Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad

ning kanda mõttelise osa ja reaalosa suurus sisse alljärgnevalt „1490/6339 mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr. 2, mille üldpind on 149,0m2 ja mille tähistus plaanil on 2“; 3.3 Kustutada Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna registriosa nr XXX esimeses jaos senine kanne korteriomandi mõttelise osa ja reaalosa suuruse kohta („XXX mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr. 3, mille üldpind on 128,70m2 ja mille tähistus plaanil on 3“) ning kanda mõttelise osa ja reaalosa suurus sisse alljärgnevalt „XXX mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr. 3, mille üldpind on 151,2m2 ja mille tähistus plaanil on 3“; 3.4 Kustutada Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna registriosa nr XXX esimeses jaos senine kanne korteriomandi mõttelise osa ja reaalosa suuruse kohta („XXXmõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr. 4, mille üldpind on 143,60m2 ja mille tähistus plaanil on 4“) ning kanda mõttelise osa ja reaalosa suurus sisse alljärgnevalt „XXX mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr. 4, mille üldpind on 165,4m2 ja mille tähistus plaanil on 4“. IV Jätta rahuldamata TL taotlus põhiseadusliku järelevalve kontrolli teostamiseks 1) Riigikohtu 16.05.2011.a. määruse nr 3-7-1-2-141 osas, milles jäeti seadusvastaselt kassatsioonkaebus menetlusse võtmata, 2) Tallinna Ringkonnakohtu 26.01.2011.a. otsuse osas, milles on kohaldatud (vt punktides 39, 40, 41, 43, 44, 45) TsÜS, KRS, AÕS seaduse muudetud, redaktsiooni, 3) Harju Maakohtu Kinnistusosakonna toimingute 02.01.2008.a. osas täitmata määruse 26.09.2007 nr. XXX alusel kinnistusraamatusse ebaõiges koosseisus, ebaõigete omandiosades ebaõigete plaanide alusel korteriomanditena sisse kandmise osas. V Protokolli parandamise taotlus Rahuldada osaliselt TL27.01.2012 esitatud taotlus protokolli parandamiseks. Parandada 25.01.2012 toimunud istungi protokolli järgmiselt: Lugeda protokolli 3. lk ülevalt 2. lõigus hageja esindaja sõnavõtt kohtule õigeks järgmiselt: „nõue on 31.08.2011 haginõuete täpsustamise avalduses kajastatud resolutsiooni punktis 1-4 (t lk 225226, 8.kd). Asendada protokolli 3. lk 4. lõigus esimesed sõnad ja lugeda sõnade „hageja esindaja kohtule“ asemel õigeks „kostja esindaja kohtule“. Muus osas jätta TL protokolli taotlus rahuldamata ja lisada väited protokollile. VI Menetluskulud Jätta käesoleva otsusega lahendatud nõuetes poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord, tähtaeg Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Eelnev menetlus TL esitas 28.02.2008.a. avalduse LRH, KP, TV ja KÜ XXXvastu kinnistusraamatu ebaõige kande muutmiseks. 29.02.2008.a. kohtumäärusega jättis kohus esitatud avalduse käiguta ning hageja kõrvaldas puudused 10.03.2008.a. 11.03.2008.a. kohtumäärusega võeti esitatud hagiavaldus 2 (8)

menetlusse ning rahuldati hagi tagamise taotlus. 10.04.2008.a. esitasid kostjad vastuse hagiavalduse osas. 29.07.2008.a. esitas hageja hagiavalduse täienduse, mille kohaselt palub määrata kindlaks kaasomandi esemeks oleva XXX ehitise osa, sh kilbiruumide ja soojasõlme ning kinnistu kasutuskord ning rahuldada hageja 07.03.2008.a. esitatud hagi. 25.01.2010.a. esitas hageja kohtule kasutuskorra nõude täpse resolutsiooni (V köide t/l 83-86). 11.03.2010.a. esitas TL koondhagiavalduse (VI köide). 12.04.2010.a. esitasid kostjad LRH, KP, TV vastuse koondhagiavaldusele. 20.09.2010.a. Harju Maakohtu otsusega jäeti hagiavaldus rahuldamata (VII köide t/l 240-248). 20.10.2010.a. esitas TL apellatsioonkaebuse. 26.01.2011.a. Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsusega tühistati Harju Maakohtu 20.09.2010.a. otsus osas, millega kohus jättis rahuldamata TL hagi LRH, KP ja TV vastu kinnistusraamatu kannete muutmiseks tahteavalduste andmise kohustuse tuvastamiseks ja menetluskulude jaotamise osas. Sama kohtuotsusega jättis Tallinna Ringkonnakohus muutmata Harju Maakohtu 20.09.2010.a. kohtuotsuse osas, millega jäeti rahuldamata TL hagi LRH, KP ja TV vastu ehitise kasutusloa taotluse esitamise kohustuse tuvastamiseks, kinnistamisavalduse esitamise kohustuse tuvastamiseks, kasutuskorra kindlaksmääramiseks ja kinnistusraamatusse selle kohta märkuse kandmiseks (VIII köide t/l 147-160). Ringkonnakohus juhtis tähelepanu, et antud juhul ei ole hageja nõudena esitanud asjaõiguse sisu, millele ta tahteavaldust soovib. Kostjate tahteavaldus ei saa olla abstraktne kohustus anda nõusolek kinnistusraamatu kannete muutmiseks. 23.02.2011.a. esitas TL kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 26.01.2011.a. kohtuotsusele. Riigikohus jättis 16.05.2011.a. kohtumäärusega kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Hagiavalduse asjaolud ja nõuded 31.08.2011.a. esitas TL nõuete täpsustamise avalduse (VIII köide t/l 235-267), millise kohaselt palub viimane tuvastada LRH, KP ja TV kohustus esitada tahteavaldused ehitisregistris 06.10.2009.a registreeritud uute plaanide ja eksplikatsioonide alusel Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna registriosade nr XXX-XXXesimesse jakku kantud reaalosade ja mõtteliste osade suuruse muutmiseks ning lugeda kohtuotsus LRH, KP ja TV tahteavalduseks (kokkuleppeks) Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna registriosade nr XXX-XXX esimesse jakku kantud reaalosade ja mõtteliste osade suuruse muutmiseks alljärgnevalt: 1) kustutada Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna registriosa nr XXX esimeses jaos senine kanne korteriomandi mõttelise osa ja reaalosa suuruse kohta („XXX mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr. 1, mille üldpind on 143,10m2 ja mille tähistus plaanil on 1“) ning kanda mõttelise osa ja reaalosa suurus sisse alljärgnevalt „XXXmõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr. 1, mille üldpind on 168,3m2 ja mille tähistus plaanil on 1“; 2) kustutada Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna registriosa nr XXX esimeses jaos senine kanne korteriomandi mõttelise osa ja reaalosa suuruse kohta („XXXmõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr. 2, mille üldpind on 129,50m2 ja mille tähistus plaanil on 2“) ning kanda mõttelise osa ja reaalosa suurus sisse alljärgnevalt „1490/6339 mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr. 2, mille üldpind on 149,0m2 ja mille tähistus plaanil on 2“; 3) kustutada Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna registriosa nr XXX esimeses jaos senine kanne korteriomandi mõttelise osa ja reaalosa suuruse kohta („XXXmõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr. 3, mille üldpind on 128,70m2 ja mille tähistus plaanil on 3“) ning kanda mõttelise osa ja reaalosa suurus sisse alljärgnevalt „XXXmõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr. 3, mille üldpind on 151,2m2 ja mille tähistus plaanil on 3“; 4) kustutada Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna registriosa nr XXX esimeses jaos senine kanne korteriomandi mõttelise osa ja reaalosa suuruse kohta („XXX mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr. 4, mille üldpind on 143,60m2 ja mille tähistus plaanil on 4“) ning kanda mõttelise osa ja reaalosa suurus sisse alljärgnevalt „XXXmõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr. 4, mille üldpind on 165,4m2 ja mille tähistus plaanil on 4“. Hagi asjaolude kohaselt on kinnistusraamatu kanne vale, see tuleb parandada, ebaõige kanne kustutada ja kanda õige kanne sisse. 3 (8)

