2-12-18744/11 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik või menetluse lõpetamisele vastuväite esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt PankrS § 171 lg-le 1. Asjaolud Harju Maakohus kuulutas 07.06.2012 määrusega välja XXXpankroti ja nimetas pankrotihalduriks Oliver Ennoki. 28.11.2012 määrusega kinnitas kohus jaotusettepaneku. 23.09.2013 esitas pankrotihaldur Oliver Ennok kohtule XXX(pankrotis) pankrotimenetluses lõpparuande ja taotluse, milles palub kinnitada lõpparuanne, lõpetada võlgniku pankrotimenetlus, vabastada Oliver Ennok võlgniku pankrotihalduri kohustustest, määrata halduri tasu, määrata võlgnikule menetlusabi halduri tasu maksmiseks ning otsustada füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Teade lõpparuandega tutvumise ning vastuväidete esitamise võimaluste kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 19.09.2013. Maakohtule vastuväiteid lõpparuandele esitatud ei ole. Pankrotihalduri aruanne. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta. Pankrotivara suurus on 10 150 eurot. Pankrotivaraks olnud korteriomand XXX -21, Maardus müüdi summas 10 150 eurot. Andmed Pankrotiseaduse §146 nimetatud väljamaksete kohta. Pankrotimenetluses on teostatud järgmised väljamaksed summas 1 522,50 eurot: ajutise halduri kulud 35,98 eurot ajutise halduri tasu 720 eurot käibemaks ajutise halduri tasult ja kuludelt 151,20 eurot pankrotimenetluse bürookulud ja vara müügikuulutused 513,52 eurot teadete avaldamine Ametlikes Teadaannetes 6,39 eurot XXX AS – elektrienergia XXX 94,84 eurot pangakulud 0,57 eurot. Andmed jaotiste alusel tehtud väljamaksete kohta. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 31.10.2012, kus tunnustati kaks võlanõuet kogusummas 42 737,17 eurot. Võlausaldaja KÜ XXX II järgu nõue tunnustati 31.10.2012 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul tingimusliku nõudena, kuivõrd võlausaldaja nõue võlgniku vastu tulenes võlgnikule kuulunud korteriomandi asukohaga XXX, kommunaalteenuste võlgnevusest. Käesolevaks hetkeks on korteriomand võõrandatud ning kommunaalteenuste võlgnevus ostja poolt tasutud. Seega puudub võlausaldajal KÜ XXX nõue võlgniku pankrotimenetluses. Tulenevalt eelnevast on pankrotimenetluses üks võlausaldaja, kes omab võlgniku vastu nõuet kogusummas 35 564,04 eurot järgmiselt: I järk - pandiga tagatud tähtaegselt tunnustatud nõuded PankrS § 153 lg 1 p 1, kokku 10 150 eurot. Swedbank AS nõue summas 10 150 eurot, jaotis 100 %.

Esimeses järgus on Swedbank AS-le tehtud jaotise alusel väljamakse summas 8 627,50 eurot. II järk - muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded PankrS § 153 lg 1 p 2, kokku 25 414,04 eurot. Swedbank AS nõue summas 25 414,04 eurot, jaotis 77,61 %. Swedbank AS rahuldamata nõude osa vähenes XXX (pankrotis) pankrotimenetluses, kuivõrd XXX (pankrotis) ja XXX(pankrotis) on Swedbank AS ees solidaarvõlgnikud ning 1⁄2 pandieseme müügist saadud tulust laekus XXX (pankrotis) pankrotivarasse. Teises järgus ei ole võlausaldajale jaotise alusel väljamakseid tehtud. Kolmanda rahuldamisjärgu nõudeid ei esitatud. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta. Pankroti väljakuulutamise seisuga kuulus võlgnikule järgmine kinnistu: XXX kinnistust registriosa numbriga XXX , aadressiga XXX, reaalosa üldpind 62,4 m2, katastritunnus XXX, elamumaa 100%. Kinnistu oli ühisomandis võlgniku abikaasa XXX (pankrotis). Registriosa kolmandasse jakku oli sisse kantud keelumärge käsutamise keelamiseks Swedbank AS (registrikood 10060701) ning kohtutäitur Elin Vilippus kasuks. Registriosa neljandasse jakku oli sisse kantud hüpoteek summas 780 000 krooni ehk 49 851,09 eurot aktsiaselts Hansapank (registrikood 10060701, praeguse ärinimega Swedbank AS) kasuks. Haldur võõrandas 25.10.2012 toimunud kolmanda enampakkumise tulemusena antud kinnistu hinnaga 20 300 eurot, millest 1⁄2 ehk 10 150 eurot laekus võlgniku pankrotivarasse ja ülejäänud 1⁄2 ehk 10 150 eurot XXX (pankrotis) pankrotivarasse. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta. Teadaolev müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel. Võlgniku pankrot kuulutati välja Harju Maakohtu 07.06.2012 kohtumäärusega ning pankrotihalduriks nimetati Oliver Ennok. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 27.06.2012, kus võlgniku pankrotihalduriks kinnitati Oliver Ennok. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 31.10.2012, kus tunnustati kaks võlanõuet kogusummas 42 737,17 eurot. Võlausaldaja KÜ XXX nõue summas 7 173,13 eurot tunnustati 31.10.2012 nõuete kaitsmise koosolekul tingimusliku nõudena. Pankrotihaldur koostas 16.11.2012 jaotusettepaneku, mille Harju Maakohus kinnitas 28.11.2012 määrusega. Pankrotimenetluse käigus on haldur tegelenud võlgniku varalise seisu väljaselgitamisega, taganud vara säilimise, valitsenud ja võõrandanud võlgniku vara, suhelnud võlgniku ja võlausaldajate esindajatega ning täitnud muid pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud. Võlausaldajad ei ole raha saanud järgmistes summades: Swedbank AS 15 264,04 eurot. Swedbank AS-le on I järgus PankrS § 153 lg 2 tulenevalt välja makstud 8 627,50 eurot. Kuivõrd võlgnik ning tema abikaasa XXX (pankrotis) olid Swedbank AS-i ees solidaarvõlgnikud ning 1⁄2 pandieseme müügist saadud tulust laekus XXX (pankrotis) pankrotivarasse, siis on XXX (pankrotis) menetluses Swedbank AS-i nõuet rahuldatud summas 10 150 eurot, millest on PankrS § 146 lg 1 sätestatud makseteks maha arvatud 15/100 pandieseme müügist saadud tulust. Seega on Swedbank AS rahuldamata nõude osa võlgniku pankrotimenetluses 15 264,04 eurot. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada.

Pankrotimenetluses ei ole haldur hagisid esitanud ega kavatse hagisid esitada. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused. Käesolevas pankrotimenetluses kohtukulud puuduvad. Maksejõuetuse tekkimise põhjus. Pankrotihalduri hinnangul ei ole maksejõuetuse põhjuseks pankrotikuritegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes. Halduri hinnangul on võlgnik oma maksejõuetuse põhjustanud liigsete kohustuste võtmisega, arvestamata sellega kaasnevaid riske. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud. Võlgnik on kohtule esitatud pankrotiavalduses avaldanud soovi füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ning kinnitanud vastavalt pankrotiseaduse § 170 lg 2, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustusest vabastamise välistada ja ta kohustub täitma pankrotiseaduses § 173 nimetatud kohustusi. Võlgniku kinnitusel ei ole võlgnikule teada ühtegi isikut, kes oleks nõus hakkama võlgniku usaldusisikuks tulenevalt PankrS § 172. Haldur korraldas 17.01.2013 võlausaldajate üldkoosoleku, mille teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 10.01.2013. Võlausaldajate üldkoosolekule ühtegi võlausaldajat kohale ei ilmunud. Haldur märgib, et võlgnik on korduvalt haldurile kinnitanud, et tasub võlgnevuse AS-i XXX ees, mis on tekkinud elektrienergia teenuse osutamisel tarbimiskohas asukohaga XXX . Võlgnevus on tekkinud perioodil, mil haldur korterit enampakkumisel võõrandas ja võlgnik koos perega nimetatud korteris elas, kuid vaatamata mitmetele lubadustele ei ole võlgnik võlgnevust likvideerinud ning kulu summas 94,84 eurot tuli tasuda pankrotivara arvelt (massikohustusena). Seega ei ole haldur veendunud, et võlgnik suudab ise usaldusisiku kohustusi täita. Halduri tasu. Pankrotimenetlus on käesolevaks ajaks kestnud üle ühe aasta, millise aja jooksul on haldur korraldanud vara säilimise ja müügi, koostanud ja esitanud ettenähtud aruanded ning täitnud muid pankrotiseadusest tulenevaid ülesandeid. Pankrotivara suurus käesolevas pankrotimenetluses on 10 150 eurot, mille moodustab pandieseme võõrandamisest saadud tulu. PankrS § 651 lg 1 kohaselt on halduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega 6 401 – 12 800 eurot 1 597 eurot, millele lisandub 15 % pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt ehk 562,35 eurot. Seega on käesolevas menetluses tasu alammäär 2 159,35 eurot. Kuivõrd pankrotivara suurus käesolevas pankrotimenetluses on 10 150 eurot, mille moodustab pandieseme müügist saadud tulu, siis tulenevalt PankrS § 153 lg 2 võib PankrS § 146 sätestatud väljamaksete jaoks nimetatud summast kinni pidada 15/100 ehk 1 522,50 eurot. Pankrotimenetluses on PankrS §-s 146 nimetatud väljamakseid tehtud summas 1 522,50 eurot. Seega puuduvad pankrotimenetluses rahalised vahendid pankrotihaldurile tasu maksmiseks. Pankrotimenetlus on käesolevaks ajaks kestnud 15 kuud, millise aja jooksul on haldur läbi viinud vajalikud koosolekud, tegelenud võlgniku varalise seisundi väljaselgitamisega, koostanud ja esitanud ettenähtud aruanded ning täitnud muid pankrotiseadusest tulenevaid ülesandeid. Kuna PankrS §-idest 23 lg 4, § 65 lg 11 ja § 171 lg 11 tulenevalt on menetlusabi andmine piiratud summaga 397 eurot, siis puudub halduril põhjus esitada töötasu nõuet kogu antud menetluse läbiviimise aja kohta. Arvestusega 80 eurot/tund palub haldur endale määrata tasu 5 töötunni eest kogusummas 400 eurot ning halduri tasu mõista menetlusabi korras välja riigi

vahenditest summas 397 eurot Halduribüroo ENK OÜ (registrikood 12531151, arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXX Swedbankis) kasuks. Kohtu põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Vastavalt PankrS § 157 p-le 5 lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus PankrS § 163 lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu ajaolu. XXX(pankrotis) pankrotihaldur on koostanud ning esitanud lõpparuande 23.09.2013 kohtule kinnitamiseks. Lähtuvalt Pankrs § 163 lg 1 on teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluste kohta avaldatud 19.09.2013 elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et XXX(pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Halduri hinnangul on võlgnik oma maksejõuetuse põhjustanud liigsete kohustuste võtmisega, arvestamata sellega kaasnevaid riske. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks tuleb seega lugeda muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga võlgniku maksejõuetuse osas. Tulenevalt eeltoodust kuulub XXX(pankrotis) pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande kinnitamisega. Lõpparuandest ega jaotusettepanekust ei nähtu, et võlgnik oleks pankrotimenetluses esitatud nõuetele vastuväiteid esitanud. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. Seega on käesolev määrus kooskõlas PankrS §-ga 168 pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks Swedbank AS-le 15 264,04 eurot ulatuses. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Oliver Ennok tuleb vabastada XXX(pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Vastavalt PankrS § 65 lg-le 2 arvestab kohus tasu suuruse määramisel halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele

kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kuna võlgniku pankrotimenetluses puuduvad rahalised vahendid pankrotihalduri tasu maksmiseks siis palub haldur määrata tasu PankrS § 23 lg 1-3 alusel. Haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 5 tundi. Töötasu arvutamisel on haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot ja palub määrata tasu suuruseks 400 eurot. Kohus leiab, et pankrotihalduri nõutud tasu summas 400 eurot on põhjendatud. Tulenevalt eelnevast määrab kohus võlgniku pankrotimenetluses pankrotihaldur Oliver Ennoki töötasuks 400 eurot, mis kuulub vastavalt halduri taotlusele väljamaksmisele Halduribüroo ENK OÜ –le. PankrS § 150 lg 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku TsMS § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku XXX(pankrotis) kanda. Kuivõrd võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katmiseks ja XXX(pankrotis) pankrot on välja kuulutatud PankrS § 171 lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule halduri taotlusel ning PankrS § 65 lg 11 ja TsMS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, summas 397 eurot. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja ei või olla suurem kui 397 eurot. XXX(pankrotis) on kohtule esitatud pankrotiavalduses taotlenud enda, kui füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Seega võlgniku poolt esitatud avaldus kohustustest vabastamiseks on esitatud õigeaegselt. PankrS § 171 lg 2 punktides 2-5 loetletud asjaolusid, mis takistaksid võlgadest vabastamise menetluse algatamist, ei ole ilmnenud. Kuigi võlgnik omab töökohta ning igakuist sissetulekut palga näol, ei ole pankrotihaldur veendunud, et võlgnik suudab ise usaldusisiku kohustusi täita. Kohus on seisukohal, et tuleb algatada võlgnik XXX (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Asja materjalidest nähtuvalt ükski võlausaldaja 17.01.2013 halduri korraldatud võlausaldajate üldkoosolekust osa ei võtnud, mistõttu saab järeldada, et võlausaldajatel puudub huvi ettepanekute tegemiseks usaldusisiku nimetamise vastu. Võlgniku kinnitusel ei ole võlgnikule

teada ühtegi isikut, kes oleks nõus hakkama võlgniku usaldusisikuks. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et võlgnikku ennast tuleb kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik