lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-08-91057/20

Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 28.05.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-08-91057/20
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
28.05.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2804
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1, 2Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 168 lg 4, 5Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulKOS § 13 lg 1KOS § 15 lg 1, 5KOS § 20 lg 3KOS § 21 lg 1, 4AÕS § 73 lg 1Kaasomandi mõttelise osa käsutamineKOS § 11 lg 1KOS § 18 lg 6KOS § 22KOS § 23

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-08-91057/4Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja10.12.2009

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-08-70068/35Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja06.06.2012

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OSAÜHING OLEMAR.10303569(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr: 2-08-91057

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Kaupo Paal, Malle Seppik

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.05.2010. a., Tallinn

Tsiviilasja number

2-08-91057

Tsiviilasi

Indrek Koolmann ́i hagi OÜ dokumentide esitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11.12.2009.a otsus

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

15 000 krooni

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Indrek Koolmann ́i apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): Indrek Koolmann (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: Tallinn, aadress: xxxxxxx xx-x, xxxxx xxxxxxx), tehinguline esindaja vandeadvokaat Arvo Junti;

Olemar

vastu

Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): OÜ Olemar (registrikood 10303569, asukoht: Tallinn, aadress: Sõbra 53, 10911 Tallinn), tehinguline esindaja Tarmo Putk Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Harju Maakohtu 11.12.2009.a otsus tühistada osaliselt, so osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata katuse ehituspleki sertifikaadi esitamise nõudes. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata, arvestades põhjendavas osas ringkonnakohtu otsuses märgitut.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses
TsMS § 171Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisused
TsMS § 173Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 429Hagist loobumine
TsMS § 654Ringkonnakohtu otsuse sisu
TsÜS § 117Esindusõigus
VÕS § 1015Dokumendiga tutvumine
VÕS § 23 lg 1Lepingupoolte kohustused
VÕS § 624Käsundisaaja teatamiskohustus
2.
Võtta vastu hagist loobumine katuse ehituspleki sertifikaadi esitamise nõudes.
3.Indrek Koolmanni apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
4.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulu hageja, Indrek Koolmann ́i kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avalduse koos menetluskulude

1(7)

Tsiviilasi nr: 2-08-91057 nimekirjaga võib esitada käesolevas asjas otsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.29.12.2008.a esitas hageja Harju Maakohtusse hagi kostja vastu, milles palus kostjalt välja nõuda xxxxxxx xx maja katuse ehitust puudutav dokumentatsioon ja 28.03.2008.a majaelanike koosoleku protokoll. Hagiavalduse kohaselt oli kostja xxxxxxx xx elamu valitseja, kes korraldas 2006. aastal hoonele katuse ehituse. Hageja oli sama maja korteriomanikust kaasomanik ja soovis saada täieliku informatsiooni, milliseid töid ja millises mahus katuse ehitusel tehti. Hageja informatsiooni kohaselt ei saanud nimetatud töid lugeda lõpetatuks. Kostja majavalitsejana pidi dokumente katuse ehituse kohta omama. Lisaks nõudis hageja maja üldkoosoleku 28.03.2008.a protokolli. Hageja oli 2009.a aprillis 3 korda kostja poole pöördunud, selgitamaks, milliseid töid lepinguga telliti ja mis tegelikult tehti, kuid pöördumine majanõukogu liikme E.S poole ei andnud tulemusi. Dokumente oli vaja AÕS § 73 lg-s 1, §-s 75, KOS § 11 lg 1 p-s 1, § 15 lg-s 2 ja § 21 lg 1 p-s 1 sätestatud toimingute ja otsuste elluviimiseks. Tegemist oli ehitustöödega ja ehitustöö pidi olema vastavalt ka vormistatud. Majanõukogu esimees oli oma kirjas öelnud, et vajalikud dokumendid saab hageja kostja käest. Hageja soovis välja nõuda lepingu, mille alusel tehti katusetööd. Kohtuistungil täpsustas hageja veelkord nõuet ja palus kokkuvõttes nõuda kostjalt välja järgmised dokumentide koopiad: lepingust, mille sõlmis kostja tellijana ehitajaga katuse ehitamiseks; katuse ehitamise projektist; katuse ehitamise kaetud tööde aktidest; katuse ehituse täitejoonistest; kõikidest katuse ehitamisega seonduvates kuludokumentidest koos pangaülekannetega; katuse ehitamisel kasutatud katusepleki sertifikaadist ja ehitustööde päevikust. Hagejal oli vaja teada katusele lubatud punktkoormust ja muid füüsikalisi näitajaid, kuna need olid vajalikud hageja igapäevase majandamise teabena. Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele täies ulatuses vastu. Kostja oli aadressil xxxxxxx xx asuva elamu valitseja. xxxxxxx xx kaasomanike 10.06.2003.a üldkoosoleku otsuse järgi pidid elamu kaasomanikud võtma katuse remondiks laenu ning kaks kaasomanikku lubasid tasuda enda osa summas 53 677.44 kr remonttöödest ise. Seoses sellega, et summast jäi suurem osa tasumata, jäi pangalaen võtmata ning katuseremonditööd teostamata. Katusetöid hakati teostama vastavalt 21.06.2006.a üldkoosoleku otsusele, millega kaasomanikud kinnitasid katuse remonttööde hinnapakkumise ning otsustasid tööde eest tasumise korra. Nimetatud üldkoosoleku protokolli koopia oli hagejale antud, mida tõendas kostja poolt hagejale üleantud dokumentide 08.04.2008.a nimekiri. Kostjal puudus kohustus anda protokollide koopiaid kaasomanikele, korteriomanikel oli õigus nendega tutvuda, mida saanuks teha kostja kontoris. Kostja oli vastavalt KOS § 22 lg-le 3 esitanud korteriomanikele pärast kalendriaasta lõppemist aruande, milles kajastati muuhulgas majanduskava täitmist ja kaasomandiga seotud varalisi õigusi ning kohustusi. xxxxxxx xx maja korteriomanike 2(7)

