08. juuni 2012 kell 11.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-11-53367
Tsiviilasja hind
663,89 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS M (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja Merli Tali (e-post [email protected]) Kostja AVSOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX), prokurist TA(e-post ), lepinguline esindaja Mihkel Leesment
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses
Ärakuulamine ja seal osalenud isikud
10.05.2012 Hageja lepinguline esindaja Merli Tali Kostja prokurist TA Kostja lepinguline esindaja Mihkel Leesment
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
AS M hagi AVSOÜ vastu võla saamiseks
2.Välja mõista AVSOÜ-lt põhivõlgnevus 663,89 (kuussada kuuskümmend kolm eurot ja 89 senti) eurot ja viivis 229,88 (kakssada kakskümmend üheksa eurot ja 88 senti) eurot AS M kasuks.
3.Välja mõista AVSOÜ-lt viivis 0,2% põhivõlgnevuselt alates 03.11.2011 kuni kohustuse täieliku täitmiseni AS M kasuks. Menetluskulude jaotus
Mõista menetluskulud täielikult 100% ulatuses välja AVSOÜ-lt AS M kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Edasikaebamise kord
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse
2-11-53367 normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Käesolev otsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 663,89 eurot, viivise 229,88 eurot, viivise 0,2% päevas põhivõlgnevuselt alates 03.11.2011 kuni kohustuse kohase täitmiseni ning menetluskulud. Hageja juhindub oma nõudmises VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108, § 113.
2.09.09.2010 sõlmisid pooled tähtajalise äriruumide üürilepingu (tl 17-20), mille kohaselt andis hageja kostja kasutusse äriruumi nr 213 aadressil XXX, Tallinn teisel korrusel kokku üldpinnaga 32,7 m2, üüriga ajavahemikus 01.10.2010 kuni 31.12.2010 4,41 eurot iga ruutmeetri eest, kokku 144,20 eurot kuus ja alates 01.01.2011 6,33 eurot ruutmeetri eest, kokku 206,90 eurot kuus, tähtajaga 31.12.2011. Lisaks üürile kohustus kostja tasuma hagejale proportsionaalse osa hoone kommunaalteenuste maksumusest ning halduskulu arvestusega 0,26 eurot iga üüritava ruutmeetri kohta. Lepingus ettenähtud põhi- ja kõrvalnõuete täitmiseks leppisid pooled kokku tagatisraha maksmises hagejale kahe kuu üürisumma ulatuses, s.o. 413,80 eurot ning viivitusintresside tasumises vastavalt lepingus kokku lepitud, s.o. 0,2% tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud kalendripäeva eest.
3.30.11.2010 sõlmisid pooled täiendava kokkuleppe (tl 21) samas hoones samal korrusel asuva äriruumi nr 212 üldpinnaga 18,3 m2 andmises kostja kasutusse üüriga 6,33 eurot ruutmeetri kohta, millest tekkis täiendav igakuine maksekohustus summas 115,79 eurot. Lisaks üürile kohustus kostja tasuma täiendavalt proportsionaalse osa hoone kommunaalteenuste maksumusest ning halduskulu arvestusega 0,26 eurot iga üüritava ruutmeetri kohta. Täiendava kokkuleppe sõlmimisega kohustus kostja suurendama hagejaga 09.09.2010 sõlmitud lepingu punktis 7. nimetatud tagatissummat 231,58 eurot võrra. Tagatissumma suurus oli kokku 645,38 eurot.
4.Kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi korduvalt ega täitnud oma kohustusi vaatamata meeldetuletustele. 07.03.2011 kirjas (tl 9) selgitas hageja lepingu rikkumise tagajärgi ning hoiatas kostjat lepingu erakorralise ülesütlemise ja sellega kaasnevate tagajärgede eest. Kostja võlgnevust ei tasunud ning andis 01.04.2011 üüritud ruumid hagejale üle, millest sai järeldada lepingu kokkuleppel lõpetamise tahet. Tulenevalt eeltoodust loeti leping lõppenuks alates 01.04.2011. 02.11.2011 seisuga võlgneb kostja hagejale 663,89 eurot (põhinõue/üür). Kostja on rahalise kohustuse täitmisega viivituses alates 14.05.2011. Hageja on arvestanud kostjale rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivitusintressi arvestusega 0,2% päevas. 02. novembri 2011 seisuga võlgneb kostja viivitusintressidena kogusummas 229,88 eurot.
