Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Alates maist 2009 on kostja tasunud arveid vastavalt võimalustele ning kostja võlgnevus korteromandi XXX ekspluatatsiooni ja kommunaalmaksete eest seisuga 29.11.2011 on 1 384,85 eurot, millele lisanduvad viivised 124,38 eurot. Hageja hinnangul on kostja aktsepteerinud, et hageja vahendab kostjale kommunaalteenuseid, kuna kuni 2010. a novembrini tasus kostja hageja arveid. 29.02.2012 toimunud eelistungil jäi hageja nõude juurde ning selgitab, et kostja tasus viimati 2010 aastal. Pärast kirja saatmist 01.02.2010 tasus kostja võla. 07.05.2012 toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde ning selgitas, et võlgnevuse periood on 2009-2011. Remondifondi ei ole, hageja on teinud jooksvalt remonti. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei ole hagejaga lepingulistes suhetes. Eelnevalt tasus kostja arveid hea tahte väljendusena, kuid hageja aktsepteerimist ei ole toimunud. 01.02.2012 on hageja saatnud kostjale kirjas milles teatatakse teenuse osutamise lõpetamisest, kostjale jääb arusaamatuks, mida temalt veel nõutakse. 29.02.2012 toimunud eelistungil jäi kostja vastuse juurde. Kostja selgitas, et tasus viimati 2010 aastal kuna hageja saatis kirja, et igasugune suhtlus lõpeb. 07.05.2012 toimunud kohtuistungil jäi kostja oma vastuse juurde. Kostja selgitas, et 20 aastat ei ole majas remonti tehtud. Kostja maksis hageja arveid kuna usaldas hagejat kuni ajalehes kirjutati, et hageja on sulide bande. Kohtu seisukoht ja põhjendused Puudub vaidlus, et kostja on Tallinnas, XXX asuva korteriomandi omanik. Kohus loeb selle asjaolu tuvastatuks. Hageja nõuab kostjalt kommunaalteenuste võla tasumist summas 1 384,85 eurot (lisanduvad viivised 124,38 eurot). Võlg on tekkinud perioodil mai 2009 – november 2011. Hageja on esitanud sellekohased arved (t lk 50-90). Kohus peab tuvastama kas kostjal on nimetatud võlgnevuse tasumise kohustus. Korteriomanik on kohustatud kandma korteri majandamiskulusid vastavalt Korteriomandiseaduse (KOS) §-le 13. 08.01.2001 on Tallinna linn ja Osaühing Pelgulinna Kinnisvarahooldus sõlminud elamute haldamise kohustuste täitmise lepingu (t lk 34-37). Lepingu p 1.1 kohaselt on linn kohustatud korraldama elamute haldamist kuni elamu haldamise üleandmiseni korteriühistule, p 1.2 kohaselt kinnitab Osaühing Pelgulinna Kinnisvarahooldus, et teostab elamute haldamist. Vastavalt Äriregistri registrikaardi väljavõttele on 13.01.2004 sõlmitud ühinemisleping, mille tagajärjel on OÜ BK ühendanud endaga mh Osaühing PK. Seega on hageja Osaühing PK õigusjärglane. Vaidlus puudub selle üle, et XXXelamul puudub korteriühistu. Seega osutab hageja XXXelamule haldamise teenust 08.01.2001 lepingu alusel. Kostja saamine korteriomandi omanikuks seda lepingut ei muutnud ning täiendav lepinguline suhe korteriomanikust kostjaga ei ole nõutav. Kohus leiab, et õiguslik alus hageja poolt elamu haldamiseks esineb.

