Traugott Läänmäe hagi Leevi Rahuleid Hargi (Hark), Kalle Petersoni ja Tõnu Viksi vastu kasutuskorra kindlaksmääramiseks ja kinnistusraamatu kande parandamiseks ning tahteavalduse andmise kohustuse tuvastamiseks.
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 05.03.2012.a otsus
Tsiviilasja hind maakohtus/ apellatsioonimenetluses
1917,35 eurot/ 0 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Traugott Läänemäe apellatsioonkaebus ja Leevi Rahuleid Hargi, Kalle Petersoni ja Tõnu Viksi apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant/vastustaja): Traugott Läänmäe (isikukood: xxxxxxxx; elukoht: xxxxxxx), tehinguline esindaja vandeadvokaat Mikk Lõhmus; Kostjad (apellatsioonimenetluses apellandid/vastustajad): Leevi Rahuleid Hark (isikukood: xxxxxxx; elukoht: xxxxxxx), Kalle Peterson (isikukood: xxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxx), Tõnu Viks (isikukood: xxxxxxx; elukoht: xxxxxxxx) Kostjate tehinguline esindaja Margus Sorga
Kohtuistungi toimumise aeg
01.06.2012.a
Istungil osalenud isikud
Hageja Traugott Läänmäe, hageja tehinguline esindaja vandeadvokaat Mikk Lõhmus, kostjad Leevi Rahuleid Hark, Kalle Peterson ja Tõnu Viks
Harju Maakohtu 05.03.2012.a otsus tühistada menetluskulude jaotuse osas.
1(15)
Tsiviilasi nr: 2-08-7428
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jäetakse kõik käesoleva tsiviilasja menetluskulud hageja, Traugott Läänmäe kanda.
3.Muus osas jätta Harju Maakohtu 05.03.2012.a otsus muutmata.
4.Traugott Läänmäe apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
5.Leevi Rahuleid Hark ́i, Kalle Peterson ́i ja Tõnu Viks ́i apellatsioonkaebus rahuldada.
6.Jätta Traugott Läänmäe apellatsioonkaebus läbi vaatamata osas, milles apellant vaidlustas maakohtu otsust osas, millega maakohus jättis rahuldamata Traugott Läänmäe taotluse põhiseadusliku järelevalve kontrolli teostamiseks (vaidlustatud maakohtu otsuse resolutsiooni p IV).
8.Jätta Traugott Läänmäe poolt esitatud 01.06.2012.a kohtuistungi protokolli parandamise taotlus rahuldamata.
9.Jätta Traugott Läänmäe poolt 05.06.2012.a kohtu tegevuse peale esitatud vastuväide läbi vaatamata.
10.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.28.02.2008.a esitas hageja maakohtusse kostjate ja KÜ Köömne 21/23 vastu hagi, milles palus kinnistusraamatu ebaõige kande muutmist. 29.07.2008 esitas hageja hagiavalduse täienduse, milles palus määrata kindlaks kaasomandi esemeks oleva Köömne 21/23 ehitise osa, sh kilbiruumide ja soojasõlme ning kinnistu kasutuskord ja rahuldada 07.03.2008 esitatud hagi. 25.01.2010 esitas hageja kohtule kasutuskorra nõude täpse resolutsiooni ja 11.03.2010 koondhagiavalduse. 20.09.2010 Harju Maakohtu otsusega jäeti hagiavaldus rahuldamata. 20.10.2010 esitas hageja apellatsioonkaebuse. 26.01.2011 Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tühistati Harju Maakohtu 20.09.2010 otsus osas, millega kohus jättis rahuldamata hageja hagi kostjate vastu kinnistusraamatu kannete muutmiseks tahteavalduste andmise kohustuse tuvastamiseks ja menetluskulude jaotamise osas ning jäeti muutmata maakohtu 20.09.2010 otsus osas, millega jäeti rahuldamata hageja hagi kostjate vastu ehitise kasutusloa taotluse esitamise kohustuse tuvastamiseks, kinnistamisavalduse esitamise kohustuse tuvastamiseks, kasutuskorra kindlaksmääramiseks ja kinnistusraamatusse selle kohta märkuse sissekandmiseks. Ringkonnakohus leidis, et hageja ei ole nõudena esitanud asjaõiguse sisu, millele ta tahteavaldust soovib. Kostjate tahteavaldus ei saa olla abstraktne kohustus anda nõusolek kinnistusraamatu kannete muutmiseks. 23.02.2011 esitas hageja kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 26.01.2011 otsusele. 16.05.2011 määrusega jättis Riigikohus kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.
2(15)
Tsiviilasi nr: 2-08-7428 31.08.2011 esitas hageja nõuete täpsustamise avalduse, mille kohaselt palus tuvastada kostjate kohustus esitada tahteavaldused ehitisregistris 06.10.2009 registreeritud uute plaanide ja eksplikatsioonide alusel Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna registriosade nr xxxxxxxx, xxxxxxxxx, xxxxxxxx, xxxxxxxx esimesse jakku kantud reaalosade ja mõtteliste osade suuruse muutmiseks ja lugeda kohtuotsus kostjate tahteavalduseks (kokkuleppeks) Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna registriosade nr xxxxxxxx, xxxxxxxx, xxxxxxxxxxx esimesse jakku kantud reaalosade ja mõtteliste osade suuruse muutmiseks alljärgnevalt: 1) kustutada Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna registriosa nr xxxxxxxxxxxxx esimeses jaos senine kanne korteriomandi mõttelise osa ja reaalosa suuruse kohta (1431/5449 mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr 1, mille üldpind on 143,10 m2 ja mille tähistus plaanil on 1) ning kanda mõttelise osa ja reaalosa suurus sisse alljärgnevalt: „1683/6339 mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr 1, mille üldpind on 168,3 m2 ja mille tähistus plaanil on 1“; 2) kustutada Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna registriosa nr xxxxxxxxxxxx esimeses jaos senine kanne korteriomandi mõttelise osa ja reaalosa suuruse kohta (1295/5449 mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr 2, mille üldpind on 129,50 m2 ja mille tähistus plaanil on 2) ning kanda mõttelise osa ja reaalosa suurus sisse alljärgnevalt: „1490/6339 mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr 2, mille üldpind on 149,0 m2 ja mille tähistus plaanil on 2“; 3) kustutada Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna registriosa nr 23648301 esimeses jaos senine kanne korteriomandi mõttelise osa ja reaalosa suuruse kohta (1287/5449 mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr 3, mille üldpind on 128,70 m2 ja mille tähistus plaanil on 3) ning kanda mõttelise osa ja reaalosa suurus sisse alljärgnevalt: „1512/6339 mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr 3, mille üldpind on 151,2 m2 ja mille tähistus plaanil on 3“; 4) kustutada Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna registriosa nr xxxxxxxxx esimeses jaos senine kanne korteriomandi mõttelise osa ja reaalosa suuruse kohta (1436/5449 mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr 4, mille üldpind on 143,60 m2 ja mille tähistus plaanil on 4“) ning kanda mõttelise osa ja reaalosa suurus sisse alljärgnevalt „1654/6339 mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr. 4, mille üldpind on 165,4 m2 ja mille tähistus plaanil on 4“. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt on kinnistusraamatu kanne vale ja see tuleb parandada ning ebaõige kanne kustutada ja sisse kanda õige kanne. 