Tsiviilasi nr: 2-08-91057 üldkoosolekule oli kostja aruande esitanud ja katuse teostatud remonttööd olid heaks kiidetud. Hagejal oli võimalus täpsustava informatsiooni saamiseks pöörduda majanõukogu poole, kes valitseja töid kontrollis. Katuse remonttööd olid lõpetatud ja tööd aktiga üle antud. Hagejal oli võimalus akti majanõukogult küsida, kostjal kui valitsejal puudub kohustus kõikidele korteriomanikele kontrollimiseks andmeid ja dokumente esitada. Hageja nõudis kostjalt dokumente, mis olid nõutavad ehitamise, mitte viimistlustööde tegemisel. Kostjal ei olnud selliseid dokumente. Esimese astme kohtu otsus

3.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus leidis, et xxxxxxx xx korteriomanike ja kostja vahel oli lepinguline suhe – käsundusleping. Sisuliselt olid käesolevas hagimenetluses osade nõuete osas kostja hagejaga õigussuhtes valitsejana käsunduslepingus ja osades õigussuhtes töövõtjana. Seega olid erinevad ka õiguslikud alused, millest võis hageja dokumentide nõudmise õigus tuleneda. Kohus asus seisukohale, et kostja ei ole kohustatud korteriomanikele dokumente esitama, kuna KOS § 21 lg 1 p 5 oli erinorm, mis nägi ette valitseja kohustused vajalike andmete ja dokumentide esitamisel. Kostja esitas vaidlusaluse protokolli koopia vastutulekuna hagejale ja oma täpsustatud nõudes hageja enam protokolli ei käsitlenud. Kuna hageja polnud selgesõnaliselt nimetatud nõudest loobumist avaldanud, jättis kohus nõude protokolli esitamiseks rahuldamata. Kohus leidis, et hageja ja kostja vahelisest käsunduslepingust ei tulenenud hageja õigust nõuda ehitusega seonduvaid dokumente. Töövõtulepinguga võetud katuse ehitamise kohustust ei saanud vaadelda valitseja kohustusena ja valitseja ning kaasomanike suhte raames puudub kostjal kohustus hageja poolt nõutud dokumente esitada. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse osaliselt tühistada ja teha tühistatud osas uus otsus, millega nõutakse kostjalt välja koopia xxxxxxx xx elamu katuse ehitamisega seonduvatest kuludokumentidest koos pangaülekannetega ja katuse ehitamisel kasutatud katusepleki sertifikaadist. Hageja leiab, et maakohtu otsus on vastuoluline ja ebajärjekindel. Hageja on seisukohal, et kohus on ebaõigesti leidnud, et hagejal puudub õigustatud huvi dokumentide väljanõudmiseks ja dokumentide esitamine on kostjale ülemäära koormav tegevus. Hageja õigustatud huvi seisneb KOS § 13 lg-st 3 tuleneva õiguse teostamises, mille kohaselt on hagejal õigus kontrollida, kas tehtud kulutused olid vajalikud kantud ulatuses. Kuludokumentide koopia esitamise väidetav töömahukus ei saa hageja arvates olla aluseks nõude rahuldamata jätmisele. Kostja igapäevane majandustegevus on seotud ehitamisega ja tal peab olema süsteemne ülevaade ehitusega seonduvatest kuludokumentidest. Kohtu seisukoht, mille kohaselt sertifikaadi näol ei ole tegemist dokumendiga, mis oleks koostatud hageja huvides, on hageja arvates alusetu ja põhjendamatu. Selle sertifikaadi eesmärgiks on eelkõige tõendada selle kvaliteeti ja kinnitada, et ehitusplekil on omadused, mis võimaldavad seda antud tingimustes kasutada. Hageja õigustatud huvi tuleneb asjaolust, et hageja on katusematerjali kui ehitise olulise osa omandanud. Kostja kohustus dokumentide esitamiseks tuleneb VÕS § 23 lg 1 p-st 1 ja p-st 4 ning VÕS § 624 lg-st 1. Hagejal peab olema võimalik kontrollida kas kostja täitis lepingut kohaselt. Samuti on hagejal õigus nõuda dokumentidega tutvumist VÕS § 1015 alusel, kuna kulutusi tehti omaniku, s.t. hageja huvides. Vastustaja seisukoht
5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Vastustaja märkis, et kuigi hagi on tervikuna alusetu, on ta heast tahtest tulenevalt valmis hagejale katusepleki sertifikaadi koopia saatma.

3(7)

