Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis
Kohtunik Rein Pokk
Otsusest teatamine
Tsiviilasja number
2-1o-66520
Tsiviilasi
Swedbank Liising AS hagi T.A. ja K.L. vastu Hagi hind 647.11 €
Asja lahendamise viis
Kohtuistungil 21.11.11.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja : Swedbank Liising AS äriregistrikood 10434248 asukoht Liivalaia t. 8 Tallinn 15039 volitatud esindajad Anneli Arusalu ja Külli Reinfeld. Kostjad :T.A. K.L.
Lähtudes kohtu poolt antud asjas tuvastatud asjaoludest ning juhindudes VÕS § 8 lg. 2, § 76 lg. 1, § 100, § 101 lg. 1 p. 1, 4, 6 ja lg. 2, § 108 lg. 1, § 113 lg 8, § 115 lg. 1, § 142 lg. 1, 145 lg 1-2,§ 162 lg 2 ning § 363 p.2-3 ning TsMS § 434-436, § 438439, § 441442, § 452-453 ja § 630-632 kohus otsustas. Rahuldada Swedbank Liising AS hagi T.A. ja K.L. vastu osaliselt ning jätta rahuldamata nõue 557,63 € ulatuses ja välja mõista solidaarselt T.A.’elt ja K.L.’lt Swedbank Liising AS kasuks võlgnevus 89,45 € ning jätta rahuldamata hageja viivisenõue.
Kohtukulude jaotus Edasikaebamise kord
Menetluskulud jätta hageja kanda Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest,
Hageja nõue.
2-10-66520 Hageja palub kostjatelt tema kasuks välja mõista liisinglepingust tulenev võlgnevus 647,11 eurot ning viivis põhinõudelt alates hagi esitamisest ja viivis VÕS §113 lg. 1 määras ja jätta menetluskulud kostjate kanda. Pärnu Maakohtu menetluses on Swedbank Liising AS (edaspidi hageja) hagi T.A. ́e (edaspidi kostja 1) ja K.L. (edaspidi kostja 2) vastu võlgnevuse tasumise nõudes. Hageja ei nõustu kostjate vastuväidetega hagile. Hageja on seisukohal, et kostja 1 poolt tagastatud sõiduk oli äärmiselt kahjustatud ning ebaloomulikult kulunud, mistõttu tuleb sõiduki remondiks tehtud kulutused kostjatel hüvitada. Nimetatud kohustus tuleneb hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste punktist 8.2, mille kohaselt pidi liisinguvõtja poolt liisinguandjale tagastatav liisinguese olema samas komplektsuses, sisaldama liisinguesemega kaasa antud või sellele paigaldatud lisaseadmeid ja liisinguandjale kuuluvaid parendusi. Liisinguvõtja poolt üleantaval liisinguesemel ei tohtinud olla kahjustusi. Kui liisingueseme tagastamisel liisingueseme seisund ei vastanud liisingulepingus ettenähtud tingimustele, oli liisinguvõtja kohustatud viima omal kulul liisingueseme vastavasse seisu. Kuna kostja 1 seda aga ei teinud, lasi hageja sõiduki remontida, tasus selle eest Amserv Auto AS-le kokku 10 125,00 Eesti krooni, s.o 647,11 eurot, millise summa hüvitamist hageja kostjatelt käesolevaga nõuabki. Amserv Auto AS esitas hagejale kaks arvet, arve nr 4007407 summas 1 400,00 Eesti krooni (lisa 1) ja arve nr 4007510 summas 8 725,00 Eesti krooni (lisa 2). Maksekorraldused, mille kohaselt on hageja nimetatud arved Amserv Auto AS-le tasunud, on hageja esitanud koos hagiavaldusega, hagiavalduse lisa nr 2. Asjaolu, et liisinguesemel oli palju vigastusi ja puuduseid, kinnitab ka kostjate endi poolt kohtule esitatud üleandmise-vastuvõtu akt, millel on märgitud, et sõiduki esistangel oli muljumisjälg, küljekarbid mõlkis ja roostesed, esiklaasis väikesed kivitäkked, salong määrdunud, stabilisaatorivarda otsikud lõtkusid, numbrituled ei põlenud, signalisatsiooni pasun ei töötanud, kapotil kivitäkked. Värvida tuli küljekarbid ja esistange, vahetada stabilisaatorivarda otsikud, teha salongi keemiline puhastus. Kostja 1 on üleandmisevastuvõtu aktile märkinud, et ta nõustub esistange muljumisjälje parandamisega, kuid muud vead on kostja 1 hinnangul auto loomulik kulumine. Hageja ei ole kindlasti sellise kostja 1 seisukohaga