21.10.2011 esitas hageja kohtule taotluse algatada põhiseaduslikkuse normi kontroll kohtumenetluses tsiviilasjas nr 2-08-7428 johtuvalt kohtumenetluse seaduse §-st 9 ja sooritada põhiseaduslikkuse kontrollimine järgmiste asjassepuutuvate toimingute ja otsuste osas: Riigikohtu 16.05.2011 määrus kohtuasjas nr 3-7-1-2-141, milles jäeti seadusvastaselt kassatsioonkaebus menetlusse võtmata, millega jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 26.01.2011 otsus tsiviilasjas nr 2-08-7428; Tallinna Ringkonnakohtu 26.01.2011 otsus, milles on kohaldatud (p-des 39, 40, 41, 43, 44, 45) TsÜS, KRS, AÕS seaduse muudetud redaktsiooni, mis hakkas kehtima alates 01.07.2010, kuid hagi esitati 27.02.2008; Harju Maakohtu Kinnistusosakonna seadusvastased toimingud 02.01.2008 täitmata määruse 26.09.2007 nr 1726452007 alusel kinnistusraamatusse ebaõiges koosseisus, ebaõigete omandiosade ebaõigete plaanide alusel korteriomanditena sissekandmise osas. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda. Kostja vastuväited
2.Kostjad tunnistasid hageja nõuet, milles hageja palus tuvastada kostjate tahteavalduse andmise kohustus kinnistusraamatu kande muutmiseks, mis puudutab registriossa nr xxxxxxxx, xxxxxxxx, xxxxxxxx, xxxxxxxx kantud kinnisasjade reaalosade ja mõtteliste osade suuruse muutmist ehitisregistris 06.10.2009 registreeritud plaanide ja eksplikatsioonide
3(15)
Tsiviilasi nr: 2-08-7428 alusel ning lugeda otsus vastavaks tahteavalduseks ning kustutada vastavad ebaõiged kanded kinnistusraamatust ja kanda kinnistusraamatusse 31.08.2011 esitatud avalduses nimetatud kanded. Menetluskulud palusid kostjad jätta hageja kanda, kuna kostjad ei ole põhjustanud vajadust nende vastu hagi esitada. Esimese astme kohtu otsus
3.Maakohus tegi 05.03.2012.a otsuse, millega rahuldas hagi ja tuvastas kostjate kohustuse esitada tahteavaldused ehitisregistris 06.10.2009 registreeritud uute plaanide ja eksplikatsioonide alusel Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna registriosade nr xxxxxxxx, xxxxxxxxx, xxxxxxxxx, xxxxxxxx esimesse jakku kantud reaalosade ja mõtteliste osade suuruse muutmiseks ning luges kohtuotsuse kostjate tahteavalduseks (kokkuleppeks) Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna registriosade nr xxxxxxxxx, xxxxxxxxx, xxxxxxxxx, xxxxxxxxx esimesse jakku kantud reaalosade ja mõtteliste osade suuruse muutmiseks alljärgnevalt: Kustutada Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna registriosa nr xxxxxxxx esimeses jaos senine kanne korteriomandi mõttelise osa ja reaalosa suuruse kohta („1431/5449 mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr. 1, mille üldpind on 143,10 m2 ja mille tähistus plaanil on 1“) ning kanda mõttelise osa ja reaalosa suurus sisse alljärgnevalt „1683/6339 mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr 1, mille üldpind on 168,3 m2 ja mille tähistus plaanil on 1“; Kustutada Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna registriosa nr xxxxxxxx esimeses jaos senine kanne korteriomandi mõttelise osa ja reaalosa suuruse kohta („1295/5449 mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr 2, mille üldpind on 129,50 m2 ja mille tähistus plaanil on 2“) ning kanda mõttelise osa ja reaalosa suurus sisse alljärgnevalt „1490/6339 mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr 2, mille üldpind on 149,0 m2 ja mille tähistus plaanil on 2“; Kustutada Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna registriosa nr xxxxxxxxx esimeses jaos senine kanne korteriomandi mõttelise osa ja reaalosa suuruse kohta („1287/5449 mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr 3, mille üldpind on 128,70 m2 ja mille tähistus plaanil on 3“) ning kanda mõttelise osa ja reaalosa suurus sisse alljärgnevalt „1512/6339 mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr 3, mille üldpind on 151,2 m2 ja mille tähistus plaanil on 3“; Kustutada Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna registriosa nr xxxxxxxxx esimeses jaos senine kanne korteriomandi mõttelise osa ja reaalosa suuruse kohta („1436/5449 mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr 4, mille üldpind on 143,60 m2 ja mille tähistus plaanil on 4“) ning kanda mõttelise osa ja reaalosa suurus sisse alljärgnevalt „1654/6339 mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr 4, mille üldpind on 165,4 m2 ja mille tähistus plaanil on 4“. Kohus jättis rahuldamata hageja taotluse põhiseadusliku järelevalve kontrolli teostamiseks Riigikohtu 16.05.2011 määruse nr 3-7-1-2-141 osas, milles jäeti seadusvastaselt kassatsioonkaebus menetlusse võtmata, Tallinna Ringkonnakohtu 26.01.2011 otsuse osas, milles on kohaldatud (vt p-des 39, 40, 41, 43, 44, 45) TsÜS, KRS, AÕS seaduse muudetud, redaktsiooni, Harju Maakohtu Kinnistusosakonna toimingute 02.01.2008 osas täitmata määruse 26.09.2007 nr 1726452007 alusel kinnistusraamatusse ebaõiges koosseisus, ebaõigete omandiosades ebaõigete plaanide alusel korteriomanditena sisse kandmise osas. Kohus rahuldas osaliselt hageja 27.01.2012 esitatud taotluse protokolli parandamiseks. Maakohus määras kindlaks menetluskulude jaotuse, mille kohaselt jäid 05.03.2012.a otsusega lahendatud menetluskulud poolte endi kanda. Vaidlus puudub selles, et kinnistusraamatusse kantud hageja ja kostjate kinnisasjade reaalosade ja mõtteliste osade suurused ei ole õiged. Ebaõige kanne rikub hageja õigusi ja
4(15)
Tsiviilasi nr: 2-08-7428 kande muutmiseks, st vastavalt reaalosade ja mõtteliste osade suuruse muutmiseks on vajalik kostjate kui puudutatud isikute nõusolek. AÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui kanne kinnistusraamatus on ebaõige ja sellega rikutakse kinnistusraamatusse kantud isiku õigusi, siis võib see isik nõuda kinnistusraamatu kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi kande parandamine puudutab. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Nimetatud põhjustel ei pea kohus analüüsima poolte väiteid sellest, millal ja mis põhjusel on kinnistusraamatus ebaõiged kanded ning selle kohta poolte esitatud tõendeid seonduvalt ehitisregistris olevate andmetega, sh plaane ja eksplikatsioone. Kinnistusraamatu kande muutmine, parandamine ja kustutamine ei eelda isikute süü tuvastamist, mis põhjusel on kanne ebaõige, kuivõrd selle asjaolu kontrollimise vajadus ei tulene seadusest ega oma asja lahendamisel tähendust (AÕS § 65 lg 1). Kuna kostjad võtsid hageja 31.08.2011 esitatud nõude 14.10.2011 kohtule esitatud avalduses õigeks, kuulub hageja nõue AÕS § 65 lg 1, KRS § 341 lg 8, TsÜS § 68 lg 5 järgi rahuldamisele. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 4 lg 1 järgi kontrollib Riigikohus õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu põhiseadusele vastavust põhistatud taotluse, kohtuotsuse või -määruse alusel ning lg 3 alusel algatab kohus menetluse kohtuotsuse või -määruse edastamisega Riigikohtule. Sama seaduse § 9 lg 1 kohaselt kui esimese või teise astme kohus on kohtuasja lahendamisel jätnud kohaldamata mis tahes asjassepuutuva õigustloova akti või välislepingu, tunnistades selle põhiseadusega vastuolus olevaks või kui esimese või teise astme kohus on kohtuasja lahendamisel tunnistanud õigustloova akti andmata jätmise põhiseadusega vastuolus olevaks, edastab ta vastava otsuse või määruse Riigikohtule. Hageja ei ole taotlenud õigustloova akti kohaldamata/andmata jätmist. Seega ei ole Riigikohtu määruse, kinnistusosakonna toimingute ning ringkonnakohtu otsuse näol tegemist õigustloova akti või selle andmata jätmisega, millisel puhul tekiks küsimus nende kohaldamata jätmisest ja põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamisest. Hageja taotlus põhiseadusliku järelevalve kontrolli teostamiseks tuleb jätta rahuldamata. Hagi kuulus rahuldamisele ja TsMS § 162 kohaselt tuleks kulud jätta kostjate kanda. Kuna kostjad tunnistasid hagi koheselt pärast tahteavalduse asjaõigusliku sisu täpsustuste esitamist, tuleks TsMS § 168 lg 6 alusel jätta kulud hageja kanda. Kohus leidis, et mõlemal viisil kulude jaotus oleks ebaõiglane teise poole suhtes. Arvestades poolte käitumist menetluses, oli kohtu arvates õiglane jätta kummagi menetlusosalise menetluskulud nende endi kanda kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 4. Traugott Läänmäe apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse menetluskulude jaotamise osa ja teha uus otsus, millega jäetakse hageja poolt kogu kohtumenetluse jooksul kantud menetluskulud kostjate kanda ning osas, millega kohus jättis rahuldamata hageja taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve kontrolli teostamiseks ning algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus Harju Maakohtu kinnistusosakonna 02.01.2008 toimingute osas täitmata 26.09.2007 määruse nr 1726452007 alusel kinnistusraamtusse ebaõiges koosseisus, ebaõigetes omandiosades, ebaõigete plaanide alusel korteriomandite sissekandmise osas; Tallinna Ringkonnakohtu 26.01.2011 otsus osas, milles on kohaldatud TsÜS, KRS, AÕS seaduse muudetud redaktsiooni ning Riigikohtu 16.05.2011 määruse nr 3-7-1-2-141 osas, milles jäeti kassatsioonkaebus menetlusse võtmata. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ja oluliselt rikkunud menetlusõigusnorme, hinnates tõendeid ja nendest tulenevaid asjaolusid ebaõigesti. Kohus on
5(15)
Tsiviilasi nr: 2-08-7428 teinud ebaõige otsuse jättes menetluskulud poolte endi kanda. Hageja on kandnud seoses tõe väljaselgitamise ja õiguse jaluleseadmisega ning oma valduse kaitseks, selle tegeliku koosseisu taastamiseks ja korterite tsiviilkäibeks takistuste lahendamisel suuri kulutusi. Kostjad on hagiavalduse ehitisregistrisse ehitise teatise/kasutusloa taotluse esitamise kohustuse tuvastamise nõudes kohtumenetluse ajal täitnud, sellega hagi sisuliselt õigeks võtnud ja rahuldanud ning avaldanud soovi kinnistamisavalduste tegemiseks. Nii maakohus kui varasemalt ringkonnakohus on jätnud nimetatud asjaolud tähelepanuta ja kostjate hagi õigeksvõtu osas seisukoha võtmata, kuigi hageja on sellele menetluse käigus korduvalt tähelepanu juhtinud ja palunud selles osas kohtu seisukohta. Kohtu väide, et kostjad võtsid hagi õigeks kohe pärast tahteavalduse asjaõigusliku sisu täpsustamist, on selgelt ebaõiglane tõlgendus TsMS § 168 lg-st 6 kostjate kasuks. Kostjad on kuritarvitanud oma menetlusõigusi ja võtnud hagi õigeks alles ajal, kui kohtumenetlus oli kestnud juba aastaid. TsMS § 168 lg 6 kohaldamise eelduseks olevaid asjaolusid ei eksisteeri ja maakohus on normi vääralt kohaldanud, luues olukorra, mis on normi kohaldamise mõttele vastupidine. Kostjad ei tõendanud, mis põhjustel ei olnud varasemalt võimalik mõõdistustoimingute läbiviimine, ehitise teatistele nõusolekute andmine ja kinnistusraamatu ebaõige kande parandamiseks vajalike eeltoimingute teostamine, kuigi hageja tegi korduvalt vastavaid ettepanekuid. Kostjad eirasid hageja ettepanekuid seaduslike toimingute läbiviimiseks ja iga mõistlik inimene pöörduks sellisel juhul kohtu poole. Seega ei saa öelda, et kostjad oma käitumisega ei ole andnud hagejale põhjust kohtusse pöördumiseks. Kohtusse pöördumiseta oleksid andmete muutmiseks vajalikud ettevalmistavad toimingud endiselt tegemata, kinnistusraamatu andmed muutmata ja korterite tsiviilkäibe takistused lahendamata. Ülaltoodud asjaolusid, kostjate mõõdistustoimingute läbiviimisega nõustumist, samuti ehitise teatisele nõusolekute andmist (s.o kinnistusraamatu ebaõige kande muutmise nõude täitmiseks vajalike eeltoimingute tegemist) ja hagi sisulist õigeksvõtmist tuleb igal juhul arvestada menetluskulude jaotamisel, olenemata ametlikust hagi õigeksvõtmise avalduse esitamisest või esitamata jätmisest, kuna kostjad asusid nõudeid täitma alles hagimenetluse kestel. Hageja ei ole toiminud hea usu põhimõtte vastaselt ega põhjustanud oma käitumisega kohtusse pöördumist. Kostjad on toiminud nii oma sõnadele kui lubadustele vastupidiselt ja tahtlikult põhjustanud kahju tekitava käitumisega hagejale kulutusi hageja omandiõiguse taastamiseks. 05.03.2012 otsuses tõlgendas maakohus vääralt põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadust (PSJKS). Kohtul tuleks algatada põhiseaduslikkuse normi kontroll ja tuvastada, kas kohtule 21.10.2011 esitatud taotluses nimetatud asjasse puutuvad toiming(ud) ja otsus(ed) vastavad põhiseadusele, mis asja lahendamisel on määrava tähtsusega. Põhiküsimuseks on, kas Harju Maakohtu kinnistusosakonna toimingud 02.01.2008 täitmata määruse 26.09.2007 nr 1726452007 alusel, Tallinna Ringkonnakohtu 26.01.2011 otsus ja Riigikohtu 16.05.2011 määrus nr 3-7-1-2-141, milles jäeti kassatsioonkaebus menetlusse võtmata, on kooskõlas põhiseadusega. Maakohus tõlgendas vääralt 05.03.2012 otsuses põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadust. Otsuse kohaselt ei ole hageja taotlenud õigusvastase akti kohaldamata/andmata jätmist ja seetõttu poleks justkui Riigikohtu määruse, kinnistusosakonna toimingute ja ringkonnakohtu otsuse näol tegemist õigustloova akti või selle andmata jätmisega. Maakohus lähtus PSJKS §-i 9 liiga kitsast tõlgendusest, kuna leidis, et selleks, et kohus saaks vastavalt §-le 9 tunnistada normi põhiseaduse vastaseks kohtumenetluse poole algatusel, peab kohtumenetluse pool sõna-sõnalt väljendama soovi akti kohaldamata jätmiseks. Tegelikkuses läheb selline tõlgendus vastuollu põhiseaduslikkuse