Tsiviilasi nr: 2-08-91057

Ringkonnakohtu seisukoht

6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna maakohtu otsuse tühistamiseks alust, kohus muudab põhjendust vastavalt p-s 7 märgitule. Ringkonnakohus nõustub muus osas maakohtu otsuse põhjendustega ning TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
7.See, et kohus märkis kohtuotsuse põhjendava osa alguses, et hagi kuulub rahuldamisele, ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, sest tegemist on ilmselge ebatäpsusega. Kohtuotsuse resolutsioonis on kohus selgesti märkinud, et hagi jääb rahuldamata. Samuti räägitakse kogu maakohtu otsuse põhjendavas osas, peale ühe lause, miks hagi rahuldamata jäetakse. Seetõttu ei saa maakohtu otsuse lugemisel jääda muljet, et hagi võiks kuuluda rahuldamisele. Vastuolu otsuse resolutsiooni ja põhjendava osa vahel saab kõrvaldada, jättes eespool kirjeldatud lause otsuse põhjendusest välja.
8.Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga selles, et maakohus jättis ebaõigesti rahuldamata kõikide katuse ehitusega seotud kuludokumentidest koos pangaülekannetega koopia väljanõudmise nõude. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga selles, et üks korteriomanik saaks korteriomandiseaduse alusel nõuda maja majandamisega seotud või korteriomanikel lasuvate kulutuste õiguspärasusega seotud dokumentide koopiate esitamist. Korteriomandiseaduse kohaselt teostavad korteriomanikud oma ühisusesuhtest tulenevaid õigusi ühiselt (KOS § 15 lg 1) või valitseja kaudu. Õiguste ühine teostamine tähendab seda, et dokumentide nõude esitavad korteriomanikud ühiselt või võtavad korteriomanikud korteriomandiseaduse kohaselt vastu otsuse, millega volitatakse ühte korteriomanikku ühisusesuhtest tulenevaid õigusi teostama. Sellist otsust korteriomanikud vastu võtnud ei ole. Hageja tegutses käesolevat hagi esitades üksinda, oma nimel, mitte kõikide korteriomanike nimel. Maakohus tuvastas aga õigesti, et katuseremont telliti korteriomanike poolt kostjalt korteriomanike ühisuse poolt, st selliselt, et töövõtulepingu poolteks oli kostja ja teiselt poolt kõik xxxxxxx xx korteriomanikud. Seega saaksid töövõtulepingust tulenevat nõuet esitada üksnes kõik korteriomanikud ühiselt. Ei korteriomandiseadus ega ka mitte ükski muu õigusakt ei anna ühele korteriomanikule õigust nõuda KOS § 13 lg-s 1 sätestatud kulutuste aluseks olevate dokumentide esitamist. Seadusandja on korteriomandiseadust vastu võttes piiranud iga üksiku korteriomaniku õigusi ning näinud ette, et korteriomanikud tegutsevad ühiselt, ning et ka valitseja tegevuse kontrollimine toimub teatud kindlas korras (majanõukogupoolne kontroll (KOS § 23), majanduskava kinnitamine ja aruandluse kontroll (KOS § 22), valitsejapoolse vahendite käsutamise korteriomanikust või kolmandast isikust sõltuvusse seadmine (KOS § 21 lg 4 lause 2), valitseja tagandamise õigus ning uue valitseja nimetamise võimalus, kes eelmise valitseja tegevust kontrollib ning korteriomanike otsuse korral eelmise valitseja suhtes kohtulikult nõudeid esitab (KOS § 20 ja § 21 lg 2 p 5), samuti (uue) valitseja kohtu korras määramise võimalus ka juhul, kui korteriomanike enamus (uue) valitseja nimetamist ei soovi (KOS § 20 lg 3), korteriomanike huvidest jm lähtuva valitsemise nõudmine (KOS § 15 lg 5) jne). Üksiku korteriomaniku kontrolli ja dokumentide esitamise nõudmise piiramine oli seadusandja teadlik valik, sest see, kui üksikud korteriomanikud hakkaksid ulatuslikku kontrolli teostama, näiteks kõikide katuse remontimise kuludokumentide väljanõudmise teel, võiks oluliselt kahjustada maja valitsemist ning muuta selle ka oluliselt kallimaks. Seetõttu ei saa hageja üksinda, enda nimel KOS § 13 lg-s 1 sätestatud kulutuste kindlakstegemise põhjendusel dokumente välja nõuda. Sellele lisaks märgib ringkonnakohus, et korteriomandiseadus ei anna korteriomanikule dokumentide

4(7)

Tsiviilasi nr: 2-08-91057 väljaandmise nõudeõigust. Korteriomandiseadus annab teatud kindlatel juhtudel õiguse nõuda dokumendiga tutvumise võimaldamist (vt näit KOS § 18 lg 6 lause 3).