5.Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et kostjale oli tagatud ruumide sihtotstarve äripinnana, mistõttu puudub alus üüri alandamiseks. TA sai kasutada ruume ka puhkepäevadel. Piiratud oli sissepääs pühapäeval võõrastele isikutele. Kostja väited kommunaalkulude suuruse ja arvestuse
2-11-53367 kohta ei ole asjakohased. Kommunaalkulude arvestuseks on poolte vahel sõlmitud leping ning kõigile üürnikele arvestatu kommunaalkulusid samadel alustel. Kostja ei ole esitatud arveid vaidlustanud ning, kui kostja leiab, et on rohkem maksnud, tuleb kostjal seda tõendada. Kahju nõue on alusetu ja tõendamata. Kostja vastuväited
6.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
7.Kostja ei vaidle, et poolte vahel olid rendilepingulised suhted alates 09.09.2010. Alates 25.11.2010 novembrist tekkisid poolte vahel konfliktid, kuna hageja muutis ühepoolselt rendilepingu tingimusi ning piiras üüritud ruumide kasutamist, mis on vastuolus lepinguga ning, milline asjaolu põhjustas kostjale kahju. Pooltevahelised rendisuhted lõppesid ruumi 212 osas 16.03.2012 ja lõplikult 31.03.2012. Kostja teavitas hagejat ruumide vabastamisest elektronposti teel ning palus kanda tagatisraha üüri katteks (tl 54). 01.04.2011 vahetas hageja ära rendiruumide 212 ja 213 võtmed (tl 55), mistõttu ei olnud kostja töötajatel võimalik enam ruumidesse pääseda. Samuti jättis hageja enda valdusesse ruumis 213 olnud kostjale kuuluva vara ega tagastanud ka seda aprilli 2011 keskel kostja palvel, mistõttu ei ole hageja käitunud heauskselt. Samuti on hageja andnud kostjale kuuluva vara kasutamiseks uuele üürnikule. Kuna hageja vara ei tagastanud esitas kostja hagejale arve summas 478,63 eurot, tekitatud kahju eest (tl 78). Pandipidajal ei ole õigust panditud vara kasutada.
8.Kostja märgib, et üürilepingu lõppemisel kostjal puudus üürivõlgnevus hageja ees, kuna kostja tasus juba 2010 hagejale ettemaksuna 645,38 eurot. Vaatamata sellele pani hageja kostja andmed AS Krediidiinfo võlglaste nimekirja nõudes 524 euro tasumist hiljemalt 14.04.2011 (tl 59-61). Kuna kommunaalarved vajasid täpsustamist esitas kostja AS-ile Krediidiinfo 07.04.2010 teatisele vastuse, milles teatas võlgnevuse tegelikkusele mittevastavusele ning lisaks märkis, et poolte kokkulepete arutamise lõpptähtajaks oli 30.04.2011, mistõttu üritas hageja kahjustada kostja mainet. Kostja on seisukohal, et hageja esitatud kommunaalkulud ei vasta tegelikkusele, detsember 2010 on arvestatud kulusid terve kuu eest, kuigi kostja hakkas ruume kasutama 07.12.2010, millest on kostja teavitanud ka hagejat (tl 62). Lisaks on detsembri 2010 ja jaanuar 2010 arvetel tegemata parandused selle osas, et hageja tegi piiranguid ruumide kasutamisele (tl 63-65). Seoses eurole üleminekuga seati piirangud hoonesse sissepääsuks alates 25.11.2010-01.02.2011, millega keelati hoonesse sissepääs ja viibimine teatud päevadel (tl 53). Taoline käitumine takistas kostja tegevust ning piirangute ajal vähenes ruumide kasutamise võimalus ca 1/3 ulatuses, kuna kostjal tuli üürida teatud päevadeks oma tegevuseks uued ruumid, seega ei pidanud kostja tasuma ka selle aja eest üüri ja kommunaalkulusid. Samuti on arvetel märgitud kommunaalkulud ülepaisutatud ning suurenesid igakuiselt, millele hageja mingeid selgitusi kostjale ei andnud.