Kostja on esitanud vastuväited, mille kohaselt hageja elamut tegelikult ei halda ning haldusleping on lõppenud. Kostja väitel on hageja teatanud kostjale, et haldusleping on lõppenud ning samuti on majaelanikud sõlminud elamu haldamiseks täiendavaid lepinguid. Kohus palus mõlemal poolel esitada elamu haldamist puudutavad lepingud. Hageja on esitanud jäätmeveolepingu, tõendi elektrienergia ja võrguteenuse vahendamise kohta ning veevarustuse põhiteenuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse vahendamise kohta (t lk 121-128). Kostja on esitanud korteriomanike volikirja NG ja viimase 24.01.2011 sõlmitud veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse lepingu (t lk 132-133). Kohus ei saa arvestada tõendina võrgu- ja elektrilepingut, kuna see on allkirjastamata (t lk 134). Hageja selgitas kohtuistungil, et kostja esitatud lepingud puudutavad perioodi, mil hageja teenust ei osutanud. Kostja võlgnevuse periood on 2009-2011 november, alates 2011 ei ole arvetel kajastatud vett ja kanalisatsiooni. Kohus kontrollis hageja esitatud arveid ja tuvastas, et hageja ei ole tõepoolest esitanud kostjale vee- ja kanalisatsiooni kohta arveid alates 2011.a-st (t lk 50-90, 138). Seetõttu ei tule vee- ja kanalisatsiooni eest kostjal topelt tasuda. Kuni seda teenust osutas hageja, tuleb kostjal selle eest ka hagejale tasuda. Kohus leiab, et perioodil 20092011 on hageja osutanud õiguslikul alusel XXXelamu haldus- ja hooldusteenust ning hagejal on õigus selle eest raha nõuda. Kostja ei ole suutnud tõendada, et elamut hooldavad kaasomanikud. Eelistungil väitis kostja, et lõpetas hagejale teenuste eest tasumise seetõttu, et hageja saatis kostjale kirja igasuguse suhtluse lõpetamise kohta. Kostja esitas kohtule selle kirja (t lk 113). Sellest kirjast nähtub, et hageja on kostja poole pöördunud võla tasumiseks ning märkinud, et võla tasumata jätmisel on hageja sunnitud lõpetama kommunaal- ja heakorrateenuste osutamise, samuti vee- ja kanalisatsiooni vahendamise. Selles kirjas ei ole aga märgitud, et teenuse osutamine antud kirjaga lõpetatakse. Samuti on kostja hakanud pärast selle kirja saamist võlga tasuma (t lk 114), mistõttu ei saanud kostjal tekkida kujutlust, et kõik õiguslikud suhted on viidatud kirjaga lõppenud. Kohtuistungil väitis kostja, et lõpetas hagejale teenuste eest tasumise seetõttu, et ta kaotas hageja vastu usalduse. Nimelt luges kostja ajalehest, et hageja on sulide bande. Kostja on ajalehe väljavõtte kohtule esitanud (t lk 140). Kohus leiab, et ajaleheartikkel ei ole õigussuhte lõpetamise aluseks, kuna ajaleheartikkel ei oma õiguslikku tähendust. Kostja heidab hagejale ette ka remondi mittetegemist. Nimetatud väide ei anna aga alust maksete mittetasumiseks. Hagejal on õigus koguda remondifondi ning korteriomanikel on õigus nõuda hagejalt selle raha kasutamise kohta selgitusi. Haldus- ja hooldusteenuse tasumise kohustusest nimetatu aga ei vabasta. Kostja kohustust ei tee olematuks ka see, et hageja on arve esitanud surnud korteriomanikule (t lk 130). Surnud isiku õigused ja kohustused lähevad üle pärimise käigus ning nende eest vastutab pärija. Kohus leiab, et hageja on õigustatud nõudma XXXelamu hooldamise ja haldamise eest tasu ning kostja on kohustatud perioodi mai 2009 kuni november 2011 eest tasuma võlga 1 384,85 eurot, kuna hageja on sellel perioodil vastavat teenust osutanud. Kostja ei ole võlgnevuse suurust ega arvestust vaidlustanud. Selles osas rahuldab kohus hagi. Hageja on arvestanud ka seadusjärgset viivist summas 124,38 eurot. Kuigi kostja vastuväited ei vabasta kostjat kohustuse täitmisest põhivõla ulatuses, leiab kohus, et hagejal puudub viiviste nõudeõigus. Hageja käitumine on olnud elamu haldamisel ja hooldamisel vastuoluline. AS TV 03.11.2010 kirjast nähtub, et hageja on AS-i TV teavitanud, et tal on lõppenud valitseja volitused XXX kinnistu haldajana (t lk 137). Kohus ei pea sellist käitumist heaukseks käitumiseks. Valitseja ei

saa oma kohustusi täita valikuliselt, samas nõuda õigussuhte teistelt osalistelt, et nemad täidaksid oma kohustusi täies ulatuses ka kõrvalnõuete osas. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 lg 1 järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Hea usu põhimõtte vastane käitumise korral kaotab isik võimaluse oma õigusi realiseerida. Hea usu põhimõtte vastane käitumine on mh ka vastuoluline käitumine. Kohus leiab, et hageja on käitunud vastuoluliselt (keeldudes osaliselt elamu haldajana tegutsemast), seega hea usu põhimõtte vastaselt ja seetõttu kaotab hageja õiguse nõuda kostjalt viivist. Kohus jätab viivisenõude rahuldamata. Seega rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus rahuldab hagi põhinõude 1 384,85 euro ulatuses ja jätab rahuldamata viivise nõudes summas 124,38 eurot. TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud 92% ulatuses kostja kanda ja 8% ulatuses hageja kanda vastavalt hagi rahuldamise ulatusele. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.