6(15)
Tsiviilasi nr: 2-08-7428 järelevalve menetluse üldiste printsiipidega. Õigus algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus on antud kohtutele, kes vastavalt §-le 9 võivad tunnistada õigustloova akti põhiseaduse vastaseks ning peavad edastama vastavasisulise määruse Riigikohtule. Sättest ei tulene, kuidas peaks maa- või ringkonnakohus sellisele järeldusele jõudma. Seega on maakohus vääralt seadnud hageja taotlusele kriteeriume. Vastustajate seisukohad
5.Vastustajad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Tõnu Viksi, Kalle Petersoni ja Leevi-Rahuleid Hargi apellatsioonkaebus
6.Maakohtu otsuse peale esitasid kostjad apellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada maakohtu otsuse menetluskulude jaotamise osas ja teha uus otsus, millega jäetakse kõik käesolevas tsiviilasjas kantud menetluskulud täielikult hageja kanda. Maakohus ei ole otsustanud menetluskulude jaotust vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja § 438 lg-le 2, jaotades sõnaselgelt poolte menetluskulud vaid käesoleva otsusega lahendatud nõuetes, jättes ülejäänud menetluses kantud menetluskulud jaotamata. 20.09.2010 otsusega oli maakohus jätnud kõikides nõuetes hagiavalduse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Järgnevalt tühistas Tallinna Ringkonnakohus 26.01.2011 otsusega maakohtu 20.09.2010 otsuse kinnistusraamatu kannete muutmiseks tahteavalduste andmise kohustuse tuvastamise ja menetluskulude jaotamise osas ning jättis maakohtu otsuse muutmata osas, millega jäeti rahuldamata hagi ehitise kasutusloa taotluse esitamise kohustuse tuvastamiseks, kinnistamisavalduse esitamise kohustuse tuvastamiseks, kasutuskorra kindlaksmääramiseks ja kinnistusraamatusse selle kohta märkuse kandmiseks. Ringkonnakohus selgitas otsuse p-s 49, et menetluskulude jaotus otsustatakse asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. Järelikult tühistas ringkonnakohus 26.01.2011 otsusega menetluskulude jaotuse kogu menetlust puudutavas osas ja maakohus pidi 05.03.2012 otsuses võtma seisukoha kõikide menetluskulude jaotamise osas. Maakohus seda kohustust ei täitnud rikkudes TsMS § 438 lg-t 2. Kostjad on kõikide menetluskulude jaotamise vajadusele juhtinud tähelepanu 14.10.2011 vastuses hagile (p 3.2). Isegi kui ringkonnakohus 26.01.2011 otsusega oleks tühistanud menetluskulude jaotuse osaliselt, pidanuks see selgelt nähtuma otsuse p-st 2. Ringkonnakohtu otsuse p-st 2 sellist otsustust ei tulene ja sellist tõlgendust ei saa järeldada ka otsuse põhjenduste alusel. Lisaks on ringkonnakohtu otsuse p-s 2 võetud seisukoht ka nõude osas, mis oli hageja poolt esitatud 28.02.2008 (kasutusloa esitamise kohustuse tuvastamine). Kuivõrd enne 31.08.2011 esitatud hageja nõuded jäeti rahuldamata ja 31.08.2011 esitatud nõuete osas ei olnud vaidlust, on õige panna kõik menetluskulud hageja kanda. Arvestades hageja põhjendamatut kohtuskäimist ja kostjatele asjatu kulu põhjustamist, ei ole ühtki põhjust, miks ei oleks õigustatud menetluskulude jätmine hageja kanda. Kostjad rajasid maakohtus oma vastuväited (eelkõige 14.10.2011 vastus hagile) menetluskulude jaotamise osas TsMS § 168 lg-le 6 (vastuses ekslikult märgitud lg 8). Kostjad võtsid hagi koheselt õigeks ja põhistasid, miks on õige kohaldada TsMS § 168 lg-s 6 sätestatut ja panna kõik menetluskulud hageja kanda. Maakohus ei ole põhjendanud otsustust, et kulude jätmine kostjate kanda TsMS § 162 alusel või kulude jätmine hageja kanda TsMS § 168 lg 6 alusel, oleks ebaõiglane teise poole suhtes. Otsusest ei selgu, miks kohus leiab, et menetluskulud on õiglane jätta poolte endi kanda ja miks ei tule asjas kohaldada TsMS § 168 lg-t 6. Kui esineb selge alus menetlusnormi kohaldamiseks ja puuduvad erilised põhjused menetluskulude jaotamiseks õigluse põhimõtte alusel, tuleb kohaldada TsMS § 168 lg-t 6, vastasel juhul rikutakse kostjate menetlusõigusi. Kuivõrd nimetatud rikkumisega jäid kostjad ilma võimalusest pöörata oma menetluskulude nõue hageja vastu, on tegemist menetlusõiguse normi olulise rikkumisega. Riigikohtu senises praktikas menetluskulude jaotamise kohta on viidatud põhimõttele, et kui esineb alus menetluskulude väljamõistmiseks teiselt poolelt, pole 7(15)
Tsiviilasi nr: 2-08-7428 alust jätta poolte menetluskulusid nende endi kanda, kui asjas puuduvad mistahes erilised asjaolud, mille tõttu võiks asuda seisukohale, et menetluskulude poolte enda kanda jätmine oleks põhjendatud õigluse tõttu. Kostjad ei andnud põhjust hagejal 31.08.2011 nõuete esitamiseks. Nimetatud nõuded oleks hagejal olnud võimalik esitada kostjatele kohtuväliselt. Kostjad pöördusid hageja poole juba 23.11.2009 ettepanekuga kinnistusraamatu kannete muutmiseks, millest hageja keeldus. Kostjad on ka hiljem väljendanud valmisolekut küsimuse kohtuväliseks lahendamiseks. Maakohus on kostjate ettepaneku tuvastanud 20.09.2010 otsuses ja leidnud, et kohtuvälisest lahendamisest keeldumisega on hageja käitunud vastuolus hea usu põhimõttega. Seega ei saanud hageja eeldada, et 31.08.2011 esitatud nõuete osas oleks pooltel vaidlus ja kostjad ei oleks nõustunud kinnistusraamatu kannete muutmisega. Nõuete esitamisel võtsid kostjad nõuded kohe õigeks ja puudus vajadus kohtusse pöördumiseks. Eeltoodud asjaolude tõttu kuulub kohaldamisele TsMS § 168 lg 6, mille kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Vastupidisel juhul jääksid kostjate huvid ja õigused täielikult kaitseta ja nende suhtes osutuks sisutühjaks õigusnorm, mis peaks neid kaitsma põhjuseta esitatud hagide eest küsimustes, mille üle pooltel tegelikult vaidlus puudub. TsMS § 658 lg 2 kohaselt olid ringkonnakohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel maakohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud. Maakohus ei arvestanud menetluskulude jaotamisel ringkonnakohtu juhistega. Hageja varasemalt esitatud nõuded kinnistusraamatu kannete muutmiseks jäeti rahuldamata, hagi ei olnud võimalik rahuldada ja seda ei olnud võimalik ka õigeks võtta. 26.01.2011 otsuse p-s 41 on ringkonnakohus märkinud, et ekslik on hageja seisukoht, et kohus oleks pidanud eelnimetatud nõude rahuldama, kuna kostjad on hagi sisuliselt õigeks võtnud. Õigeks saab võtta hagi, mis kuuluks rahuldamisele. Hageja ei ole senini esitanud kinnistusraamatu kannete muutmiseks tahteavalduste andmise kohustuse tuvastamise nõuet, mida kostjad saaks õigeks võtta. Ringkonnakohus rõhutas, et edasise menetluse aluseks saab olla vaid hagi täpsustus. Hageja 31.08.2011 täpsustus põhines teistsugusel alusel (ehitisregistri andmete muutmine) kui 28.02.2008 esitatud nõue. Seega ei ole õige tugineda menetluskulude jaotamisel asjaolule, kas kostjad andsid 2008. aastal põhjust hagi esitamiseks või mitte, vaid sellele, et enne 31.08.2011 esitatud hageja nõuded olid põhjendamatud ja kõik menetluskulud tuleb panna hageja kanda. Kuivõrd menetlus ei oleks saanud sisuliselt jätkuda ilma hageja 31.08.2011 nõudeta ja seni esitatud nõuded jäeti kohtute poolt rahuldamata, puudub alus varasemate menetluskulude hagejalt väljamõistmata jätmiseks. Kuivõrd ringkonnakohus on 26.01.2011 otsuses leidnud, et asjas võib kuuluda kohaldamisele TsMS § 168 lg 6, paluvad kostjad ringkonnakohtul seda normi kohaldada seoses hageja 31.08.2011 nõuetega, mille kostjad õigeks võtsid. Hageja on rikkunud hea usu põhimõtet, käitudes kohtumenetluses vastuoluliselt. Hageja esitas kohtule nõude kinnistusraamatu kande muutmiseks, kuid keeldus kohtuväliselt kinnistusraamatu kannete muutmisest, vaatamata kostjatepoolsele hagi õigeksvõtmisele ja sellekohastele korduvatele ettepanekutele. Kohus saab asja läbi vaadata lähtudes poolte esitatud taotlustest ja nõuetest ja kohus rahuldas hagi sellisena nagu hageja selle 31.08.2011 esitas. Seega ei saa hageja väita, et tal oli hagis esitatud nõude vabatahtlikust realiseerimisest keeldumiseks õiguslik alus. Nimetatu kinnitab hageja põhjusetut kohtuskäimist ja tahtmatust kohtuväliselt suhelda. Alates 2008. märtsist on hageja põhjustanud kostjatele asjatut kohtuskäimist ja kulusid. Arvestades rahuldamata jäetud nõudeid seoses kasutuskorra
8(15)
Tsiviilasi nr: 2-08-7428 kehtestamisega, oleks menetluskulude jätmine poolte endi kanda äärmiselt ebaõiglane kostjate suhtes, kes ei saaks seetõttu nõuda hagejalt nende menetluskulude hüvitamist. TsMS § 163 lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Vaidlust ei ole selles, et kostjad võtsid hagi õigeks ja tegid hagejale ettepaneku lahendada hageja nõuded kompromissiga kohtuväliselt. Hageja keeldus kompromissist ja ei soovinud kohtuväliselt oma nõudeid realiseerida. Kohus rahuldas hagi selliselt nagu kostjad hagi õigeks võtsid ja nagu oli kostjate ettepanek asja lahendamiseks. Seega on tegemist olukorraga, kus kostja tegi hagejale ettepaneku hagis esitatud nõuete osas, kuid hageja sellega ei nõustunud. Eeltoodud asjaolude tõttu on alus TsMS § 163 lg 2 kohaldamiseks juhul kui kohus ei pane menetluskulusid hageja kanda TsMS § 168 lg 6 alusel. Kostjad paluvad sel juhul jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas hageja kanda. Vastustaja seisukoht
7.Vastustaja nõustus sellega, et menetluskulude jaotus peab hõlmama kõiki selle tsiviilasja kulusid, kuid vaidles vastu sellele, et kulud tuleks jätta hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
8.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebustega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsust tuleb muuta menetluskulude jaotuse osas. Kõik selle tsiviilasjaga seotud menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kostjate apellatsioonkaebus kuulub seega rahuldamisele ja hageja apellatsioonkaebus tuleb jätta osas, millega hageja vaidlustas menetluskulude jaotust, rahuldamata. Selles osas, millega hageja vaidlustas maakohtu otsuse resolutsiooni p-is IV sätestatud käsutust, millega maakohus määras jätta rahuldamata põhiseaduslikkuse järelevalve kontrolli läbiviimise taotlus, tuleb hageja apellatsioonkaebus jätta läbi vaatamata. Muuta tuleb ka maakohtu poolt määratud tsiviilasja hinda.
9.Ringkonnakohus nõustub hageja ja kostjatega selles, et maakohus oleks pidanud vaidlustatud otsusega määrama kindlaks menetluskulude jaotuse, mis hõlmab kõiki käesoleva tsiviilasja raames kantud menetluskulusid. Praegusel juhul aga määras maakohus menetluskulude jaotuse üksnes 05.03.2012.a otsusega lahendatud nõuete osas. Sellisel viisil menetluskulusid jagades ei lahendanud maakohus osade menetluskulude jaotamise küsimust, sest 26.01.2011.a otsusega jättis Tallinna Ringkonnakohus (vt selle otsuse resolutsiooni p 2) käesolevas tsiviilasjas tehtud 20.09.2010.a Harju Maakohtu otsuse muutmata osas, millega jäeti rahuldamata hagi ehitise kasutusloa taotluse esitamise kohustuse tuvastamiseks, kinnistamisavalduse esitamise kohustuse tuvastamiseks, kasutuskorra kindlaksmääramiseks ja kinnistusraamatusse selle kohta märkuse sissekandmiseks. Viidatud kohtuotsusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus viidatud Harju Maakohtu otsuse osas, millega kohus jättis rahuldamata hagi kinnistusraamatu kannete muutmiseks tahteavalduste andmise kohustuse tuvastamiseks ja menetluskulude jaotamise osas. Viidatud osas saatis ringkonnakohus tsiviilasja uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule. Seega oleks maakohtul tulnud kontrollitava otsusega lahendada ka nende menetluskulude jaotus, mis olid varasema (jõustunud) ringkonnakohtu otsusega rahuldamata jäetud. Praegusel juhul eksis Harju Maakohus TsMS § 173 lg 1 vastu. Ringkonnakohus leiab, et sellist viga ei saa parandada TsMS § 448 lg 1 p-s 3 sätestatud korras ja et selline viga kuulub lahendamisele apellatsioonimenetluses, sest TsMS § 448 lg 1 p-i 3 kohaselt kuulub viga parandamisele täiendava otsuse tegemise korras siis, kui maakohus ei ole üldse menetluskulude jaotuse
9(15)
Tsiviilasi nr: 2-08-7428 küsimust lahendanud. Praegusel juhul maakohus menetluskulude jaotamise küsimuse lahendas aga lahendas selle osaliselt.
10.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga selles, et menetluskulude hageja kanda jätmine oleks äärmiselt ebaõiglane. Maakohus ei ole oma sellesisulist seisukohta sisuliselt põhjendanud ning aluseid, mis sellise järelduse tegemist võimaldaksid, ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest. Menetluskulude jaotuse osas tuleb eristada nende nõuete, mis jäid Tallinna Ringkonnakohtu 26.01.2011.a otsusega (millega jäeti Harju Maakohtu 20.09.2010.a otsus osaliselt muutmata) rahuldamata, menetlemisel tekkinud kulusid ja selle nõude menetlemisel tekkinud kulusid, mis lahendati 05.03.2012.a otsusega. Esialgselt rahuldamata jäetud nõuete osas tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg-st 1 tulenevalt hageja kanda. Nende nõuete osas õigeksvõttu ei toimunud ning asjaolusid, mis viitaksid sellele, et menetluskulude hageja kanda jätmine oleks äärmiselt ebaõiglane, ei esine. Kõnealuste nõuete osas esitas hageja kostjate vastu alusetu ja põhjendamatu hagi, mis jõustunud kohtuotsustega jäeti rahuldamata. Olukorras, kus hageja koormab kostjaid alusetu hagi, mis jäetakse kohtuotsusega rahuldamata, esitamisega, tuleb kostjate menetluskulud jätta hageja kanda. Selline lahendus korvab mõnevõrra neid negatiivseid materiaalseid tagajärgi, mida hageja kostjatele alusetu kohtumenetlusega tekitas.
11.05.03.2012.a otsusega lahendatud nõuete osas tuleb lähtuda sellest, et kostjad võtsid hagi õigeks. Vaidlustatud maakohtu otsuse menetluskulude jaotust puudutavas osas esineb veel üks ebatäpsus, nimelt järeldas maakohus, et nimetatud otsusega rahuldatud nõue oli põhjendatud ja kuulus rahuldamisele ning TsMS § 162 alusel tulnuks menetluskulud jätta kostjate kanda. Selline maakohtu järeldus on täielikult põhjendamata. Õigeksvõtul põhineva otsuse korral kohus hagi sisulist põhjendatust ei kontrolli vaid teeb õigeksvõtul põhineva otsuse. Ka käesoleva otsuse raames ei ole maakohus nõude põhjendatust kontrollinud, vaid põhjendas nõude rahuldamist õigeksvõtuga. Olukorras, kus maakohus soovib järeldada, et nõue kuulunuks rahuldamisele, tulnuks kohtul nõuet sisuliselt kontrollida ning vastavad põhjendused kirjalikult kohtuotsuses esitada. Ainuüksi asjaolu, et kostjad hagi ühe nõude osas õigeks võtavad, ei tähenda, et kohus oleks ka ilma õigeksvõtuta hagi selle nõude osas rahuldanud. Kuigi seda võimalust ei saa välistada, ei saa kohus oma otsust sellistele järeldustele rajada ilma, et kohus nõuet sisuliselt ja kohtuotsuse põhjendamisele kehtestatud nõudeid järgides ei kontrolli. Kuid õigeksvõtul põhineva otsuse korral kuuluvad menetluskulud jaotamisele TsMS § 168 lg 6 kohaselt sõltumata sellest, kas hagi kuulunuks rahuldamisele ka ilma õigeksvõtuta või mitte. Seetõttu tuleb 05.03.2012.a maakohtu otsusega rahuldatud nõude menetlemisel tekkinud kulude jaotuse määramisel lähtuda TsMS § 168 lg-s 6 sätestatud asjaoludest ja mitte sellest, kas hagi oleks ka muul juhul rahuldamisele kuulunud, nagu seda maakohus ekslikult tegi.
12.Kostjad leiavad, et TsMS § 168 lg-st 6 tulenevalt tuleb 05.03.2012.a otsusega rahuldatud nõude osas jätta menetluskulud hageja kanda, sest kostjad võtsid selle nõude osas hagi koheselt õigeks ja kostjad ei andnud oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks. Ringkonnakohus nõustub kostjate sellesisulise seisukohaga. Hageja pöördus 2008ndal aastal kohtusse hagiga, mille üks nõue oli rajatud sellele, et kinnistusraamatu andmed on valed. Kuigi kostjad selle väitega nõustusid, ei esitanud hageja enne 31.08.2011.a sellist nõuet, mis oleks saanud viia kinnistusraamatu kannete parandamiseni. Olukorras, kus hagejat häirib kinnistusraamatu vale kanne ja olukorras, kus kostjad ei ole vabatahtlikult nõus kande parandamise eelduseks olevat nõusolekut andma (KRS § 341), saab hageja oma õigusi kohtulikult kaitsta selliselt, et esitab teiste kaasomanike suhtes, kellel lasub AÕS § 65 lg-st 1 tulenevalt ebaõige kande parandamise eelduseks oleva tahteavalduse andmise kohustus, hagi,
10(15)
Tsiviilasi nr: 2-08-7428 millega nõuab kohustatud isikutelt kande parandamise eelduseks olevate tahteavalduste andmist. Hagi rahuldamise korral on kohtuotsusel TsÜS § 68 lg-s 5 sätestatud toime, st jõustunud kohtulahendil on sama tähendus ja toime, justkui oleksid kostjad ise, vabatahtlikult, vajalikud tahteavaldused vormikohaselt andnud. Hagimenetluses on aga ainult hagejal õigus määrata see, millise täpse nõudega hageja kohtusse pöördub (TsMS § 5 lg 1). Kuivõrd menetlusõigust käsutab hagieseme määratlemise osas hageja ja mitte kohus, ei saa kohus hageja eest haginõuet välja mõtelda ega hageja eest haginõuet määratlema hakata. Seega tuleb hagejal täpselt määratleda, millises täpses sõnastuses tahteavalduse andmist hageja kostjatelt kohtu kaudu nõuab. Olukorras, kus kinnistusraamatusse kantud andmed on valed, ei saa kohus mitte igasugust hagi, milles tuginetakse valele kinnistusraamatu kandele rahuldada, vaid kohus saab rahuldada üksnes sellise hagi, milles nõutakse selliste konkreetsete tahteavalduste andmist, mis viiksid vale kande õigeks parandamiseni. Sellest tulenevalt ei saa kostjatelt eeldada, et nad võtavad igasuguse kinnistusraamatu valele kandele põhineva hagi õigeks, vaid kostjatelt võib TsMS § 168 lg 6 tähenduses eeldada, et nad võtavad õigeks sellise hagi, mis viib kinnistusraamatu ebaõige kande õigeks muutmiseni. Vastupidine tõlgendus viiks absurdini, sest vastupidisel juhul ei lange ära põhjus, miks kohtusse pöörduti ja ei lõpe ka pooltevahelised kohtuvaidlused. Seda, et AÕS § 65 lg 1 alusel saab rahuldamisele kuuluda ainult sellise hagi esemega hagi, mis viib kinnistusraamatu vale kande parandamiseni, selgitas Tallinna Ringkonnakohus hagejale juba 26.01.2011.a otsuses. Sellises sõnastuses haginõude, milles määratleti täpses sõnastuses hagetav tahteavaldus, esitas hageja kohtule alles 31.08.2011.a ja peale seda said selle nõudega tutvuda ka kostjad. Enne seda kuupäeva esitatud haginõuete osas võib järeldada, et need oleksid jäänud rahuldamata ning seetõttu ei saa kostjatele ette heita, et kostjad varasemates sõnastustes nõudeid õigeks ei võtnud. Tallinna Ringkonnakohus jääb siin oma 26.01.2011.a otsuses väljendatud põhjenduste juurde. Harju Maakohus määras kostjatele hageja poolt 31.08.2011.a esitatud nõuetele vastamiseks tähtpäeva 14.10.2011.a (vt t 8 kd lk 276). Kostjad vastasid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul ning võtsid esimese menetlusdokumendiga hagi selle nõude osas, milles maakohus 05.03.2012.a otsusega hagi rahuldas, hagi õigeks. Seega tuleb asuda seisukohale, et kostjad võtsid viimases sõnastuses esitatud hagi õigeks koheselt, sest see toimus ilma viivituseta, kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kehtivast õigusest ei tulene, et hagi tulnuks õigeks võtta varem, kui kohtu poolt muudetud nõudele vastamiseks määratud tähtaja jooksul. Eespool toodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et kostjad võtsid 05.03.2012.a otsusega rahuldatud nõude koheselt õigeks.
13.Vastupidist järeldust ei võimalda ka need hageja väited, et kostjad oleksid võinud hagi õigeks võtta juba 2008ndal või 2009ndal aastal, sest juba hagi esitamisel oli teada, et kinnistusraamatu kanded on valed ja 2009ndal aastal saabus ehitisregistri andmete parandamisega selgus, et millised peaksid õiged andmed olema. AÕS § 65 lg 1 kohaselt saab õigustatud isik nõuda vale kinnistusraamatu kande korral selliste tahteavalduste andmist, mis viivad ebaõige kande õigeks muutmiseni. Seega vaidlesid kostjad hagile põhjendatult vastu senikaua, kuni hageja lõpuks formuleeris oma haginõude selliselt, mis võimaldab suure tõenäosusega hagiga taotletavat eesmärki saavutada. TsMS § 168 lg-le 6 ei saa anda põhimõtteliselt sellist sisu, et kostja peaks menetluskulude kandmise hirmus võtma õigeks kõik nõuded, sh ka sellised, mis materiaalõiguse järgi rahuldamisele ei kuuluks, mis hagiga taotletud eesmärgi saavutamiseni ei viiks ja mis kohtusse pöördumise vajadust ei lõpetaks. Ringkonnakohus möönab, et maakohus oleks võinud juba enne 26.01.2011.a ringkonnakohtu otsust toimunud menetluses juhtida hageja tähelepanu esialgses sõnastuses esitatud kinnistusraamatu kande parandamise nõude läbivaatamata jätmise alustele ning maakohus oleks võinud selgitada, et juhul, kui hageja oma nõude sõnastust selliseks ei muuda, mis võimaldaks kande parandamist, võib kohus jätta hagi selle nõude osas läbi vaatamata (TsMS
11(15)
Tsiviilasi nr: 2-08-7428 § 423 lg 2 alternatiiv 3 alusel). See aga, et kohus ei asunud ühte protsessi poolt haginõuete sõnastamisel abistama, ei saa olla aluseks sellele, et jagada menetluskulud seaduses sätestatud üldisest põhimõttest (TsMS § 168 lg 6) erinevalt.
14.Ringkonnakohus leiab, et täidetud on ka TsMS § 168 lg-s 6 sätestatud viimane eeldus– kostjad ei andnud 05.03.2012.a maakohtu otsusega rahuldatud nõude osas kohtusse pöördumiseks põhjust. Kuigi kinnistusraamatu andmed olid valed, puuduvad käesoleva tsiviilasja 10-köitelises toimikus viited sellele, et hageja oleks enne kohtusse pöördumist pöördunud kostjate poole nõudega, et kostjad annaksid 31.08.2011.a menetlusdokumendis väljendatud sisuga tahteavalduse. Hageja väited, et ta nõudis abstraktselt kinnistusraamatu parandamiseks vajalike tahteavalduste andmist, ei saa olla aluseks teistsuguse järelduse tegemisele, sest täita saab üksnes konkreetset hageja nõuet, st kohtuväliselt oleksid kostjad saanud minna notari juurde ja anda üksnes konkreetse tahteavalduse. Seda, et kostjad kinnistusraamatu kannete parandamise eelduseks olevaid täpseid tahteavaldusi ise ei formuleerinud, ei saa kostjatele TsMS § 168 lg 6 kontekstis ette heita.
15.Isegi siis, kui eeldada hageja väidete õigsust, et kostjad ei lubanud mõõdistajaid enne hagi esitamist nende valduses olevatesse ruumidesse ja takistasid muul viisil kinnistusraamatu andmete parandamise eelduseks olevate eeltoimingute läbiviimist, ei saaks need väited olla teistsuguse menetluskulude jaotamise aluseks. Hageja esitas kohtusse ühe nõudena kinnistusraamatu valede kannete parandamise nõude. Õigeksvõtul põhineva otsuse tõttu menetluskulude jaotamisel tuleb hinnata, millise nõude hageja kostjate suhtes esitas. Hageja ei esitanud kostjate suhtes ei asja ettenäitamise ega kostjate valduses olevatesse ruumidesse pääsemise nõuet. Järelikult ei saa selliste kohtuväliselt esitatud väidetavate nõuete väidetav täitmata jätmine olla aluseks menetluskulude teistsugusele jaotamisele.
16.Käesoleva tsiviilasja raames ei ole kohtu ette toodud ka asjaolusid, mille alusel saaks kohus järeldada, et menetluskulude hageja kanda jätmine oleks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (TsMS §162 lg 4). Toimikumaterjalide alusel ei saa teha järeldust, et kostjad oleksid menetlusõigusi kuritarvitanud või õigusi pahauskselt kasutanud. Ka kostjatepoolsele menetluse venitamisele miski ei viita. Juhul, kui hageja oleks jätnud kohtusse esitamata need nõuded, mis jõustunud otsusega rahuldamata jäeti ja juhul, kui hageja oleks juba alguses formuleerinud haginõude sellises sõnastuses, mida oleks saanud õigeks võtta, siis oleks saanud maakohus teha õigeksvõtul põhineva otsuse, kirjalikus menetluses, paari kuu jooksul hagi esitamisest alates ning menetlus oleks piirdunud lühikese esimese astme kohtumenetlusega. Juhul, kui esinesidki asjaolud, mis ei võimaldanud hagejal täpset hagi formuleerida, oleks hageja saanud esitada koos hagiavaldusega, ühe korraga ja ammendavalt selged, konkreetsed ja hagi täpse formuleerimiseni viinud taotlused, mille osas oleks kohus saanud koheselt, peale kostjatelt seisukoha saamist seisukoha kujundada ja peale mille rahuldamist oleks saanud asjas lõpplahendi teha. Eespool toodud põhjustel tuleb jätta kõik selle tsiviilasja menetluses kantud menetluskulud hageja kanda.
17.Hageja vaidlustas 05.03.2012.a maakohtu otsust ka osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja taotluse algatada põhiseaduslikkuse järelevalve kontroll terve rea hageja poolt nimetatud taotluste osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p IV). Ringkonnakohus leiab, et selles osas on hageja apellatsioonkaebus valesti menetlusse võetud ning kaebus tuleb jätta selles osas läbi vaatamata (TsMS § 643 lg 1). Pool saab apellatsioonkaebuse esitada esimese astme kohtuotsuse peale (TsMS § 630 lg 1). See tähendab, et hageja saab vaidlustada
12(15)
Tsiviilasi nr: 2-08-7428 maakohtu otsust üksnes juhul, kui ta ei ole rahul sellega, et maakohus mingi tema hagi esemeks oleva nõude kasvõi osaliselt rahuldamata jättis või sellega, et maakohus ei lahendanud mõnda sellist küsimust hageja kasuks, mis kohtu otsusega lahendamisele kuulub (näiteks menetluskulude jaotus). Kuigi otsuse resolutsiooniga tuleb kohtul lahendada ka veel lahendamata taotlused (TsMS § 442 lg 5 alt 2) ja otsuse resolutsiooniga lahendatud küsimusi tuleb vaidlustada apellatsiooni korras, saab muude, kui otseselt hagi rahuldamise osas tehtud taotluste rahuldamata jätmist vaidlustada üksnes juhul, kui konkreetse taotluse rahuldamata jätmise osas on ette nähtud kaebeõigus (TsMS § 660 lg 1). Kuigi TsMS § 660 lg 2 kohaselt võib nende määruste kohta, mille osas määruskaebuse esitamise õigust ette nähtud ei ole, esitada vastuväite, apellatsioonimenetluses, saab vastuväide puudutada üksnes seda, et maakohus oleks taotluse rahuldamise korral pidanud tegema teistsuguse otsuse. Käesoleval juhul aga vaidlustas hageja 05.03.2012.a maakohtu otsust üksnes menetluskulude jaotuse osas ning hageja ei ole apellatsioonkaebuses esile toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kohus oleks pidanud või saanud teha teistsuguse otsuse eeldusel, et kohus oleks põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise taotluse rahuldanud.
18.Sellele lisaks märgib ringkonnakohus, et kehtiva õiguse kohaselt võib menetlusosaline väljendada kohtumenetluse raames, et tema hinnangul on mingi asjassepuutuv seadusesäte põhiseadusega vastuolus ning paluda jätta see kohaldamata. Kuid kehtiva õiguse kohaselt ei pea kohus lahendama sellist taotlust eraldi määrusega. Kohus võib menetlusosalise väidete osas, mis puudutavad kohaldatava õiguse kooskõla põhiseadusega, võtta seisukoha kohtuotsuse põhjendavas osas ilma vastavat taotlust resolutsiooniga lahendamata. Sellist ringkonnakohtu seisukohta toetab ka paljukordne Riigikohtu tsiviilkolleegiumi praktika, kus Riigikohus on võtnud poolte poolt esitatud põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise taotluste osas seisukoha kohtulahendi motiveerivas osas, taotlust resolutsiooniga lahendamata.
19.Maakohus leidis õigesti, et kohus saab põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatada üksnes juhul, kui asjassepuutuv õigusnorm on põhiseadusega vastuolus, st kui põhiseadusevastane on selline õigusnorm, mille kohaldamisest sõltub konkreetse tsiviilasja menetlus. Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust ei saa algatada siis, kui hagejale ei meeldi tema suhtes tehtud, kuid juba jõustunud kohtuotsus või Riigikohtu määrus või aastaid tagasi asetleidnud kohtu kinnistusosakonna tegevus. Juhul, kui hageja ei ole rahul kohtuotsusega, näeb põhiseadus hagejale ette võimaluse esitada ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebus. Hageja peab aru saama, et kuigi põhiseadus võimaldab esitada kaebust isiku suhtes tehtud kohtuotsuse peale, peab kohtuskäimine kunagi ka lõppema ning mingi kohtulahend saab olema lõplik. Selliseks lahendiks oli hageja puhul käesolevas asjas tehtud Riigikohtu 16.05.2011.a määrus, millega keelduti Tallinna Ringkonnakohtu 26.01.2011.a otsuse peale esitatud kassatsioonkaebust menetlusse võtmast. Hageja peab arvestama ka sellega, et juhul, kui ta ei nõustu kohtu kinnistusosakonna tegevusega, siis on hageja õiguste kaitsmiseks ette nähtud konkreetne kord ning hageja ei saa hakata kinnistusosakonna tegevust vaidlustama ühes hagimenetluses, mille esemeks on kaasomanikevahelise kasutuskorra kindlaksmääramine ja kinnistusraamatu vale kande parandamise eelduseks olevate tahteavalduste andmine.
20.Eespool toodud põhjustel asub ringkonnakohus seisukohale, et ringkonnakohus võttis hageja apellatsioonkaebuse viidatud osas valesti menetlusse ning selles osas tuleb jätta apellatsioonkaebus läbi vaatamata. TsMS § 168 lg-st 1 ja § 171 lg-st 1 tulenevalt jätab ringkonnakohus selle apellatsioonkaebuse osa menetlemisest tekkinud menetluskulud hageja kanda.
13(15)
Tsiviilasi nr: 2-08-7428
21.Ringkonnakohus leiab, et maakohus määras tsiviilasja hinna valesti. Hageja pöördus esialgselt kohtusse nö kahe murega. Hagejat häiris kaasomanikevaheline kasutuskord ja ta soovis seda korrigeerida ning hagejat häiris see, et kinnistusraamatusse kantud andmed olid valed. Kuivõrd mõlema nõude puhul on hüve väärtust raske määratleda, tuleb lähtuda sellest, et nõue on mittevaraline. Kuni 31.12.2008.a kehtinud TsMS-i regulatsioon (hagi esitamise ajal kehtinud protsessiõigus) nägi ette eelduse, mille kohaselt tuleks sellisel juhul lähtuda iga nõude osas 15 000 kroonisest hagihinnast. Kuivõrd hageja esitas kohtusse sisuliselt kaks nõuet, tuleb hagihinnaks lugeda summa, mis vastab 30 000-le kroonile (2x15000). Sellise käsitlusega nõustusid sisuliselt mõlemad pooled ka 01.06.2012.a kohtuistungil. Kuivõrd menetlusse jäänud apellatsioonkaebuste raames vaidlustati üksnes menetluskulude jaotust, tuleb mõlema apellatsioonkaebuse hinnaks lugeda 0 eurot.
22.Hageja esitas 01.06.2012.a toimunud kohtuistungi protokolli parandamise taotluse. Ringkonnakohus, tutvunud taotlusega, leiab, et see tuleb jätta rahuldamata. Protokoll vastab seaduse nõuetele ja kajastab adekvaatselt istungil toimunut.
23.Hageja esitas 05.06.2012.a vastuväite kohtu tegevuse peale. Vastuväitest võib järeldada, et hageja heidab kohtule ette seda, et üks kohtukoosseisu liikmetest ei taandunud ning et ringkonnakohus kaalub hageja apellatsioonkaebuse osalist läbivaatamata jätmist. Ringkonnakohus leiab, et need vastuväited tuleb jätta läbi vaatamata. Vastuväited oleks tulnud esitada sama kohtuistungi ajal (TsMS § 333 lg 2). Kuigi viidatud normis nähakse ette, et vastuväide tuleb esitada kas samal kohtuistungil või esimeses kohtule adresseeritud menetlusdokumendis, tuleb vastavat sätet mõista selliselt, et kohtuistungil toimunud väidetava rikkumise osas tuleb esitada vastuväide samal kohtuistungil ja vastuväite esitamine esimeses kohtule adresseeritavas menetlusdokumendis saab kõne alla tulla nende väidetavate rikkumiste osas, mis leiavad aset väljaspool kohtuistungit, sest kohtu tegevuse peale vastuväite esitamise mõte seisneb selles, et kohus saaks võimaliku rikkumise kõrvaldada, st vastuväite esitamine teenib kiire ja efektiivse menetluse eesmärki. Sellise eesmärgi puhul ei saa vastuväite esitamise tähtaeg sõltuda menetlusosalise suvast, st sellest, millal menetlusosaline otsustab ise esimese menetlusdokumendi kohtule saata. Teiseks märgib ringkonnakohus, et kohtuistungil küsis kohus üksnes seisukohta hageja apellatsioonkaebuse osalise läbivaatamata jätmise osas. Sellise seisukoha küsimine hageja õigusi ei riiva. Hageja apellatsioonkaebus jäetakse osaliselt läbi vaatamata käesoleva otsusega ning seda saab hageja vaidlustada kassatsioonkaebust esitades. Ringkonnakohus märgib veel, et juhul, kui hagejale said peale eelmise taandamistaotluse esitamist teatavaks uued asjaolud, mis võiksid olla taandamistaotluse esitamise aluseks, tulnuks hagejal esitada kohtukoosseisu või selle liikme suhtes uus taandamistaotlus. Seda aga hageja ei teinud. Ringkonnakohus absoluutseid ega ka relatiivseid taandamise aluseid ei näe. Olukorras, kus hageja esitab taandamistaotluse asemel peale kohtu istungit vastuväite kohtu tegevuse peale, milles heidab kohtule ette, et kohtunik ennast ei taandanud, valis hageja vale õiguskaitsevahendi, mistõttu tuleb ka sellel põhjusel jätta kohtu tegevuse peale esitatud vastuväide läbi vaatamata. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
14(15)
Tsiviilasi nr: 2-08-7428 Gaida Kivinurm
Kaupo Paal
Ande Tänav
15(15)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.