9.Alates üürilepingu allkirjastamisest on hageja kostjale esitanud üüriarveid kokku 1 493,98 eurot, millest kostja on tasunud 947,97 eurot. 01.04.2011 seisuga jäi tasumata üür summas 546,01 eurot. Üürilepingu alusel tasus kostja hagejale tagatisraha summas 645,41 eurot, seega lepingu lõpetamisel kattis tagatisraha üüri ning hagejale jäi lisaks veel 99,40 eurot. Samuti on seoses piirangute tegemisega esitatud hagejale tegelikkusest suuremad arved 153,39 euro ulatuses, milline summa koos tagatisest alles jäänud summaga kuulus kostjale tagastamisele, mida hageja ei ole aga tagastanud. Kommunaalarveid on hageja kostjale esitanud summas 1 229,46 eurot, millest üürnik on tasunud 569,46 eurot ja tasumata on 660 eurot. Kuna arved on arvestatud valesti ning, kuna kostja ei pea tasuma arveid, kui kostja ei saa kasutada ruume sihtotstarbeliselt, siis ei nõustu kostja, et peab tasuma kommunaalkulusid rohkem. Kostja leiab, et orienteeruv hagejale tasumisele kuuluv summa võib olla 230 eurot, millest ei ole veel maha arvestatud suurendatuid arveid elektri ja muude teenuste osas. Kostja on seisukohal, et hageja eesmärk on alusetult rikastuda kostja arvelt ning, kuna kostja ei tunnista põhinõuet, siis on alusetu ka viivisenõue. Kohtu põhjendused
2-11-53367
10.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Lihtsustatud korras menetlemine on lubatav, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Menetlusosalised on ära kuulatud 10.05.2012.
11.Kohus, kuulanud ära poolte esindajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
12.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
13.Poolte vahel puudub vaidlus, et 09.09.2010 sõlmisid pooled äriruumi üürilepingu, mille kohaselt hageja andis kostja kasutusse ruumi hoones asukohaga XXX, Tallinn teisel korrusel, ruum 213, kokku üldpinnaga 32,7m2, mille sihtotstarbeks on bürooruum, üüriga ajavahemikus 01.10.201031.12.2010 69 krooni ruutmeeter ehk kokku 2 256,30 krooni ja alates 01.01.2011 99 krooni ruutmeeter ehk kokku 3 237,30 krooni tähtajaga 31.12.2011 (tl 17-20). Lisaks üürile kohustus üürnik vastavalt lepingu punktile 2.2 hüvitama äriruumiga proportsionaalse osa hoone halduskuludest (kõrvalkulud: vesi, kanalisatsioon, elekter, maamaks, soojusenergia, prügivedu, hooldus jmt.). Niisugused halduskulud jaotatakse vastavalt arvestite näitudele või selle puudumisel proportsionaalselt vastavalt äriruumide suuruse suhtele hoone kogu üüripinda. Kommunaalkulude osana tasub üürnik lisaks ka halduskulu 4 krooni iga üüritava ruutmeetri kohta, mis sisaldab vastavalt vajadusele äriruumides lambipirnide vahetust, ummistuste likvideerimist, ukselukkude remonti jmt. 30.11.2010 sõlmisid pooled äriruumi üürilepingu lisa nr 2, millega hageja andis kostja kasutusse lisaks seni üüritud äriruumile alates 01.12.2010 äriruumi, hoones XXX, Tallinn, teisel korrusel, ruum nr 212, kokku 18,3m2 09.09.2010 üürilepingus toodud tingimustel, üüriga 99 krooni ruutmeeter, kokku 1 811,70 krooni, millele lisanduvad halduskulud (tl 21). Kostja kasutuses olnud ruumi 212 osas lõpetati leping 16.03.2011 ning ruumi 213 osas 30.03.2011. Kostja oma 18.03.2011 e-kirjas hagejale teatab, et seoses makseraskustega soovib loobuda ruumi 212 kasutamisest (tl 54).
14.Poolte vahel on vaidlus, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale tasumata üür ja halduskulud.
15.Võlaõigusseadus (VÕS) § 271 alusel Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 järgi lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Juhindudes VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Lõige 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et kostja on olnud viivituses üüri ja kõrvalkulude tasumisega (tl 9-13). Samuti on kostja oma vastuses ja e-kirjades tunnistanud, et on jätnud tasumata osaliselt üüri ja kõrvalkulud (tl 47-48, 54-55), kuid leiab, et ei ole kohustatud võlgnevust tasuma,
2-11-53367 kuna võlgnevus on kaetud üürilepingu ja selle lisa sõlmimisel tasutud tagatisega. Lisaks märgib kostja, et kostja ei saanud seoses piirangutega (tl 53, 68) kasutada äriruume sihtotstarbeliselt, mistõttu ei ole kostja kohustatud tasuma üüri ja kõrvalkulusid täies summas, milles kostja on ka hagejat teavitanud ja palunud teha arvetes ümberarvestused (tl 62-67, 71-72). Samuti on kõrvalkulud ülepaisutatud (tl 69-70) ning hageja on jätnud enda valdusesse kostjale kuuluva kontoritehnika (tl 5658), mis on antud uue üürniku kasutusse (tl 74-75), millega on kostjale tekitatud kahju (tl 77-78). 07.03.2011, 12.08.2011 ja 26.04.2011 kirjadega on tõendatud, et kostja on jätnud hagejale tasumata osaliselt või täielikult esitatud üüri ja kõrvalkulude arved, tagatisega on hageja lugenud kaetuks arved nr 217, 365, 366 ja osaliselt 674, kostja poolt 31.03.2011 tasutud 100 euroga on hageja lugenud kaetuks viivises summas 75,03 eurot ja osaliselt arve 217. Seega on kostjal hageja ees hagiavalduse seisuga võlgnevus summas 663,89 eurot (tl 9-13). Eeltoodust nähtub, et hageja on arvestanud juba kostja poolt lepingu sõlmimisel tasutud tagatise võlgnevuse katteks, mistõttu on alusetud kostja väited, et tagatisega on kogu võlgnevus kaetud. Kostja väited, et kostja ei saanud kasutada äriruume sihtotstarbeliselt on alusetu ja tõendamata ning ei ole aluseks kokkulepitud üüri ja kõrvalkulude tasumata jätmiseks. 25.11.2010 e-kirjast nähtub (tl 53), et kostjat on teavitatud, et alates 25.11.2010-01.02.2011 piiratakse hoonesse sissepääsu ning, et hoones on võimalik tööpäeviti viibida kuni kella 22.00, laupäeviti kuni kella 15.00 ja pühapäeviti on hoone suletud. Seega on info juba edastatud 25.11.2010, samas on kostja sõlminud hagejaga äriruumi üürilepingu lisa uue ruumi kasutamiseks 30.11.2010, seega ajal, kui oli teada, et hoonesse sisenemine on piiratud. Asjaolu, et kostja ei ole lugenud varasemalt meili piirangute kohta, kui alles 30.11.2010 ei ole usutav. Kui piiranguid kehtestati alates 25.11.2010, siis pidi kostja teada saama piirangutest lähipäevil, sest 27. ja 28. november 2010 olid puhkepäevad . Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et nimetatu piirang takistas kuidagi kostjal ruume sihipäraselt kasutada, kostjal oli võimalus äriruumi üürileping vastasel korral üles öelda, mida kostja aga ei ole teinud. Lisaks on kostjale tulenevalt kostja 02.12.2010 ekirjast (tl 68) vastu tuldud ning võimaldatud kostja töötajale TA’le juurdepääs ruumidesse ajal, mil TA seda soovis (tl 112-118). Seega on tõendamata, et kostjal ei olnud võimalus ruume sihtotstarbeliselt kasutada. Väited kõrvalkulude ülepaisutatuse kohta on alusetud. Pooled on kõrvalkulude tasumise ja suuruse kokku leppinud äriruumi üürilepingus, kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostja oleks esitanud varasemalt vastuväiteid kostjale esitatud kõrvalkulude arvete osas, samuti ei ole kostja esitanud tõendeid, et arved ei vasta tegelikkusele. Võlgnevuse tasumata jätmise aluseks ei saa olla ka asjaolu, et hageja on teostanud tulenevalt VÕS § 307 pandiõigust. Nimetatu on üürileandja õigus, kui üürnik ei täida oma kohustusi. Hageja ei ole kostjale kuuluvat vara maha müünud, milline ei ole ka hageja kohustuseks. Tõendamata on kostja väited, et hageja on kostjale kuuluva vara andnud uue üürniku kasutusse. Kohtule esitatud piltidelt (tl 56-58, 74-75) ei ole võimalik aru saada, kellele kuuluv vara piltidel on, samuti ei nähtu, et piltidel nähtu oleks kellegi kasutuses. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tõendamata on, et kostjal puudub kohustus tasuda hagejale üüri- ja kõrvalkulude võlgnevust. Tõendamata on ka, et kostja on hagejale võlgnevuse tasunud, mistõttu kuulu hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 663,89 eurot.
16.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusejärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt lepingu punktile 2.8 kui üürnik ei tasu lepingust tulenevaid makseid tähtaegselt, kohustub üürnik maksma üürileandjale viivist 0,2% tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud kalendripäeva eest. Hageja on arvestanud viiviseid seisuga 02.11.2011 summas 229,88 eurot, lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivise 0,2% päevas põhivõlgnevuselt alates 03.11.2011 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kohus leiab, et viivise nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning kostjalt
2-11-53367 väljamõistmisele. Kostja, jättes oma kohustused täitmata, pidi teadma, et hagejal on õigus arvestada viivist, lisaks on hageja teavitanud kostjat viivise nõudmisest.
17.Kohus jätab tähelepanuta kostja väited, et hageja on kostjale tekitanud kahju, kuna kohtule ei ole vastavasisulist nõuet esitatud. Menetluskulud
18.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1, 2 jätab kohus hageja menetluskulud täielikult kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.