9.Eespool toodust tulenevalt ei ole hagejal õigust nõuda katuse ehitusega seotud kuludokumentide koopiate esitamist ei töövõtulepingust, valitsejalepingust ega korteriomandiseadusest tulenevalt. Nimetatud dokumentidega tutvumise õigust ei anna hagejale ka VÕS § 1015, sest hageja ei ole käesoleva menetluse käigus esitanud asjaolusid, mille alusel saaks kohus jõuda veendumusele, et hagejal esines vastavate dokumentidega tutvumiseks õigustatud huvi VÕS § 1015 tähenduses. Kostja tegi katuse ehitamisega seotud kulutused xxxxxxx xx maja korteriomanikega sõlmitud töövõtulepingu alusel. Vastava lepingu alusel pidid korteriomanikud tasuma kostjale töövõtulepingust tulenevat tasu, sõltumata sellest, millised kulutused kostja katuse ehitamisel teeb. Vastavate kuludokumentidega tutvumine ei ole ka kohane viis kontrollimaks, kas tööd on tegelikkuses lõpetatud või mitte. Seda, kas tellitud tööd on tegelikkuses lõpetatud või mitte, saab kontrollida katust kontrollides.
10.Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga ka selles, et maakohus oleks pidanud hagi rahuldama katuse ehitamisel kasutatud ehituspleki sertifikaadist koopia väljanõudmise osas. Kuigi hageja esitas 25.05.2010.a selle dokumendi väljaandmise nõude osas hagist loobumise avalduse ning see avaldus tuleb TsMS § 429 lg-st 1 ja § 645 lg-st 1 tulenevalt vastu võtta, maakohtu otsus tuleb selle nõude osas hagi rahuldamata jätmise osas tühistada ja selle nõude osas tuleb menetlus lõpetada, tuleb ringkonnakohtul siiski selle nõude põhjendatuse osas seisukoht kujundada, sest hageja leiab, et TsMS § 168 lg-st 5 tulenevalt tuleb menetluskulud hagist loobumise tõttu jätta kostja kanda. Sellise hageja seisukohaga ringkonnakohus ei nõustu, sest ringkonnakohus leiab, et ka vastava nõude osas oli hagi alusetu ja kuigi kostja esitas apellatsioonimenetluse ajal vabatahtlikult hagejale katusepleki sertifikaadi koopia, rõhutas kostja seejuures, et ta vastava dokumendi väljaandmise nõuet ei tunnista ning esitab dokumendi vaid heast tahtest. Seetõttu ei ole täidetud TsMS § 168 lg 5 eeldused ning isegi selle nõude osas ei saa menetluskulusid kostja kanda jätta.
11.Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus katusepleki sertifikaadi väljaandmise nõudega seonduvat. Eespool asus kohus seisukohale, et kõikide korteriomanike ja kostja vahel sõlmitud lepingust tulenevaid õigusi üks korteriomanik üksinda teostada ei saa. Seetõttu ei saa vastava dokumendi töövõtulepingu alusel väljanõudmine kõne alla tulla. Eespool toodud põhjustel ei saa korteriomanik vastavat sertifikaati nõuda ka korteriomandiseaduse alusel. Vastavat sertifikaati ei saa korteriomanik nõuda ka asjaõigusseaduse alusel, sest korteriomandiseadusele lisaks kohaldatakse asjaõigusseaduses sätestatut üksnes juhul, kui mingi küsimus on jäänud korteriomandiseaduses reguleerimata, kuid antud juhul on kõik vastavad õigussuhted korteriomandiseaduse erinormidega kaetud. Maakohus leidis õigesti, et käesolevas lõigus käsitletud dokumendi nõue ei saa rahuldamisele kuuluda ka VÕS § 1015 alusel. Katuseplekk paigaldati majale töövõtulepingu alusel ning eelkõige saab vastava dokumendi esitamine tulla kõne alla töövõtulepingust tuleneval alusel. Siiski ei ole sertifikaadi esitamise nõue VÕS § 1015 alusel välistatud, kuid see eeldaks seda, et hagejal oleks dokumendi saamise suhtes õigustatud huvi VÕS § 1015 tähenduses. Antud juhul tuleneb tsiviilasja materjalidest, et hageja nõuab vastava sertifikaadi esitamist nö igaks juhuks, st põhjusel, et kellelgi majaelanikest peaks vastav dokument ikkagi olema. Sellist põhjust ei saa õigustatud huviks VÕS § 1015 tähenduses pidada. Sellist huvi peaksid korteriomanikud teostama korteriomanike ühisusesuhte raames, korteriomandiseaduses sätestatud korras. VÕS § 1015 sätestatud õigustatud huviks võiks olla näiteks see, kui hageja oleks näiteks viimase korruse korteri omanik ja kavandaks mingit remonti, mille läbiviimise õigus tal oleks ja mille

5(7)

Tsiviilasi nr: 2-08-91057 teostamine sõltuks sellest, kas katusel on mingid konkreetsed omadused, mille esinemist või puudumist saaks sertifikaadi abil suure tõenäosusega kontrollida.

12.Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga selles, et hagi võiks mingis osas rahuldamisele kuuluda seetõttu, et majanõukogu esimees andis väidetavalt hagejale volituse dokumentide väljanõudmiseks. Käesoleva tsiviilasja raames ei ole pooled kohtule esitanud asjaolusid ega tõendeid, mille alusel saaks järeldada, et majanõukogu oleks hagejale mingi käesoleva hagiga seotud volituse andnud. Sellist majanõukogu esimehe kirjas toodud lauset (vt t lk 39), et hageja poolt küsitud andmeid võib saada kostja kontorist, ei saa volituse andmisena käsitleda. Volituse andmine tähendab tahteavalduse tegemist, millega antakse esindajale õigus tegutseda teise isiku nimel (TsÜS § 117). Sellist õiguse andmist viidatud kirjast ega muudest toimikumaterjalidest ei nähtu.
13.Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga selles, et xxxxxxx xx korteriomanike ja kostja vahel sõlmitud valitsejalepinguga oleks igale korteriomanikule antud õigus nõuda aruandluse esitamist, dokumentidega tutvumist või dokumentide esitamist. Kuigi viidatud lepingu p 135 (t lk 49) räägib küll ettenähtud ning omaniku poolt nõutavate aruandluste esitamisest, tuleb selles kontekstis „omaniku“ all mõista kõiki korteriomanikke, sest tegemist on tüüptingimusega, mis on mõeldud erinevate majade, sh ka ühele isikule kuuluvate majade haldamiseks ning vastavast sättest ei nähtu, et selle sättega oleks soovitud seaduses sätestatust olulisel määral kõrvale kalduda. Veelgi enam, kostja ja xxxxxxx xx korteriomanike vahel sõlmitud haldusleping ei hõlmanud katuse ehitamist, mistõttu ei saaks selle lepingu alusel ka töövõtulepingu täitmise raames loodud dokumentide väljaandmist nõuda.
14.Teistsuguse otsuse tegemiseks ei anna alust ka hageja poolt 25.05.2010.a Tallinna Ringkonnakohtule esitatud Eesti Päevalehe artikli väljavõte. Konkreetses artiklis ei käsitleta mitte ühtegi käesoleva vaidlusega seotud asjaolu. Eespool toodust tulenevalt ei anna apellatsioonkaebuses esitatud väited maakohtu otsuse muutmiseks alust. Menetluskulude jaotus
15.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga selles, et maakohus jättis menetluskulud ebaõigesti hageja kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine antud juhul selliseid erandeid, mis võimaldaks sellest põhimõttest kõrvale kalduda. Toimikumaterjalide pinnalt ei ole võimalik tuvastada sellist maakohtu poolset menetlusnormide rikkumist, mis oleks saanud menetluskulude jaotuse osas kaasa tuua ebaõige kohtulahendi tegemise. Kuigi kostja esitas maakohtu menetluse raames osa hageja poolt nõutud dokumentidest, väljendas kostja kogu menetluse jooksul seisukohta, et ka nende dokumentide nõudmine ei ole tegelikult õiguspärane, kuid heast tahtest tulenevalt on ta valmis vastavad dokumendid hagejale esitama. Sellele lisaks märkis kostja, et ta esitas hagejale 08.04.2008.a nõutud üldkoosoleku protokolli (vt kostja vastus hagile t lk 17- 18, samuti lk 24). Toimiku lk 24 oleva dokumendiga loeb kohus tõendatuks, et hageja viidatud kuupäeval kostjalt ka vastavad üldkoosolekute protokollide koopiad sai. Seega ei ole hageja usutavaks muutnud seda, et hagi oleks mõne dokumendi osas saanud rahuldamisele kuuluda. See, et maakohus väidetavalt ei selgitanud hagejale ega hageja vandeadvokaadist esindajale menetluse kestel, et dokumentide väljaandmise nõude saab rahuldada üksnes juhul, kui kostjal vastavad dokumendid ka on, ei saa tingida menetluskulude osas teistsuguse kohtuotsuse tegemist, sest ka hagist loobumise korral kannab menetluskulud hageja (TsMS § 168 lg 4). Eespool toodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtul põhjust maakohtu poolt

6(7)

Tsiviilasi nr: 2-08-91057 määratud maakohtu menetluskulude jaotust muuta. Lähtudes TsMS § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Ulvi Loonurm

Kaupo Paal

Malle Seppik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja