intressi osas 129,52 eurot, menetlustasu võlgnevuse osas 3,20 eurot ja viivise osas 57,63 eurot. Kostja konto väljavõte ei näita, et peale nimetatud kuupäeva oleks teostatud makseid, mida hageja peaks täiendavalt arvesse võtma. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Vastuväidete kohaselt sõlmis kostja lepingu RCAS-iga, mitte hagejaga. Summad, mida hageja nõuab, on kostja hinnangul valed. Kostja on võlgnevust tasunud RCAS-ile. Swedbank AS-i poolt kostjale edastatud lepinguid kostja ei allkirjastanud. Kostja leiab, et hageja oleks pidanud olukorda selgitama ning leiab, et tema ei ole süüdi selles, et RCAS pankrotti läks. Kohtu põhjendused Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Lihtsustatud korras menetlemine on lubatav, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Käesoleval juhul on hagihind 1162,31 eurot. 01.12.2011 vastuses hagile teatas kostja, et soovib asja läbivaatamist kohtuistungil. Kohus määras tsiviilasjas kohtuistungid 21.02.2012 kell 10.00, 06.03.2012 kell 13.30 ja 10.04.2012 kell 15.30 ning lükkas kohtuistungid edasi kostja taotlusel, kuna kostja oli väidetavalt haige. Kohtule ei ole kostja kogu menetluse kestel esitanud ühtegi arstitõendit, millest nähtuks kohtuistungile ilmumise võimatus, kuigi kohus on korduvalt nimetatu esitamise vajadust e-kirja teel selgitanud kostjale ning telefoni teel ka arstile, kes on väljastanud kostja haiguse kohta 2 arstitõendit. 10.04.2012 taotles kostja asja läbivaatamist kirjalikus menetluses ning enda ärakuulamist. Kohus määras menetlusosaliste ärakuulamise ajaks 08.05.2012 kell 13.30. Nimetatud ärakuulamisele kostja ei ilmunud, põhjendades seda töökohustuste täitmisega ja ilmumise võimatusega. Kohus teatas ärakuulamise aja kostjale juba 10.04.2012, ilmumise võimatusest teatas kostja 07.05.2012. 07.05.2012 edastas kostja kohtule e-kirja, milles kordas juba 01.12.2011 vastuses märgitut, et ei ole sõlminud lepingut Swedbank AS-iga, vaid RCAS-iga, kes pankrotistus. Kirjas leiab kostja, et hagejal on vale nõude jääk ning et on RCAS-ile tasunud kuumakseid.

11.05.2011 kirjaga selgitas kohus kostjale veelkord vastuväidete tõendamise vajadust ja kohustas kostjat vastama kirjalikult küsimustele, kuna kostja ühelegi kohtuistungile ja ärakuulamisele ei ilmunud. Kohus selgitas, et kostjal on vaja tõendada millise summa ulatuses, millisele arveldusarvele ja millal on kostja RCAS-ile võlgnevust tasunud? Juhul kui kostja on võlgnevuse tasunud, siis tuleb esitada ka tõendid (nt arvelduskonto väljavõtted). Samuti tuli kostjal selgitada, milline on kostja arvates õige laenu jääk ning millised dokumendid seda tõendavad. Samuti teatas kohus 11.05.2012 kirjas, et kuulutab tsiviilasjas otsuse Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu 08.06.2012 kell 15.30. Kostja esitas 23.05.2012 vastuse, milles jäi seni esitatud seisukohtade juurde ning lisas vastusele arvelduskonto väljavõtte, millest nähtub laenumaksete tasumine 5175 krooni ulatuses perioodil 01.07.2008-26.04.2009. Vastuse kohaselt on kostja ja tema abikaasa tasunud RCAS-ile 19 000 krooni. Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega ning poolte poolt menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et 24.05.2007 sõlmisid AS RC ja kostja väikelaenulepingu nr XXX (t.lk 25-31), mille alusel andis AS RC kostjale laenu 20 000 krooni ehk 1278,23 eurot. Lepingu punktide 1.10 ja 1.11 kohaselt kohustus kostja laenusumma tagastama osade kaupa iga kuu 10. kuupäeval annuiteetmaksetena. Laenu tagastamise lõpptähtpäevaks märgiti lepingus 10.05.2010. 13.11.2008 sõlmisid AS RCja kostja väikelaenulepingu nr XXX1 lisa nr 1 (t.lk 32-34), millega anti kostjale täiendavat laenu summas 5498,58 krooni ehk 351,42 eurot. Kostja on korduvalt vastustes kinnitanud, et on sõlminud lepingu RC AS-iga. Kostja on seisukohal, et kuna ta ei ole allkirjastanud lepingut hagejaga ning RCAS-i (muudetud ärinimi AS-i Q R PP) suhtes on välja kuulutatud pankrot, siis ta võlgnevust tasuma ei pea. Kostja ei ole vaidlustanud hagiavalduses esile toodud asjaolusid, mille kohaselt, omandas hageja 07.04.2010 läbi viidud pandieseme avalikul enampakkumisel kõik AS-i RCpoolt panditud nõuded, sealhulgas laenulepingust nr XXX tuleneva nõude. Hageja viis 07.04.2010 läbi avaliku suulise enampakkumise, mille esemeks olid 24.10.2007 varaliste õiguste pandilepingu kohaselt AS-i RCpoolt hageja kasuks panditud nõudeõigused kogumina. 24.10.2007 varaliste õiguste pandilepingu kohaselt tagas hageja kasuks seatud pant AS RCvõlakirjadest tulenevaid kohustusi. Vastavalt enampakkumise tingimustele tunnistas enampakkumise läbiviija enampakkumise võitjaks hageja, kes osales enampakkumisel pandipidajana. Alates enampakkumisel müüdud nõuete omandamisest 07.04.2010 on hageja 24.10.2007 varaliste õiguste pandilepingu kohaselt pandi esemeks olnud nõuete võlausaldajaks. Kohus leiab, et enampakkumisel müüdud nõuete uuele võlausaldajale ülemineku teatega (t.lk 42) on tõendatud, et hageja on omandanud AS-i RCpoolt panditud nõuded. Seetõttu ei oma vaidluses tähtsust kostja poolt väidetu, et tema ei ole hagejaga laenulepingut sõlminud. Kostja on kinnitanud, et sõlmis lepingu RCAS-iga (t.lk 57, 99, 117) ning hageja on tõendanud, et on

omandanud RCAS-i poolt panditud nõuded, mille hulgas oli ka nõue kostja vastu. Seega on tõendatud asjaolu, et kostjal on võlgnevus hageja ees. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et ta ei tasunud RCAS-ile kogu võlgnevust. Nimetatu on tõendatud lisaks kostjale RCAS-i poolt saadetud 04.03.2009 meeldetuletusega (t.lk 36), 20.03.2009 nõudekirjaga (t.lk 37) ja 12.05.2009 avaldusega laenulepingu nr XXX ülesütlemiseks (t.lk 40). Seega on tõendatud asjaolu, et kostja on rikkunud raha maksmise kohustust. Laenu võlgnevuse väljavõttega (t.lk 35) on tõendatud, et kostja võlgneb hagejale 1418,12 eurot, millest põhivõlgnevus on 1159,11 eurot ja intress 129,52 eurot, meeldetuletuskirjade saatmiskulu 3,20 eurot ja viivis 126,29 eurot. Kostja ei ole arvelduskonto väljavõttega (t.lk 115) tõendanud, et oleks võlgnevuse tasunud. Arvelduskonto periood kajastab vaid laenumaksete tasumist 5175 krooni ulatuses perioodil 01.07.200826.04.2009 s.o enne hageja poolt nõude omandamist. Hageja omandas nõude 07.04.2010 osas, mis oli kostjal RCAS-i ees tasumata. Kostja on leidnud, et Swedbank AS-il on vale jääk, kuid ei ole mitte kuidagi on väidet põhjendanud ega esitanud seda väidet kinnitavaid tõendeid. Kostja ei ole ka konkretiseerinud oma väidet, et võlgnevuse suurus ei ole õige ega selgitanud, milline on õige summa. Kohus on nimetatu väljatoomist kostjale selgitanud viimati 11.05.2012 kirjas. Kohus peab põhjendatuks põhivõlgnevuse on 1159,11 euro, intressi 129,52 euro, meeldetuletuskirjade saatmiskulu 3,20 euro ja viivise 126,29 euro väljamõistmist. TsMS § 367 esimesele lausele võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Üldise kohtupraktika, Riigikohtu seisukohtade ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta võlaõiguslike lepingute alusel viiviseid välja suuremas ulatuses kui põhinõue. Kooskõlas eelnevas punktis märgitud viivise määrast mõistab kohus AR välja AS-i Swedbank kasuks alates 09.12.2011 viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) kuni põhinõude 1159,11 euro täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 1032,82 eurot (1159,11 põhinõude summa – 126,29 juba väljamõistetud viivis).

Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõigetele 1 ja 2 kannab hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti,

hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus leiab, et kuna kohus rahuldas hagi, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja võib kooskõlas TsMS § 174 lõikega 1 nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Moonika Tähtväli kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.