Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

SA XXX XXX XXX abielus EA(is.kood XXX), alates XXX AA (ik XXX); GA (ik XXX); KA (ik XXX) OÜ KS, osalise tööajaga, koka abiline lastetoetus 95 eurot ja töötasu 144 eurot kuus

Töökoht: Sissetulek: Maksejõuetuse tekkimine Võlgniku pankrotiavaldusele lisatud seletuskirja kohaselt tõi maksejõuetuse kaasa perekonna sissetulekute langus majanduskriisi tulemusena, mis omakorda viis suutmatuseni täita Swedbank AS-iga laenulepingust tulenevaid kohustusi, tõi kaasa laenulepingu ülesütlemise panga poolt ja sellele järgneva täitemenetluse. Võlgniku seletuskirja kohaselt ületavad tema kohustused perekonna vara, sest kinnisvarahinnad on majanduskriisi järgselt järsult langenud ja seetõttu on soetatud korteri väärtus laenu võtmise järgselt langenud. Võlgnik on veel selgitanud, et peres kasvavad alaealised lapsed ning käesolev majanduslik olukord ei võimalda teenida ja säästa piisavalt, et oma võlad, mis pidevalt viiviste tõttu kasvavad, tasuda. Vastuseks ajutise halduri teabenõudele on võlgnik ja võlgniku abikaasa EA selgitanud täiendavalt, et EA kaotas 2008.aastal töö, misjärel alustas koos abikaasaga ettevõtlusega, mille jaoks võeti laenu. Kuivõrd ettevõtlusega läks halvasti, siis oldi võlgniku selgituste kohaselt sunnitud firma loovutama. Võlgnik oli äriregistri andmetel ajavahemikul 17.12.2008 kuni 21.03.2012 OÜ KS ainuomanik. Käesoleval ajal töötab võlgnik osalise tööajaga OÜ-s KS koka abilisena töötasuga 144 eurot kuus. Võlgniku varad Võlgniku pankrotiavaldusele lisatud võlanimekirja kohaselt on võlgniku varaks abikaasaga ühisomandis olev korteriomand aadressil XXX, Maardu, korteri sisustus ja isiklikud asjad (riided jms). Võlgnik hindab korterisisustuse koguväärtuseks mitte üle 1000 euro. Abieluvararegistri päringu vastusest nähtuvalt võlgniku kohta registrikaarti avatud ei ole. Võlgniku selgituste kohaselt on kogu võlanimekirjas toodud vara abikaasade ühisvara.

Krediidiasutustesse tehtud järelpäringute vastustest nähtuvalt omab võlgnik arvelduskontot AS-is Swedbank, mille saldo 17.05.2012 seisuga on -1,92 (negatiivne) eurot. Konto on arestitud 15.05.2012 seisuga. Võlgnik omas AS-is Swedbank krediitkaardi teenindamiseks avatud limiidikontot nr XXXXXXXXXXXX(leping nr XXX ), mis suleti panga algatusel 29.08.2009. Võlgniku pangakonto väljavõttelt ei nähtu tavapäratuid laekumisi või ülekandeid. Liisingfirmadele tehtud järelpäringutest selgus, et võlgniku ja AS-i Swedbank Liising vahel oli 09.01.2007 sõlmitud liisingleping nr XXX Peugeot 407 ST Comfort 2.0, eh.aasta 2007 liisimiseks. Leping on käesolevaks hetkeks lõpetatud, sõiduk on AS-ile Swedbank Liising tagastatud 18.08.2009 ning 23.09.2011 on tasutud kogu nõue Swedbank Liising AS-i ees. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel kuulub võlgnikule järgmine korteriomand: Registriosa nr 5221102 asukohaga XXX, Maardu (reaalosa üldpind 62,4 m2). Kinnistu on koormatud 1.järjekoha hüpoteegiga summas 780 000 krooni Aktsiaselts Hansapank (registrikood 10060701, uue nimega Swedbank AS) kasuks. Korteriomandi hinnanguline väärtus on ca 25 000 eurot. Kinnistu on võlgniku ja võlgniku abikaasa EA(ik XXX) ühisomandis. Kinnistule on kohtutäitur Elin Vilippuse poolt seatud keelumärge käsutamise keelamiseks Swedbank AS (registrikood 10060701) kasuks. Elektroonilise äriregistri andmetel kuulus võlgnikule ajavahemikul 17.12.2008 kuni 21.03.2012 100% OÜ KS (registrikood 11549893) osakapitalist koguväärtusega 40 000 krooni. Osa(de) võõrandamise lepingut ei ole ajutisele haldurile esitatud. Tehingu täpsemaid asjaolusid võlgnik selgitada ei osanud. Maanteeameti teatise kohaselt liiklusregistris võlgniku nimele sõidukeid ja väikelaevu registreeritud ei ole ega ole viimase 5 aasta jooksul olnud. Võlgniku abikaasa EA nimele on liiklusregistris registreeritud sõiduauto Opel Omega, reg.nr XXX, esmane reg.aasta 1989. EA poolt ajutisele haldurile antud selgituste kohaselt tema valduses sõidukit ei ole, sest ta müüs selle umbes 5 aastat tagasi maha, kuid tehing jäi registris vormistamata. EA väitel kirjalikku ostu-müügilepingut ei vormistatud, tehing toimus suuliselt ja tasumine toimus sularahas. Tehingu täpsemaid asjaolusid võlgnik ega EA selgitada ei osanud. Seega ajutisele haldurile teadaolevatel andmetel on võlgniku varaks korteriomand aadressil XXX, Maardu ja korteri sisustus koguväärtusega ca 26 000 eurot. Arvestades, et korteriomand on võlgniku ja tema abikaasa ühisomandis, siis hindab ajutine haldur ühisvara võlgnikule kuuluva osa realiseerimisväärtuseks kokku ca 13 000 eurot. Võlgniku kohustused (võlad) Võlgniku esitatud võlanimekirja kohaselt on võlgnikul järgmised kohustused kogusummas 52 463,16 eurot:

022/2011/5741 11.08.2011 Swedbank AS 36526,86 Elin Vilippus

Seega ajutisele halduri hinnangul on võlgniku teadaolevate kohustuste mahuks vähemalt 52 463,16 eurot. Andmed vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta Ajutisele haldurile kättesaadavate andmete kohaselt vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused puuduvad. Täiendavat selgitamist vajavad võlgniku abikaasa nimele liiklusregistris registreeritud sõiduauto Opel Omega võõrandamise asjaolud, millest tulenevalt ei saa välistada sõiduauto pankrotivarasse väljanõudmise võimaluse tekkimist edasise menetluse käigus. Samuti vajavad ajutise halduri hinnangul täiendavat selgitamist võlgniku nimele registreeritud OÜ KS osaluse võõrandamise asjaolud, millest tulenevalt ei saa välistada võõrandamise tehingu tagasivõitmise võimaluse tekkimist edasise menetluse käigus. Arvamus maksejõuetuse tekkimise ja pankroti väljakuulutamise kohta Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul ühisvara koos abikaasaga väärtusega ca 26 000 eurot, samal ajal, kui ühised kohustused moodustavad vähemalt 52 463,16 eurot. Ajutine haldur ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Võlgnik abikaasa käesoleval ajal ei tööta ning võlgniku leibkonna ainukeseks sissetulekuks on lastetoetus summas 95 eurot kuus ja võlgniku töötasu summas 144 eurot kuus. Samas on võlgnikul 3 alaealist ülalpeetavat, mistõttu võlgniku leibkonna sissetulek ei ole piisav, et olemasolevaid kohustusi nõuetekohaselt täita. Ajutise halduri esialgsel hinnangul võib maksejõuetuse põhjuseks pidada hooletut finantskäitumist, kuivõrd võlgnik on võtnud suures summas laenu piisavalt arvestamata enda ja abikaasa töökoha ja sissetuleku kaotamise võimalusega. Koos aruandega on ajutine haldur esitanud kohtule taotluse ajutuse halduri tasu ja kulutuste määramiseks. Kohtuistung Kohtuistungil 04.06.2012 jäi võlgnik esitatud avalduse juurde ja kinnitas, et on tutvunud ajutise halduri aruandega. Ajutine haldur jäi esitatud aruande juurde ja palus võlgniku pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur palus ajutise halduri tasu ja kulutused välja mõista pankrotivarast. Võlgnik ei vaielnud vastu ajutise halduri tasu ja kulude arvestusele. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja SA pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus Oliver Ennoki. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 alusel kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgniku varaks korteriomand aadressil XXX, Maardu ja korteri sisustus koguväärtusega ca 26 000 eurot. Arvestades, et korteriomand on võlgniku ja tema abikaasa ühisomandis, on võlgnikule kuuluva ühisvara osa realiseerimisväärtuseks ca 13 000 eurot. Võlgniku ühised kohustused koos abikaasaga moodustavad vähemalt 52 463,16 eurot. Ajutine haldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Ajutise halduri esialgsel hinnangul võib maksejõuetuse põhjuseks pidada hooletut finantskäitumist, kuivõrd võlgnik on võtnud suures summas laenu piisavalt arvestamata töökoha ja sissetuleku kaotamise võimalustega. PankrS § 31 lg 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

Kohus leiab, et kuna SA teadaolev vara ei kata võlgniku kohustusi, siis nõustub kohus ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Võlgnik on tunnistanud oma maksejõuetust, esitades ise pankrotiavalduse. Kuriteo tunnustega tegusid ajutise menetluse jooksul ei ole ilmnenud. Pankrothalduril tuleb pankrotimenetluse käigus välja selgitada võlgniku vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Lõike 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos pankrotiseaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 9 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 720 eurot ja hüvitada ajutise halduri tehtud vajalike kulutuste katteks 35,98 eurot ja kanda need Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ kontole. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste arvestusele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu 720 eurot ja ajutise halduri kantud kulutused 35,98 eurot on mõistlikud ja põhjendatud ning need tuleb PankrS § 150 lg 2 alusel pankrotivarast välja mõista ja vastavalt ajutise halduri taotlusele tasuda Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ kontole.

Tiia Mõtsnik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.