nõus, arvestades kostja 1 poolt tagastatud liisingueseme seisundit tagastamise hetkel. Hageja esitab täiendavate tõenditena vaidlusalusest sõidukist 12 fotot (lisa 3), millelt nähtub ilmekalt, et sõidukil on sellised puudused/vigastused, mida ei saa kuidagi pidada loomulikuks kulumiseks. Seda kinnitab ka sõidukite loomuliku ja ebaloomuliku kulumise määramise juhend, mis ütleb muuhulgas, et sõiduki ebaloomulikuks kulumiseks on rooste sõiduki kerel, värvikahjustused, laki- või värvikihti läbivad pindmised kriimustused, sõiduki stangel mõrad, mõlgid, sügavad kriimustused, sõiduki salongis interjööri detailide vigastused jne. Hageja esitatud piltidelt nähtub selgelt, et just sellised vigastused kõnealusel sõidukil olidki. Lisaks eeltoodule kinnitab sõidukil esinenud puuduseid 12.03.2010 kasutatud sõiduki vastuvõtmise-üleandmise akt, mis on kostjate vastuse lisa nr 6. Nimetatud dokumendilt nähtub, et sõidukil olid tehnilised probleemid. Samuti kinnitab sõidukil oluliste puuduste olemasolu ning remondi maksumust kostjate poolt esitatud remondikalkulatsioon, millel on märgitud, et sõidukil tuleb teha plekitööd ja plekivahetust, värvimistöid, roostetõrjet, kokku summas 10 263,41 Eesti krooni. Hageja esitab omalt poolt täiendavalt ka nimetatud remondikalkulatsiooni allkirjastatud variandi (lisa 4).
2 (7)
2-10-66520 Lisaks esitab hageja täiendava tõendina veel ka Amserv Auto AS koostatud tööde teostamise kokkuleppe ja pakkumise (lisa 5), kus on märgitud sõidukil esinenud mitmeid puuduseid: jahutusvedeliku värvus vilets, vajalik reguleerida käsipidurit, naastrehvidel naastud puudu, esimese stabilisaatorivarda otsaliigendid loksuvad, juhiistmel põletusaugud sees, pagasi luugi lukk ei keera, laelamp ei põle, tulede reguleerimislüliti valgustus ei põle, numbrituled ei põle, tagumise kojamehe kumm katki, tagumine klaasipesu ei tööta – vajutades tuleb vesi salongi, alarm ei tööta, esiklaasis väikesed värvitäkked, kapotil kivitäkked, esistange muljutud, küljekarbid lömmis ja roostesed, paremal tagauksel kriips, tagastangel värvikahjustus, vasak pooltuli ei näita õieti. Hageja on seisukohal, et Amserv Auto AS on usaldusväärne äriühing ning puuduvad igasugused alused kahelda nimetatud ettevõtte poolt esitatud dokumentides, muuhulgas arvetes ja nende maksumuses. Seoses liisingulepingu võimaliku pikendamisega märgib hageja järgmist. Tõepoolest tegi hageja kostjale 1 ettepaneku liisingulepingu pikendamiseks, püüdes kostjat 1 nõustada ning pakkuda välja erinevaid variante olukorra lahendamiseks. Kasutusrendilepingu puhul ongi liisinguvõtjal alati ka sellekohane õigus taotleda liisingulepingu pikendamist. Vastavat taotlust hageja aga ei rahuldanud, kuna kostja 1 oli sel ajal töötu ja tal puudus sissetulek, st kostja 1 ei vastanud oma laekumistega tootetingimustele ja seega ei saanud hageja liisingulepingu pikendamist pakkuda. Seega oli hageja seisukohalt sellise otsuse tegemine ka igati põhjendatud. Telefonivestluse teel edastas hageja kosjale 1 teate selle kohta, et tal soovitati minna esindusse autot ette näitama, et saaks vara tagastada kui kostja 1 ise sõidukit välja osta ei soovi. Samuti tehti ettepanek leping kolmandale isikule üle anda. Kostja 1 käis vara 10.03.2010 Amserv Pärnu AS-is ette näitamas. Seal tuvastati varal palju puuduseid, millest teavitas kostjat 1 varavaidluste ekspert Ain Lepik, kes kinnitas kostjale 1 ka seda, et varal esinevate puuduste näol ei ole tegemist auto normaalse kulumisega. Nimetatud asjaolude tõendamiseks soovib hageja tunnistajana üle kuulata Ain Lepiku juhul kui see asjaolu jääb poolte vahel endiselt vaidlusaluseks. Lisaks sellele