21.10.2011.a. esitas hageja kohtule taotluse algatada põhiseaduslikkuse normi kontroll kohtumenetluses tsiviilasjas 2-08-7428 johtuvalt kohtumenetluse seaduse § 9 ning sooritada põhiseaduslikkuse kontrollimine järgmiste asjassepuutuvate toimingute ja otsuste osas: 1) Riigikohtu 16.05.2011.a. määrus kohtuasjas nr 3-7-1-2-141, milles jäeti seadusvastaselt kassatsioonkaebus menetlusse võtmata, millega jõustus tsiviilasjas nr 2-08-7428 Tallinna Ringkonnakohtu 26.01.2011.a. kohtuotsus; 2) Tallinna Ringkonnakohtu 26.01.2011.a. otsus, milles on kohaldatud (vt punktides 39, 40, 41, 43, 44, 45) TsÜS, KRS, AÕS seaduse muudetud, redaktsiooni, mis hakkas kehtima alates 01.07.2010.a., kuid hagi esitati 27.02.2008.a.; 3) Harju Maakohtu Kinnistusosakonna seadusvastased toimingud 02.01.2008.a. täitmata määruse 26.09.2007 nr. XXX (VI köide t/l 50) alusel kinnistusraamatusse ebaõiges koosseisus, ebaõigete omandiosades ebaõigete plaanide alusel korteriomanditena sisse kandmise osas. Menetluskulud palub jätta kostjate kanda. Kostjate vastuväited 14.10.2011.a. esitasid kostjad vastuse hageja 31.08.2011.a. hagiavalduse täpsustuse osas (VIII köide t/l 283-296). Kostjad tunnistasid hageja nõuet, milles hageja palus tuvastada kostjate tahteavalduse andmise kohustus kinnistusraamatu kande muutmiseks, mis puudutab registriossa nr XXXXXXkantud kinnisasjade reaalosade ja mõtteliste osade suuruse muutmist ehitisregistris 06.10.2009 registreeritud plaanide ja eplikatsioonide alusel ning lugeda otsus vastavaks tahteavalduseks ning kustutada vastavad ebaõiged kanded kinnistusraamatust ning kanda kinnistusraamatusse 31.08.2011 esitatud avalduses nimetatud kanded. Menetluskulud paluvad kostjad jätta hageja kanda, kuna kostjad ei ole põhjustanud vajadust nende vastu hagi esitada. Kohtu põhjendused TLon korteriomandi, mis on kantud korteriomandi registriossa nr XXX, omanik ning selle teostamine on kitsendatud kostjatele kuuluvate korteriomandite nr XXX, XXX, XXX koosseisu kuuluvate reaalosaga seotud õigustega. TV on korteriomandi, mis on kantud korteriomandi registriossa nr XXX ja selle teostamine on kitsendatud teistele kostjatele ja hagejale kuuluvate korteriomandite nr XXX, XXX, XXX koosseisu kuuluvate reaalosaga seotud õigustega. LRH on korteriomandi, mis on kantud korteriomandi registriossa nr XXX, omanik ning selle teostamine on kitsendatud kostjatele ja hagejale kuuluvate korteriomandite nr XXX, XXX, XXX koosseisu kuuluvate reaalosaga seotud õigustega. LRH on korteriomandi, mis on kantud korteriomandi registriossa nr XXX, omanik ning selle teostamine on kitsendatud kostjatele ja hagejale kuuluvate korteriomandite nr XXX, XXX, XXX koosseisu kuuluvate reaalosaga seotud õigustega. Vaidlus puudub selles, et kinnistusraamatusse hageja ja ka kostjate kantud kinnisasjade reaalosade ja mõtteliste osade suurused ei ole õiged, see ebaõige kanne rikub hageja õigusi ning kande muutmiseks, st vastavalt reaalosade ja mõtteliste osade suuruse muutmiseks on vajalik kostjate kui puudutatud isikute nõusolek. AÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui kanne kinnistusraamatus on ebaõige ja sellega rikutakse kinnistusraamatusse kantud isiku õigusi, siis võib see isik nõuda kinnistusraamatu kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi kande parandamine puudutab. KRS § 341 lg 1 alusel on kande tegemiseks, muutmiseks, kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustab (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ning lg 2 p 2 alusel on selleks isikuks asjaõiguse kustutamisel asjaõiguse omaja, samuti isik, kes omab asjaõigust kustutavale või muudetavale asjaõigusele. TsÜS § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust tegema. KRS § 341 lg 8 alusel võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja 4 (8)

nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Nimetatud põhjustel ei pea kohus analüüsima poolte väiteid sellest, millal ja mis põhjusel on kinnistusraamatus ebaõiged kanded ning selle kohta esitatud tõenditele, sj poolte esitatud tõenditele seonduvalt ehitisregistris olevate andmetega, sh plaanidele, eplikatsioonidele. Kinnistusraamatu kande muutmine, parandamine, kustutamine ei eelda isikute süü tuvastamist, mis põhjusel on kanne ebaõige, kuivõrd selle asjaolu kontrollimise vajadus ei tulene seadusest ega oma asja lahendamisel tähendust (AÕS § 65 lg 1). Kuna kostjad võtsid hageja 31.08.2011 esitatud nõude kohtule 14.10.2011 esitatud avalduses õigeks, siis kuulub hageja nõue AÕS § 65 lg 1, KRS § 341 lg 8, TsÜS § 68 lg 5 järgi rahuldamisele. Eeltoodu järgi tuleb: Tuvastada LRH`i, KP`i ja TV`i kohustus esitada tahteavaldused ehitisregistris 06.10.2009.a registreeritud uute plaanide ja eksplikatsioonide alusel Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna registriosade nr XXX-XXXesimesse jakku kantud reaalosade ja mõtteliste osade suuruse muutmiseks ning lugeda kohtuotsus LRH`i, KP`i ja TV`i tahteavalduseks (kokkuleppeks) Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna registriosade nr XXXXXXesimesse jakku kantud reaalosade ja mõtteliste osade suuruse muutmiseks alljärgnevalt: Kustutada Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna registriosa nr XXX esimeses jaos senine kanne korteriomandi mõttelise osa ja reaalosa suuruse kohta („XXXmõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr. 1, mille üldpind on 143,10m2 ja mille tähistus plaanil on 1“) ning kanda mõttelise osa ja reaalosa suurus sisse alljärgnevalt „XXXmõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr. 1, mille üldpind on 168,3m2 ja mille tähistus plaanil on 1“; Kustutada Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna registriosa nr XXX esimeses jaos senine kanne korteriomandi mõttelise osa ja reaalosa suuruse kohta („XXXmõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr. 2, mille üldpind on 129,50m2 ja mille tähistus plaanil on 2“) ning kanda mõttelise osa ja reaalosa suurus sisse alljärgnevalt „1490/6339 mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr. 2, mille üldpind on 149,0m2 ja mille tähistus plaanil on 2“; Kustutada Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna registriosa nr XXX esimeses jaos senine kanne korteriomandi mõttelise osa ja reaalosa suuruse kohta („XXXmõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr. 3, mille üldpind on 128,70m2 ja mille tähistus plaanil on 3“) ning kanda mõttelise osa ja reaalosa suurus sisse alljärgnevalt „XXXmõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr. 3, mille üldpind on 151,2m2 ja mille tähistus plaanil on 3“; Kustutada Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna registriosa nr XXX esimeses jaos senine kanne korteriomandi mõttelise osa ja reaalosa suuruse kohta („XXXmõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr. 4, mille üldpind on 143,60m2 ja mille tähistus plaanil on 4“) ning kanda mõttelise osa ja reaalosa suurus sisse alljärgnevalt „XXXmõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr. 4, mille üldpind on 165,4m2 ja mille tähistus plaanil on 4“. Hageja taotles algatada põhiseaduslikkuse järelevalve kontroll 1) Riigikohtu 16.05.2011.a. määruse nr 3-7-1-2-141 kohta, milles jäeti seadusvastaselt kassatsioonkaebus menetlusse võtmata, 2) Tallinna Ringkonnakohtu 26.01.2011.a. otsuse osas, milles on kohaldatud (vt punktides 39, 40, 41, 43, 44, 45) TsÜS, KRS, AÕS seaduse muudetud, redaktsiooni, 3) Harju Maakohtu Kinnistusosakonna seadusvastased toimingud 02.01.2008.a. täitmata määruse 26.09.2007 nr. XXX (toimik 6 tl 50) alusel kinnistusraamatusse ebaõiges koosseisus, ebaõigete omandiosades ebaõigete plaanide alusel korteriomanditena sisse kandmise osas. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 4 lg 1 järgi kontrollib Riigikohus õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu põhiseadusele vastavust põhistatud taotluse, kohtuotsuse või -määruse alusel ning lg 3 alusel algatab kohus menetluse kohtuotsuse või -määruse edastamisega Riigikohtule. Sama seaduse § 9 lg 1 sätestab, et kui esimese või teise astme kohus on kohtuasja lahendamisel jätnud kohaldamata mis tahes asjassepuutuva õigustloova akti või 5 (8)

välislepingu, tunnistades selle põhiseadusega vastuolus olevaks, või kui esimese või teise astme kohus on kohtuasja lahendamisel tunnistanud õigustloova akti andmata jätmise põhiseadusega vastuolus olevaks, edastab ta vastava otsuse või määruse Riigikohtule. Käesoleval juhul ei ole hageja taotlenud õigustloova akti kohaldamata/andmata jätmist. Seega ei ole ülalviidatud riigikohtu määruse, kinnistusosakonna toimingute, ringkonnakohtu otsuse näol tegemist õigustloova akti või selle andmata jätmisega, millisel puhul tekiks küsimus nende kohaldamata jätmisest ja põhiseadusega vastuolevaks tunnistamisest. Seega tuleb jätta hageja taotlus põhiseadusliku järelevalve kontrolli teostamiseks 1) Riigikohtu 16.05.2011.a. määruse nr 37-1-2-141 osas, milles jäeti seadusvastaselt kassatsioonkaebus menetlusse võtmata, 2) Tallinna Ringkonnakohtu 26.01.2011.a. otsuse osas, milles on kohaldatud (vt punktides 39, 40, 41, 43, 44, 45) TsÜS, KRS, AÕS seaduse muudetud, redaktsiooni, 3) Harju Maakohtu Kinnistusosakonna toimingute 02.01.2008.a. osas täitmata määruse 26.09.2007 nr. XXX alusel kinnistusraamatusse ebaõiges koosseisus, ebaõigete omandiosades ebaõigete plaanide alusel korteriomanditena sisse kandmise osas. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hageja palus jätta menetluskulud kostjate kanda, kostjad palus jätta menetluskulud hageja kanda. Käesoleva kinnistusraamatu kande parandamise ja vastava tahteavalduse andmise kohustuse olemasolu tuvastamise menetluses vaidlesid kostjad hagile esialgu vastu (hagi esitatud 28.02.2008 I kd lk 5, kostja vastus 10.04.2008, I kd lk 17). Tahteavalduse asjaõigusliku sisu sisaldava nõude esitas hageja kohtule 31.08.2011, pärast mille saamist tunnistasid kostjad märgitud nõuet 14.10.2011, seega kohaselt nõutud tähtaja raames. Seega ei ole kostjad menetluses kohe hageja nõuet tunnistanud, vaid esialgselt vaidlesid vastu hageja kinnistusraamatu kande parandamise nõudele. Samas, saanud tahteavalduse koos seda sisaldava asjaõigusliku nõudega, tunnistasid kostjad nõuet koheselt. Hagi kuulus rahuldamisele. Kostjad on avaldanud soovi lahendada asja kompromissiga kohtuväliselt notari juures vastavate lepingute sõlmimisega, kuna on teinud hageja esindajale vastavasisulise 14.10.2011 e-kirjalise ettepaneku (VIII kd lk 297). Kostjate kinnisasjadele on seatud hagi tagamise korras vastuväide hageja kasuks ebaõige kande muutmise nõude tagamiseks. Seega oli/on võimalik kinnistusraamatusse teha kandeid hageja nõusolekul ning vastuväide ei saanud olla takistuseks hageja huvides kinnistusraamatusse tehtava kande muutmiseks/parandamiseks, sh kohtuvälise kompromissi sõlmimiseks. Hageja esitatud notarite seisukohad kinnistusraamatus tehtavate kannet osas ei oma eeltoodu tõttu tähtsust. Hageja ei ole avaldanud soovi sõlmida kohtuvälist kompromissi vastavate kannete parandamiseks tema huvides kinnistusraamatusse pärast kostjate poolt 31.08.2011 esitatud nõuete täpsustusi ning kostjate poolt hagi tunnistamist. Hagi kuulus rahuldamisele ja TsMS § 162 alusel tuleks kulud jätta kostjate kanda. Kuna kostjad tunnistasid hagi koheselt pärast tahteavalduse asjaõigusliku sisu täpsustuste esitamist, siis tuleks jätta TsMS § 168 lg 6 alusel jätta kulud hageja kanda. Kohus leiab, et mõlemal viisil kulude jaotus oleks ebaõiglane teise poole suhtes ning kohtu arvates on õiglane arvestades ülakirjeldatud poolte käitumist menetluses, jätta kummagi menetlusosalise menetluskulud käesolevate nõuete (kinnistusraamatu kanda parandamine, tahteavalduse andmise kohustuse tuvastamine) raames nende endi kanda kooskõlas TsMS § 162 lg 4. 6 (8)

Juhindudes TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega, Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna märgitud nõude puhul kokku (tahteavalduse esitamise kohustuse tuvastamine, kinnistusraamatu ebaõige kande kustutamine, õige kande kandmine) on 3 390 eurot (2 x 1695 eurot). Protokolli parandamise taotlus Kohus pidas asjas istungi 25.01.2012.a., mille kohta on koostatud protokoll. Hageja taotles protokolli parandamist. Hageja palus parandada (taotluse p 2) istungi protokolli lk 3 ülevalt teises lõigus hageja esindaja sõnavõtt kohtule ja lugeda õigeks järgmine: „nõue on 31.08.2011 haginõuete täpsustamise avalduses kajastatud resolutsiooni punktis 1-4 (t/l 225-226, 8 köide). Kostjad toetasid märgitud parandusettepanekut. Kohus leiab, et taotluse p 2 tuleb selles osa rahuldada, kuna protokollis on ekslikult kajastud 31.08.2011.a. esitatud menetlusdokumendi numeratsioon. Eeltoodu alusel tuleb protokolli parandada hageja taotletud viisil ning lugeda 25.01.2012.a. istungi protokolli lk 3 ülevalt teises lõigus hageja esindaja sõnavõtt kohtule õigeks järgmiselt: „nõue on 31.08.2011 haginõuete täpsustamise avalduses kajastatud resolutsiooni punktis 1-4 (t/l 225-226, 8 köide). Lisaks palus hageja parandada protokollis (taotluse p 3) protokolli 3. lk 4. lõik, kuna leidis, et protokollis kajastatud arvamust sellise kulude jaotuse kohta ei ole hageja väljendanud; seda väljendas kostja ning seega tuleb kanda protokolli hageja seisukoht selliselt: „kostjad võtsid hageja 31.08.2011 haginõuete täpsustamise avalduse punktis I alapunktides 1-4 toodud nõuded õigeks koheselt. Palun jätta kostjate kanda menetluskulud.“ Kostjad leidsid, et sõnavõtt on protokollis õigesti kajastatud, kuid tegelikult kuulub sõnavõtt kostja esindajale mitte hageja esindajale, seega tuleb see parandada. Hageja leidis 06.02.2012.a., et kostja arvamuse näol on tegemist hilinenud protokolli parandamise taotlusega. Kohus leiab, et kostja 03.02.2012.a. esitatud vastuse näol on tegemist arvamuse andmisega hageja protokolli parandamise taotlusele, kuna kohus seda kostjalt 30.01.2012.a. vastavalt 3 tööpäeva jooksul nõudis. Viidatud arvamus on esitatud tähtaegselt. Kohus leiab, et viidatud taotluse p 3 kuulub osalisele rahuldamisele ning protokolli 3. lk 4. lõigus tuleb asendada sõnad „hageja esindaja kohtule“ sõnadega „kostja esindaja kohtule“. Muus osas tuleb see taotlus (p 3) jätta rahuldamata, kuna hageja seisukoht menetluskulude jaotuse osa on kantud protokolli (üks lõik) varem ning hageja esitatud menetlusdokumentides on hageja oma seisukoha andnud. Muus osas jätab kohus hageja taotluse protokolli parandamiseks tähelepanuta, kuna ta soovib parandada ja täiendada suuliselt antud selgitusi ja väiteid. Hageja selgituste näol ei ole tegemist tõendiga, kuna teda ei ole vande alla üle kuulatud ning taotlusest ei nähtu, et taotluses oleks hageja mõnest väitest loobunud. TsMS § 50 järgi peab protokoll kajastama istungi käiku, kohtu korraldusi ja määrus ning poole taotluse kokkuvõtet, kui see pole esitatud kirjalikult. Seega ei ole selgitusel tähtsust TsMS § 50 mõttes ning TsMS § 53 lg 4 alusel jääb ülejäänud osas protokolli parandamise taotlus rahuldamata ning väited lisatakse protokolli juurde.

7 (8)

Kohtunik

8 (8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.