Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaupo Paal ja Malle Seppik
Kohtuistungi toimumise aeg
22.05.2012, avalik kohtuistung
Otsuse tegemise aeg ja koht
Vaidlustatud kohtulahend
06.06.2012, Tallinn Swedbank Liising AS hagi Toomas Ammussaare ja Kaja Lipmaa vastu kahju hüvitamiseks Pärnu Maakohtu 06.01.2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Swedbank Liising AS apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Swedbank Liising AS (registrikood 10434248) volitatud esindaja Külli Reinfeld. Kostja I Toomas Ammussaar (isikukood xxxxxxx) Kostja II Kaja Lipmaa (isikukood xxxxxxx) 647,11 eurot
Tsiviilasi
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 06.01.2012 otsus osaliselt hagi rahuldamata jätmise ja menetluskulude jaotuse osas ja teha tühistatud osas uus otsus.
2.Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
3.Sõnastada otsuse resolutsioon tervikuna järgmiselt: Välja mõista solidaarselt Toomas Ammussaarelt ja Kaja Lipmaalt Swedbank Liising AS kasuks liisingulepingust tulenev võlgnevus summas 121, 41 (ükssada kakskümmend üks) eurot ja 41 senti ja viivis summas 10,63 (kümme) eurot ja 63 senti ning alates 07.06.2012 viivis tasumata põhinõudelt 7 % aastas kuni põhinõude täitmiseni.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Menetluskulude jaotus Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta 4/5 osas hageja ja 1/5 osas kostjate kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Swedbank Liising AS esitas 05.04.2011 hagi Toomas Ammussaare ja Kaja Lipmaa vastu, milles palub välja mõista liisingulepingust tulenev võlgnevus 647,11 eurot ning viivis põhinõudelt alates hagi esitamisest ja jätta menetluskulud kostjate kanda.
2.Kostja I tagastas sõiduki liisingulepingu lõppemisel. Sõiduk oli kahjustatud ning ebaloomulikult kulunud, mistõttu tuleb sõiduki remondiks tehtud kulutused kostjatel hüvitada. Nimetatud kohustus tuleneb hageja ja kostja I vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste punktist 8.2. Liisinguvõtja poolt üleantaval liisinguesemel ei tohtinud olla kahjustusi. Kui liisingueseme tagastamisel selle seisund ei vasta liisingulepingus ettenähtud tingimustele, on liisinguvõtja kohustatud viima oma kulul liisingueseme vastavasse seisu. Kuna kostja I seda ei teinud, lasi hageja sõiduki remontida, tasus selle eest Amserv Auto AS-le kokku 10 125,00 krooni ehk 647,11 eurot. Amserv Auto AS esitas hagejale kaks arvet, arve nr 4007407 summas 1 400,00 krooni ja arve nr 4007510 summas 8 725,00 Eesti krooni.
3.Asjaolu, et liisinguesemel oli palju vigastusi ja puuduseid, kinnitab ka kostjate poolt kohtule esitatud üleandmise-vastuvõtu akt, millel on märgitud, et sõiduki esistangel oli muljumisjälg, küljekarbid mõlkis ja roostesed, esiklaasis väikesed kivitäkked, salong määrdunud, stabilisaatorivarda otsikud lõtkusid, numbrituled ei põlenud, signalisatsiooni pasun ei töötanud, kapotil kivitäkked. Värvida tuli küljekarbid ja esistange, vahetada stabilisaatorivarda otsikud, teha salongi keemiline puhastus. Kostja I on üleandmisevastuvõtu aktile märkinud, et ta nõustub esistange muljumisjälje parandamisega, kuid muud vead on auto loomulik kulumine.
4.Tõenditena esitatud fotodelt nähtub, et sõidukil on sellised puudused/vigastused, mida ei saa pidada loomulikuks kulumiseks. Seda kinnitab ka sõidukite loomuliku ja ebaloomuliku kulumise määramise juhend, mis ütleb muuhulgas, et sõiduki ebaloomulikuks kulumiseks on rooste sõiduki kerel, värvikahjustused, laki- või värvikihti läbivad pindmised kriimustused, sõiduki stangel mõrad, mõlgid, sügavad kriimustused, sõiduki salongis interjööri detailide vigastused jne. Hageja esitatud piltidelt nähtub selgelt, et just sellised vigastused kõnealusel sõidukil olidki.
5.Sõidukil oluliste puuduste olemasolu ja remondi maksumust kinnitab kostjate esitatud remondikalkulatsioon, millel on märgitud, et sõidukil tuleb teha plekitööd ja plekivahetust, värvimistöid, roostetõrjet, kokku summas 10 263,41 krooni.
6.Hageja esitab täiendava tõendina ka Amserv Auto AS koostatud tööde teostamise kokkuleppe ja pakkumise, kus on märgitud sõidukil esinenud mitmeid puuduseid: jahutusvedeliku värvus vilets, vajalik reguleerida käsipidurit, naastrehvidel naastud puudu, esimese stabilisaatorivarda otsaliigendid loksuvad, juhiistmel põletusaugud, pagasi luugi lukk ei keera, laelamp ei põle, tulede reguleerimislüliti valgustus ei põle, numbrituled ei põle, tagumise kojamehe kumm katki, tagumine klaasipesu ei tööta – vajutades tuleb vesi salongi, alarm ei tööta, esiklaasis väikesed värvitäkked, kapotil kivitäkked, esistange muljutud, küljekarbid lömmis ja roostesed, paremal tagauksel kriips, tagastangel värvikahjustus, vasak pooltuli ei näita õieti. Amserv Auto AS on usaldusväärne äriühing ning puuduvad igasugused alused kahelda nimetatud ettevõtte poolt esitatud dokumentides, muuhulgas arvetes ja nende maksumuses.
7.Kostja I käis vara 10.03.2010 Amserv Pärnu AS-is ette näitamas. Seal tuvastati varal palju puuduseid, millest teavitas kostjat I varavaidluste ekspert Ain Lepik, kes kinnitas kostjale I ka seda, et varal esinevate puuduste näol ei ole tegemist auto normaalse kulumisega. Nimetatud asjaolude tõendamiseks soovis hageja tunnistajana üle kuulata Ain Lepiku juhul kui see asjaolu jääb endiselt vaidlusaluseks. Kostja I keeldus ametliku ekspertiisi tellimisest, seda ilmselt põhjusel, et ta sai isegi aru, et kivi täkked autol ei ole loomulik kulumine.
8.Liisingulepingu p 8.6 kohaselt oli kostja I kohustatud teostama müüja või tema esindaja juures 1 kuu enne liisingulepingu tähtaega (15.03.2010), liisingueseme tehnilise ülevaatuse, kui ta ei soovinud kasutada liisingueseme väljaostu eesõigust ega teavitanud sellisest soovist hagejat. Kostja käis liisingueset ette näitamas alles 10.03.2010, s.o 5 päeva enne lepingu lõppemist ja seega oli vara tagastamise kohustusega juba kiire. Eeltoodu alusel ei nõustu hageja kostjate väitega, mille kohaselt ei pakutud kostjale I võimalust ise otsida firma autol tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks ja seega rikuti tema kui liisinguvõtja õigusi. Olukorra tingis kostja I enda käitumine, kuna ta jättis vara ettenäitamise viimasele hetkele. Kostja vastuväited
9.Kostjad hagi ei tunnistanud, vaidlesid sellele vastu ning palusid jätta hagi rahuldamata. Esimese astme kohtu lahend
10.Maakohus rahuldas hagi osaliselt, jättis rahuldamata nõude 557,63 euro ulatuses ja viivisenõude osas. Kohus mõistis solidaarselt Toomas Ammussaarelt ja Kaja Lipmaalt Swedbank Liising AS kasuks võlgnevuse 89,45 eurot. Menetluskulud jäid hageja kanda.
11.Kohus tuvastas, et kostja Toomas Ammussaare valduses olnud liisinguese sõiduauto CHEVROLET LACETI, mis kuulus hagejale, põhjaküljekarbid on roostetanud (korrosioonikahjustatud) kogu ulatuses. Kohus ei tuvastanud, et kahjustus oleks tekkinud kostjate süül või tegevuse põhjusena. Puuduvad tõendid, mis tooks kaasa kostjate vastutuse antud rikke eest. Antud detailide korrosioon on tekkinud tootmisvea tagajärjel. See tähendab, et korrosioon algab värvi alt ja toob kaasa perforatsiooni. Antud asjaolu tõendavad fotod. Fotodel on näha rooste kogu põhjakarbi alumise osa ulatuses. Rooste tuleb värvi alt ja on värvi eemaldanud. Pole kindlaks tehtud, et kahjustus oleks tekkinud torkeaugu või muude asjaolude tõttu, mille on põhjustanud välised mehhaanilised või keemilised mõjud, näiteks loomsed või taimsed materjalid, kivitäkked või tööstuslik õhusaastus. Autot kasutati liisingulepingus näidatud piirkonnas tavalises olukorras.
12.Kostjad said liisingueseme oma valdusse uuena. Uus auto ei saa ilma tootmisveata sellises ulatuses roostetada, arvestades autoehitaja kvaliteeditingimustega. Antud asjaolu tõendab veel see, et juba veebruaris 2007, enne kolme aasta möödumist auto oma valdusse saamist,
pöördus kostja Toomas Ammussaar sarnase probleemiga auto müüja poole ja autol tehti värviparandusi – arve nr. 285852 väljastatud auto müüja poolt 06.07.2007.
13.Uue sõiduki GM DAEWOO (Inchon Korea) garantii (tl 146 pöördel) garanteerib igale Chevrolet sõiduki omanikule, et omaniku poolt ostetud sõiduk on toodetud ja kontrollitud vastavuses tootja rangete kvaliteedinõuetega. Lisaks kohustub GM DAT parandama 6 aasta jooksul korrosioonikahjustused kere elementidel. Nimetaud tõendist järeldub, et liisinguese võeti kostjate valdusest ära ja võõrandati auto värvigarantii kehtivuse ajal, vastavalt hagiavalduse p. 1.2 lõppes liisingleping 06.05.2010, värvigarantii lõppenuks 03.03.2011 – 6 aasta möödumisel auto müümisest.
14.Lisaks, nagu nähtub lingil kanal2.ee/vaatasaateid/krimi?videoid=3693 tooduga, kus sama autot on filmitud seoses kassiga, on auto aasta peale remonti uuesti väga roostealdis. Seega ei kuulu hageja nõue kostjate vastu auto keretööde kere maksumuse osas 557,63 euro ulatuses rahuldamisele.
15.Rahuldamisele kuulub hageja nõue, mis tuleneb Amserv Auto arvest nr 4007407 summas 89,45 eurot. Vahetatud on auto esimesed stabilisaatorivarda otsad. Tegemist on käiguosaga ja nimetatud detaile tuleb perioodiliselt ka tavalises olukorras vahetada. Seega on nõue põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele.
16.Rahuldamata tuleb jätta hageja viivisenõue kui alusetu. Kuna hagi esitamisel polnud teda, mis ulatuses kohus nõude rahuldab, ei saa ka kostjaid karistada viivisenõudega. Kuskilt ei nähtu, et kostjad oleks kuritahtlikult võlgnevuse tasumisest kõrvale hoidunud.
17.Arvestades hagi rahuldamise ulatust ja hagis tuvastatut, on õiglane ja kohane panna menetluskulud hageja kanda. On ülekohtune, et auto värvigarantii kehtivuse ajal tahab hageja lasta kostjate kulul teha auto roosteparandusi ja roostetõrjet, eriti arvestades asjaolu, et hageja oli viis aastat kostja pealt tulu teeninud. Apellatsioonkaebus
18.Hageja palub tühistada maakohtu otsus osaliselt, s.o. hageja kasuks kostjatelt 557,66 euro põhivõlgnevuse ja viivise välja mõistmata jätmise osas. Hageja palub teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega mõista hageja kasuks kostjatelt välja 557,66 eurot ning viivis alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni 647,11 eurolt 7% aastas. Jätta menetluskulud, s.h apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv võrdeliselt hagiavalduse ja apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatusega kostjate kanda.
19.Kohus on asunud valele seisukohale, et kostjad ei vastuta liisinguesemel tekkinud kahjustuste eest.
20.Kohus ei tuvastanud, et kahjustus oleks tekkinud kostjate süül või tegevuse põhjusena. Hageja sellise maakohtu seisukohaga ei nõustu. Asjas esitatud tõenditega on tõendatud, et tagastatud liisinguese oli äärmiselt kahjustatud ning ebaloomulikult kulunud. Amserv Pärnu AS remondikalkulatsioonist nähtub, et sõidukil oli vaja teha plekitööd, roostetõrjet ning seda oli vaja värvida, remondikalkulatsiooni kohaselt kogusummas 10 263,41 krooni. Vaidlusalusel liisinguesemel esinenud oluliste puuduste, vigastuste jms olemasolu nähtub hageja esitatud tõenditest – Amserv Auto AS arve nr 4007407 ja sõidukist tehtud 12 fotot. Fotodelt on selgelt näha, et sõiduki esistangel ja küljekarpidel olid muljumisjäljed, mis viitavad sellele, et kõnealuse sõidukiga oli sõidetud millegi otsa, mis omakorda tekitas roostet. Kui sõiduki esistange ja küljekarbid on muljutud, siis seda ei saa kuidagi pidada loomulikuks kulumiseks. Hageja sellekohast seisukohta kinnitab ka hageja poolt tõendina esitatud sõidukite loomuliku ja ebaloomuliku kulumise määramise juhend, mis on koostatud vastava ala spetsialistidega kooskõlastatult. Sellises ulatuses sõiduki roostetamist, nagu
roostetas vaidlusalune liisinguese, ei saa pidada loomulikuks kulumiseks ja ulatuslik roostetamine on saanud alguse just sellest, et selle küljekarpe on oluliselt kahjustatud. Kõnealuse juhendi kohaselt loetakse ebaloomulikuks kulumiseks muuhulgas üle 1,5 cm läbimõõduga mõlgid või muljumisjäljed, värvikahjustused, pindmised kriimustused, rooste. Just sellised kahjustused vaidlusalusel liisinguesemel ka esinesid ja see on tõendatud kõikide eelpool viidatud tõenditega.
21.Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et korrosioon on tekkinud tootmisvea tagajärjel. Selline maakohtu seisukoht ei tugine ühelgi asjas esitatud tõendil, vaid üksnes kohtu veendumusel. Sellisele seisukohale saab asuda üksnes vastava ala spetsialist, rakendades erialaseid teadmisi ning kogemusi. Sellises ulatuses sõiduki roostetamine oli tingitud pigem sellest, et sõiduki esistanget ja küljekarpe oli vigastatud ja seda kinnitab ilmekalt ka sõidukite loomuliku ja ebaloomuliku kulumise määramise juhend.
22.Lisaks eeltoodule juhib hageja tähelepanu uue sõiduki garantii tingimustele, millele on maakohus otsuse tegemisel tuginenud. Nimetatud tingimustes on märgitud, et GM DAT kohustub parandama 6 aasta jooksul tasuta korrosioonikahjustused kere elementidel, eeldusel, et sõidukit kasutatakse normaalsetes tingimustes. Eelpool märgitust tulenevalt on igati tõendatud, et sõidukit ei kasutatud normaalsetes tingimustes, vähemalt ei saa sõidukil tagastamise hetkel esinenud puuduseid pidada loomulikuks kulumiseks, vaid just ebaloomulikuks kulumiseks - mõlgid, muljumised ja kriimustused ei ole loomulik kulumine. Seega ei kuulunud kõnealune korrosioonikahjustus garantii korras parandamisele.
23.Maakohtu otsus ei põhine esitatud tõenditel, vaid üksnes emotsioonidel, maakohtu veendumustel ning ebamõistlikel näidetel. Asjas ei oma tähtsust, mis hinnaga vaidlusalust liisingueset hilisemalt müüdi, oluline on see, et kostja I kohustus lepingust tulenevalt tagastama hagejale puuduste ja vigastusteta sõiduki ja vastutama puuduste kõrvaldamiseks vajalike kulutuste tegemise eest.
24.Maakohtu otsus on segane ning vastuolus asjas esitatud tõendite ning kostja I vastuväidete ja õigeksvõtmistega. Maakohus asus otsuses seisukohal, et hageja nõue auto keretööde maksumuse osas ei ole põhjendatud, kuigi kostja I oli tunnistanud, et esistange vigastus oli tema põhjustatud, mitte loomulik kulumine. Maakohus ei ole otsuses selles osas oma seisukohta aga millegagi põhjendanud, vaid jättis hageja nõude lihtsalt rahuldamata.
25.Eeltoodust tulenevalt on põhjendamata ka maakohtu seisukoht viivise väljamõistmata jätmise osas. Vastus apellatsioonkaebusele
26.Kostjad leiavad, et maakohtu otsus on õige. Maakohus on õiglaselt hinnanud esitatud tõendeid. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
27.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi rikkumise tõttu. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus.
28.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud, see on osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata.
29.Maakohus tuvastas, et liisingueseme, sõiduauto CHEVROLET LACETI, põhjaküljekarbid on roostetanud kogu ulatuses. Kohus ei tuvastanud, et kahjustus oleks tekkinud kostjate süül või tegevuse põhjusena. Puuduvad tõendid, mis tooks kaasa kostjate vastutuse antud rikke eest. Ringkonnakohus nõustub selle maakohtu järeldusega. Kuid ringkonnakohtu arvates
tuleb hagi rahuldada auto esistange muljumisjälje remondimaksumuse ulatuses seoses kostja omaksvõtuga.
30.Kostja kasutas sõiduautot CHEVROLET LACETI 5-aastase liisingulepingu alusel, mille möödumisel tagastas sõiduauto liisinguandjale. Hageja nõuab kostjalt liisingueseme üleandmisel sellel esinenud kahjustuste remondisumma maksumust. Hageja tugineb VÕS § 363 p-le 2, mille kohaselt kohustub liisinguvõtja säilitama liisingueset sellisena, nagu see temale üle anti, välja arvatud muutused, mis tekivad liisingueseme sihtotstarbelise kasutamise tulemusena ja liisingulepingu üldtingimuste p-le 8.2, mille kohaselt liisinguvõtja poolt üleantaval liisinguesemel ei tohi olla kahjustusi.
31.Üleandmise-vastuvõtu akti, mis koostati liisingueseme ülevaatusel 10.03.2010, on liisinguandja märkinud järgmised puudused: esistangel muljumisjälg, küljekarbid mõlkis ja roostesed, esiklaasis väikesed kivitäkked, salong määrdunud, stabilisaatorivarda otsikud lõtkuvad, numbrituled ei põle, signalisatsiooni pasun ei tööta, kapotil kivitäkked. Kostja on akti märkinud, et on nõus esistange muljumisjälje parandamisega, ülejäänud vead on auto loomulik kulumine.
32.Aktis kajastatud puudustest on hageja lasknud korrastada ja värvida esistange ja küljekarbid ning auto salongi keemiliselt puhastada. Ülejäänud aktis märgitud puudused ei oma käesolevas vaidluses tähtsust, kuna Amserv Auto AS arvest, mille hüvitamine on hagi esemeks, ei nähtu selliste vigade kõrvaldamist.
33.Pooled vaidlevad põhiliselt küsimuse üle, kas küljekarpide roostetamine on auto kahjustamine või saab seda pidada auto loomulikuks kulumiseks.
34.Sõidukite loomuliku ja ebaloomuliku kulumise määramise juhend, millele hageja tugineb, väites, et rooste on auto ebaloomulik kulumine, ei ole liisingulepingu osa, vaid kostja enda sisemiseks kasutamiseks mõeldud dokument. Ringkonnakohtu arvates on auto kahjustamine auto seisukorra mõjutamine väliste tegurtite toimel ning rooste on tagajärg, mitte kahjustamine iseenesest. Roostetamine võib alguse saada auto kahjustamisest, kuid võib ka mitte. Roostetamine võib olla tingitud ka auto ebakvaliteetsest plekist, millisele järeldusele jõudis ka maakohus.
35.TsMS § 230 lg-st 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millest tulenevad tema nõuded ja vastuväited. Kuna hageja väidab, et kostja on autot kahjustanud, siis ta peab tõendama, et auto küljekarbid roostetavad just kostja poolt auto kahjustamise tõttu. Ringkonnakohtu arvates hageja seda teinud ei ole. Toimikus olevatelt piltidelt ei ole selgelt näha küljekarpide muljumisjäljed, nagu hageja leiab. Pildilt nähtub küll üks kriips auto külje peal, kuid mitte selle sügavus. Samuti ei roosteta oluliselt kriipsu ümbert. Hageja tugineb piltidele kogumis, mistõttu ei ole võimalik aru saada, milliseid kohti hageja mõlkideks peab. Piltidelt nähtub, et küljekarbid roostetavad alt kogu ulatuses, kuid ei nähtu, et ulatuslik roostetamine oleks tekkinud vigastustest.
36.Samuti ei nähtu toimikus olevatelt fotodelt salongi selline määrdumine, mida võiks pidada auto kahjustamiseks. Kui autot on 5 aastat kasutatud, ei ole salongi katted loomulikult enam uued. Fotodelt nähtuvad väikesed augukesed salongi katetes, mille parandamine ei kajastu aga Amserv Auto AS arves, mille hüvitamist hageja nõuab. Seetõttu ei ole nendele tuginemine käesolevas vaidluses asjakohane. Välist määrdumist ei ole üleandmisel puudusena märgitud, mistõttu pole põhjust ka auto välispesu maksumust kostjalt välja mõista. Autot pestakse väliselt regulaarselt vastavalt vajadusele.
37.Hageja on tunnistanud esistange muljumisjälje põhjustamist ja ühte mõlki küljekarbis. Ringkonnakohtu istungil seletas kostja, et käis autot näitamas liisingufirmade poolt tunnustatud remonditöökojas OÜ M.T. Autokoda, kust öeldi talle, et stange pahteldamine ja värvimine maksab umbes 500 krooni. Sellise summa, mis on käesoleval ajal 31,96 eurot, on
ta nõus esistange eest hagejale tasuma. Küljekarbi mõlgi eest ei ole ta nõus midagi maksma, sest seda, mida kostja silmas peab, ei ole ära parandatud.
38.Kuna hageja ei ole eraldi välja toonud ja tõendanud auto kahjustuste parandamiseks tehtud kulutusi, tuleb hageja nõue auto remondi maksumuse hüvitamiseks rahuldada osas, milles kostja nõuet tunnistab, see on esistange pahteldamise ja värvimise eest summas 500 krooni (31,96 eurot).
39.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu põhjendustega viivise väljamõistmata jätmise osas. VÕS § 101 lg 1 p 6 annab hagejale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Nõudele vastuvaidlemine ei vabasta viivise maksmise kohustusest, kui nõue on põhjendatud. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole avalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega tuleb rahuldatud summalt kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivis. Maakohus rahuldas hagi summas 89,45 eurot, mida pole vaidlustatud ning ringkonnakohus rahuldab hagi veel summas 31,96 eurot. Seega on põhinõudeks, millelt tuleb arvestada viivis, 121,41 eurot. Hageja nõuab viivist liisingulepingu p-s 5.1 kokkulepitud määras 7 % aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni, mis teeb viivise summaks 8,5 eurot aastas ja 0,023 eurot päevas. Kostjalt tuleb välja mõista viivis alates 03.03.2011 kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni 06.06.2012 (462 päeva) summas 10,63 eurot ja alates 07.06.2012 kuni põhinõude täitmiseni 7 % aastas. Menetluskulude jaotus ja selgitus
40.TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Seoses hagi osalise rahuldamisega jaotab ringkonnakohus TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ja jätab nii maakohtu kui ringkonnakohtu kõigist menetluskuludest 4/5 hageja kanda ja 1/5 kostja kanda.
41.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
G. Kivinurm
K. Paal
M.Seppik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.