keeldus kostja 1 ametliku ekspertiisi tellimisest, seda ilmselt põhjusel, et ta sai isegi aru, et kivi täkked autol ei ole loomulik kulumine. Lisaks oli sõidukil veel palju teisi mitteloomulikke kulumisjälgi. Hageja on arvamusel, et kuna kostja 1 ei täitnud liisingulepingust tulenevaid kohustusi alati tähtaegselt ning tal esinesid makseraskused, mida kostja 1 ka oma vastuses tunnistab, siis ilmselt puudusid tal lihtsalt rahalised vahendid selleks, et ise sõidukit remontida. Hageja juhib tähelepanu ka liisingulepingu p-le 8.6, mille kohaselt oli kostja 1 kohustatud teostama müüja või tema esindaja juures 1 kuu enne liisingulepingu tähtaja, milleks antud juhul oli 15.03.2010 (liisingulepingu p 19), liisingueseme tehnilise ülevaatuse, kui ta ei soovinud kasutada liisingueseme väljaostu eesõigust ega teavitanud sellisest soovist hagejat. Kostja käis liisingueset ette näitamas aga alles 10.03.2010, s.o 5 päeva enne lepingu lõppemist ja seega oli vara tagastamise kohustusega juba kiire. Ehk kui kostja oleks soovinud ja suutnud ise sõidukit remontida, siis oli selleks ette nähtud aeg kohe mööda saamas ja siis oleks hagejal ära langenud võimalus täita tagasimüügilepingust tulenevaid kohustusi ja see omakorda oleks võinud kaasa tuua olukorra, kus hageja oleks pidanud vara realiseerima tavakorras ja on võimalik, et hageja ei oleks vara müügi eest saanud nii palju raha kui oli kohustatud tagasiostja. Sellisel juhul oleks hagejal suure tõenäosusega tekkinud kostjate vastu kahju hüvitamise nõue, mis oleks ilmselt ületanud suuresti käesolevat remondiarvetest tulenevat nõuet. Eeltoodu alusel ei nõustu hageja kostjate väitega, mille kohaselt ei pakutud kostjale 1 võimalust ise otsida firma autol tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks ja seega rikuti tema kui
3 (7)
2-10-66520 liisinguvõtja õigusi. Hageja on seisukohal, et sellise olukorra tingis kostja 1 enda käitumine, kuna ta jättis vara ettenäitamise viimasele hetkele. Eeltoodu alusel jääb hageja esitatud nõude juurde, palub hagi rahuldada ning jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Hageja on seisukohal, et asi on võimalik lahendada ka kompromissi selliselt, et kostjad tasuvad võlgnetava summa, millele lisandub intress (määr selguks konkreetsete läbirääkimiste käigus), kompromissi ajaks sissenõutavaks muutunud viivised ning hageja menetluskulud maksegraafiku alusel, mille pikkus peaks selguma poolte läbirääkimiste tulemusena. Kostjate vastuväited hageja nõudele. Oma vastuses 19..05.11. hagile (tl.83-86) kostjad hagi ei tunnista ja vaidlevad sellele vastu ning paluvad jätta hagi rahuldamata.. Kostjad seletavad hagi kohta järgmist. Poolte vahelist liising- ja käenduslepingut kostjad tunnistavad, kuid väidavad, et hageja oli kostja T.A.’e eksitusse viinud. Liisingleping pidi korrraliselt lõppema 06.05.10. kuid paar kuud enne lepingu lõppemist kaotas kostja T.A. töö ja tekkisid seoses töökaotusega liisingmaksete tasumise raskused. Tekkinud olukorrast informeeris kostja hagejat, kes ei näinud selles probleemi ja pakkusid liisinglepingu pikendamise võimalust. Tulenevalt hagejalt saadud informatsioonist kostja sõlmis auto peale aastase kindlustuslepingu, väites, et selliselt poleks tatoiminud, kui hageja poleks lubanud auto liisinglepingut pikendada. Veebruaris 2010 tegi kostja liisinglepingu pikendamise avalduse, hiljem sai kostja hagejalt kõne, et liisinguese tuleb tagastada, väites, et mittepikendamise eitav vastus saadeti kostjale postiga, kostja pole tänaseni oma avalduse lahendamise kohta vastust saanud. Kostja avaldab imestust, et auto tehnoülevaatusel 16.02.10 stabilisaatori varda otsad ei lõtkunud, külla aga ilmnes selline viga kuu aega hiljem 10.03.10 auto tagasiostja juures. Kostja pöördus aoto viga kõrvaldamiseks hinnapakkumise saamiseks Autokoda oü poole, kus väideti kostjale, et see maksaks 4000 krooni,ehk kaks korda vähem kui auto tagasiostja juures. Kostjale väideti auto tagasiostja poolt, et auto on töösse võetud. Seega ei antud kostjale võimalust autot ise odavamalt parandada.Kohtuistungitel jäävad kostjad oma vastuväidete juurde, kinitades, et autot kasutati riiklikel teedel ja nemad pole rooste tekkimises süüdi. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused. Menetluskulude jaotus. Hageja nõue koosneb kahest osast (tl. 45) – küljekarpide värviparandus ja roostetõrje: arve nr. 4007510(tl.109, 147) summa 557,63 € ja stabilisaatorivarraste otste vahetamine: arve nr.4007407 (tl. 108) summa 89,45 € kokku kokku 647,08, hagis arvutus või kursiarvutusviga, summa näidatud kolm senti rohkem – 647,11. Muud vead auto juures ei puutu asjasse. Kohtu poolt on tuvastatud, et kostja T.A.’e valduses olnud liisinguese sõiduauto CHEVROLET LACETI registrinumbriga 731 MEP VIN-kood (tehasetähissega) KLANF48714K028963, mis kuulus hagejale, põhjaküljekarbid on roostetanud (korrosioonikahjustatud) kogu ulatuses. Kohus ei tuvastanud, et kahjustus oleks tekkinud kostjate süül või tegevuse põhjusena. Puuduvad tõendid, mis tooks kaasa kostjate vastutuse
4 (7)
2-10-66520 antud rikke eest. Kohus on veendunud, et antud detailide korrosioon on tekkinud tootmisvea tagajärjel see tähendab, et korrsioon algab värvi alt ja toob kaasa perforatsiooni. Antud asjaolu tõendavad fotod (tl. 111-112, 118-119 ja 121). Fotodel on näha roost kogu põhjakarbi alumise osa ulatuses, rooste tuleb värvi alt ja on värvi eemaldanud. Oleks isegi nagu näha, et kasutatud on ka kivikaitse värvi (säbruline). Pole kindlaks tehtud, et kahjustus oleks tekkinud torkeaugu, loomuliku kulumise või muude asjajolude tõttu, mille on põhjustanudvälised mehhaanilised või keemilised mõjud, näiteks loomsed või taimsed materjalid, kivitäkked või tööstuslik õhusaastus. Autot kasutati liisinglepingus näidatud piirkonnas tavalises olukorras. Kostjad said liisingueseme oma valdusse uuena autopoest vastavalt liisinglepingule nr. 0095514L 03.03.2005 (tl. 33-44) vastavalt aotumüüja ASCAR PÄRNU AS müügipakkumisele nr. 308, tehtud 01.03.2005., auto ehitusaasta oli 2005. Uus auto ei saa ilma tootmisveata selises ulatuses roostetada, arvestades autoehitaja kvaliteeditingimustega. Antud asjaolu tõendab veel see, et juba veebruaris 2007, enne kolme aasta möödumist auto oma valdusse saamist), pöördus kostja T.A. sarnase probleemiga auto müüja poole (tl. 146) ja autol tehti värviparandusi – arve nr. 285852 väljastatud auto müüja poolt 06.07.2007.. Uue sõiduki garantii (tl.146 pöördel). GM DAEWOO (Inchon Korea) garanteerib igale Chevrolet’ sõiduki omanikule, et omaniku poolt ostetud sõiduk on toodetud ja kontrollitud vastavuses tootja rangete kvaliteedinõuetega. Lisaks kohustub GM DAT parandama 6 aasta jooksul korrosioonikahjustused kere elementidel. Nimetaud tõendist järeldub, et liisinguese võeti kostjate valdusest ära ja võõrandati auto värvigarantii kehtivuse ajal, vastavalt hagiavalduse p. 1.2 lõppes liisingleping 06.05.2010, värvigarantii lõppenuks 03.03.2011 – 6 aasta möödumisel auto müümisest. Kuidas saaks autole sellised roostekahjustused tavakasutamisel tekkida?. Üks variant on, et kostja vahetas tehase põhjakarbid oma plekist tehtud põhjakarpide vastu. See pole võimalik, fotodel nähtub, et karbid on stantsitud ja tehasekeevisega. Teine võimalus on, et igal õhtul, kui kostja autoga koju tuli, võttis terasharja ja lasi põhjakarbid üle, siis tuli joostes perenaine käes pintsel ja topsik soolveega ja pintseldas põhjakarbid üle. Samuti võimatu, missugune autoomanik oma auto meelega koledaks teeb, auto on ikka uhkuseasi ja tema välimus iseloomustab peremeest. Eriti naljaks on hageja poolt esitatud tõend „Sõidukite loomuliku ja ebaloomuliku kulumise määramise juhend“, koostatud Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete ning Eesti Liisingühingute Liidu poolt, milles peaks olema määratletud loetelu defektidest, mis tavapärase auto kasutamisega ei kaasne. Peatükis „Auto kere“ nimetavad juhendi koostajad auto ebaloomulikuks kulumiseks „roostet“ (tl. 57). Nimetatud väidet ei saa ikka päris tõeseks pidada olukorras, kus tulenevalt Eesti klimatoloogilisest olukorrast autod on terve talv ujunud soola sees, lisaks soe ja külm vahelduvad iga päev. Siin ikka tuleb arvesse ainult üks kriteerium, kas auto on tugeva ja korraliku värviga või mitte ja kas plekk oli roostepuhas või mitte. Imelik on auto tagasiostja kes oli juhuslikult ka kostjatele auto müüjaks tegevusetus. Tagasimüügilepingust nähtuvalt omandas tagasiostja auto 48 906,78 krooni eest ja kostja T.A.’e väitel proovis auto müüja realiseerida auto 75 000 krooni eest. Mis on muidugi normaalne hind, kuid kostjad ei tohi auto müüja ja liisinguandja vahel haiget saada majanduslikus mõttes. Arvestades müügi kasumimarginaali oleks auto müüja võinuks katta ka roosteparanduse kulud, arvestades asjaoluga, et tema oli sellise roostetava auto müüja ja
5 (7)
2-10-66520 mingi müüja au peaks olema. Imelik, et hageja ei räägi üldse auto jääkväärtusest peale liisinglepingu korralist lõppemist 06.05.10 Kuna kostja oli teinud auto aastase kindlustuse, kuna kindlustus liigub koos autoga, siis hageja sai veel lisaks koos autoga 60,49 euro eest kindlustust (tl.88-89) Lisaks nagu nähtub lingil kanal2.ee/vaatasaateid/krimi?videoid=3693 tooduga, kus sama autot on filmitud seoses kassiga, on auto aasta peale remonti uuesti väga roostealdis. Seega ei kuulu hageja nõue kostjate vastu auto keretööde kere maksumuse osas 557,63 € ulatuses rahuldamisele. Rahuldamisele kuulub hageja nõue, mis tuleneb Amserv Auto arvest nr. 4007407 summas 89,45 €. Vahetatud on auto esimesed stabilisaatorivarda otsad. Tegemist on käiguosaga ja nimetatud deitaile tuleb perioodiliselt ka tavalises olukorras vahetada. Seega on nõue põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Rahuldamata tuleb jätta hageja viivisenõue kui alusetu. Kuna hagi esitamisel polnud teda, mis ulatuses kohus nõude rahuldab, ei saa ka kostjaid karistada viivisenõudega. Kuskilt ei nähtu, et kostjad oleks kuritahtlikult võlgnevuse tasunisest kõrvale hoidunud, lihtsalt poolte vaheline vaidlus ei lõppenud kompromissiga ja seetõttu tuli see lahendada kohtus, kohus tavapäraselt lahendabki poolte vahelisi vaidlusi, kus pooled ei saa ise kokkuleppele. Arvestades hagi rahuldamise ulatust ja hagis tuvastatud on õiglane ja kohane panna menetluskulud hageja kanda. On ülekohtune, et auto värvigarantii kehtivuse ajal tahab hageja lasta kostjate kulul teha auto roosteparandusi ja roostetõrjet, eriti arvestades asjajolu, et hageja oli viis aastat kostja pealt tulu teeninud ja nüüd vaidleb mõnesaja euro üle, tuleks üles näidata suuremeelsust, kuna ollakse suur ja kodanik on hageja kõrval väike.. Kohaldatav seadus on toodud käeoleva otsuse otsustavas osas. Rein Pokk Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 06.06.2012 kohtuotsuse resolutiivosa:
6 (7)
2-10-66520
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.