lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-10-3278/39

Võlaõigus › Muud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 06.06.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-10-3278/39
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
06.06.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2488
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Hankelepingu muudatus
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus · Hanke- ja raamleping · 2026-06-22
Hankeleping
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus · Hanke- ja raamleping · 2026-05-14
Leping
Kaitsevägi · Leping · 2026-06-25
Teenistuse korraldamine
Kaitsevägi · Leping · 2026-05-14
Kiri
Transpordiamet · Valjaminev kiri · 2026-03-09
Kiri
Maanteeamet · Sissetulev kiri · 2020-07-10

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1, 3Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 143 lg 1, 2TarbijakäenduslepingVÕS § 178 lg 4Kohustusega ühinemineTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 5Menetluse toimumine poolte esitatu aluselTsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisu

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing Ideal10325140(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Iko Nõmm, Imbi Sidok, Ande Tänav 06.juuni 2012, Tallinn 2-10-3278

Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Harju Maakohtu 02.märtsi 2012 otsus OÜ Ideal apellatsioonkaebus 22 369,07 eurot Hageja OÜ Ideal (registrikood 10325140), lepinguline esindaja advokaat Elise Vasamäe Kostja Toomas Kapper (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja advokaat Siiri Schneider Kirjalik menetlus

Menetluse liik

OÜ Ideal hagi Toomas Kapperi vastu võla, leppetrahvi ja viivise saamiseks

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 02.märtsi 2012 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Jätta kõik menetluskulud hageja OÜ Ideal kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 16.09.20262-25-22841/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 14.09.20262-26-3957/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.09.20262-26-107656/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 11.09.20262-26-103337/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 10.09.20262-26-11847/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.09.20262-26-3957/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
VÕS § 142Käenduse mõiste
VÕS § 8 lg 2Lepingu mõiste

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1.OÜ Ideal esitas Harju Maakohtule 21.01.2010 hagi Toomas Kapperilt võla 350 000 krooni, leppetrahvi 25 000 krooni ja viivise 19.01.2010 seisuga 29 689,94 krooni ning protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 113 ettenähtud seadusjärgsele viivitusintressi määrale saamiseks.
2.Hagi põhjenduste kohaselt allkirjastasid hageja, OÜ Erimal (võlgnik I) ja kostja 21.04.2008 kokkuleppe, mille kohaselt kohustub kostja hagejale tasuma kokkuleppe p-s 2 toodud võlgnevuse 435 066,41 krooni. Võlgnik I ja kostja ei täitnud kokkuleppes märgitud kohustust kohaselt ning jäid hageja ees võlgnevusse. Hageja palus 30.07.2009 tasuda võlg 209 445,37 krooni vabatahtlikult 10 päeva jooksul. Kostja sai hageja nõude kätte 04.08.2009, kuid võlga ei tasunud. Kostja võlg on 209 445,37 krooni, millele lisandub seadusjärgne viivis 19.01.2010 seisuga 19 544,49 krooni. Kostja vastutab võlgnikuga I hageja ees solidaarselt.
3.Hageja, OÜ Pristine Rehvitööstus (võlgnik II) ja kostja allkirjastasid 21.04.2008 kokkuleppe, mille kohaselt kohustub kostja hagejale tasuma kokkuleppe p-s 2 toodud võlgnevuse 264 462,59 krooni. Võlgnik II ja kostja ei täitnud kokkuleppes märgitud kohustust kohaselt ning jäid hageja ees võlgnevusse. Hageja palus 30.07.2009 tasuda võlg 141 527,59 krooni vabatahtlikult 10 päeva jooksul. Kostja sai hageja nõude kätte 04.08.2009, kuid võlga ei tasunud. Kostja võlg on 141 572,38 krooni, millele lisandub seadusjärgne viivis 19.01.2010 seisuga 10 145,45 krooni. Kostja vastutab koos võlgnikuga II hageja ees solidaarselt.
4.Mõlema kokkuleppe p 4 järgi peab kostja kohustuse rikkumise eest tasuma leppetrahvi – esimese kokkuleppe järgi 15 000 krooni ja teise kokkuleppe järgi 10 000 krooni, kui ta viivitab võla tasumisega enam kui 5 tööpäeva. Leppetrahv kuulub tasumisele 5 tööpäeva jooksul. Leppetrahvi nõuded esitati kostjale 11.01.2010 arvega nr 600401. Makse tähtaeg oli 18.01.2010, kuid need on tasumata.
5.Kostja ühines mõlemas kokkuleppes vastavalt võlgniku I ja võlgniku II kohustusega hageja nõude täitmise tagamise eesmärgil ja tegemist ei ole käenduslepingutega, sest sellele viitab lepingu olemus ning viide sõnale „garanteerib“ lepingute p-s 3. Lisaks toodi lepingute p-s 2 välja rahasumma, mis kuulub maksmisele ja sellega määratleti ka kostja vastutuse maksimummäär. Kokkulepete p 2 sätestab võlgnevuse suuruse ja p 4 leppetrahvi suuruse. Kostjal oli isiklik huvi kohustusega ühinemiseks, sest oli lepingute p-s 3 viidatud sõidukite vastutav kasutaja. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei allkirjastanud hagiavalduses märgitud kokkuleppeid ja ta ei võtnud käendajana üle võlgnike põhikohustust ega leppetrahvi maksmise kohustust hageja ees. Kuna kostja ei võlgne hagejale midagi, on ka viivisenõue alusetu.
7.Kostja on tarbija ja isegi kui kostja oleks allkirjastanud hagiavalduses märgitud kokkulepped, on need tühised, sest neis ei märgitud kostja vastutuse rahalist maksimumsummat. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
8.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kohus mõistis hagejalt TsMS § 162 lg 1 ja 179 lg 1 alusel riigituludesse 282 eurot ekspertiisitasu.
9.Kohus tuvastas ekspertiisiakti alusel, et 21.04.2008 mõlemad kokkulepped allkirjastas tõenäoliselt kostja.
10.Tagamise eesmärgil kohustusega ühinemist ja käendust eristab eelkõige see, et kohustusega ühinedes muutub isik võlgnikuks, käendaja kohustus on aga tagada põhivõlgniku kohustuse täitmist. Kohustusega ühinemise korral on isikul isiklik huvi lepingu täitmise ja võlausaldaja soorituse vastu. Käenduse puhul selline huvi puudub ja isik tagab võlgniku kohustust reeglina isikliku sideme tõttu.
11.Kohtule esitatud lepingutest nähtuvalt garanteeris kostja mõlema lepingu p 2 kohaselt võlgnike kohustust hageja ees. Lepingute allkirjade kohal nimetati kostjat käendajaks. Lepingute p-s 4 lepiti kokku, et maksete hilinemisel enam kui 5 tööpäeva on hagejal õigus alustada võla sissenõudmist täies ulatuses kas käendajalt või vastavalt lepingule võlausaldajat I või võlausaldajalt II. Lepingutest ei nähtu, et kostjat peeti isikuks, kes ühineb võlgnike kohustusega hageja ees ja astub kohustustesse võlgnike kõrvale. Lepinguist nähtuvalt sõlmiti need ikkagi hageja ja võlgnike vahel. OÜ Erimal ja OÜ Pristine Rehvitööstus võlgnikena kohustuvad lepingute p-s 2 sätestatud kohustust täitma. Kohustusega ühinemise korral on isikul isiklik huvi lepingu täitmise ja võlausaldaja soorituse vastu. Viidatud lepinguist ei nähtu, milline huvi on kostjal lepingu täitmise ja võlasusaldaja soorituse vastu. Mõlemast lepingust nähtub, et õigused on vaid võlausaldajal, kohustused on vaid võlgnikel ja kostjal. Lepingutest ei nähtu, et võlgnikel ja kostjal oleks õigus saada hagejalt mingeid vastusooritusi ehk õigusi omapoolsete kohustuste täitmisel. Asjaolu, et vaidlusalused lepingud sõlmiti varasematest lepingutest tulenevate võlgnevuste täitmiseks võlgnike poolt ja et kostja oli varasematest lepingutest tulenevalt sõidukite vastutav kasutaja, ei tähenda, et kostjal oleks mingi isiklik huvi vaidlusaluste kokkulepete täitmise vastu. Kuivõrd tegemist on ühekülgsete lepingutega ja sellest ei nähtu hageja sooritusi kostjale ning tema isiklik huvi lepingute täitmise vastu, siis kostja ei ühinenud võlgnike kohustustega hageja ees VÕS § 178 lg-te 1 ja 4 järgi. Asjaolu, et võlgnikest äriühingute juhid võisid olla/olid kostjale tuttavad, ei tähenda, et kostjal oleks isiklik huvi lepinguga ühinemiseks.
12.Arvestades, et lepingutes nimetati kostjat käendajaks ja lepingu p 4 kohaselt kohustub kostja võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral võlasumma tasuma, on viidatud lepingutes kostja kohustuse näol tegemist tagatisega. Lepingu p 2 järgi on kostja võla tasumise kohustus eraisiku kohustus. Kostja tagatiskohustuse näol on tegemist käendusega vastavalt VÕS § 142 lg-le 1.
13.Kostja allkirjastas lepingud kui tarbija. Viidatud lepingutes ei sätestatud käendaja ehk kostja vastutuse rahalist maksimumsummat. Lepingutest nähtub vaid, et kostja kohustub käendama/tagama lepingute p-s 2 toodud võlgnevuste tasumise ja peab vastavalt lepingu p-le 4 maksma leppetrahvi, ent vastutuse maksimumsummat lepingus ei määratletud. Asjaolu, et lepingutest nähtub võla, intressi ja leppetrahvi suurus, mille täitmist kostja käendajana tagab, ei tähenda, et tegemist oleks käendaja ehk kostja vastutuse rahalise maksimumsumma määratlemisega. Tulenevalt VÕS § 143 lg-s 2 sätestatud tarbija kaitse eesmärgist peab selline vastutuse maksimumsumma olema otseselt nimetatud. Arvestades VÕS § 143 lg-tes 1 ja 2 sätestatut ja asjaolu, et mõlemas lepingus on kostja vastutuse rahaline maksimumsumma määratlemata, on kostja käenduskohustus viidatud lepingutes tühine. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 alusel ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Eeltoodu tõttu ei ole kostjal ka VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 ning § 142 lg-te 1 ja 2 järgi kohustust tasuda viidatud lepingutest tulenevaid võlgnike võlgu ning ka VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist ega ka lepingute p-s 4 märgitud trahvi.

Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

14.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega hagi täies ulatuses rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
15.Maakohus tuvastas õigesti, et kostja sõlmis mõlemad kokkulepped, allkirjastades need isiklikult. Samas jättis kohus kostja ja hageja vahelise õigussuhte olemuse määratlemisel ebaõigesti kohaldamata VÕS § 178 ja leidis ekslikult, et tegemist ei olnud kostja poolt võlakohustusega ühinemisega. Antud juhul on võlakohustusega ühinemisega kooskõlas nii kokkulepete olemus kui kokkulepete terviktekst, samuti kokkulepete p 3, mille kohaselt garanteerib kostja eraisikuliselt kokkuleppe p-s 2 toodud võlgnevuse tasumise. Seetõttu oleks kohus pidanud asja lahendamisel kohaldama VÕS § 178 ja hagi täies ulatuses rahuldama.
16.Maakohus leidis ekslikult nagu ei oleks kokkulepetes välja toodud kostja kui käendaja vastutuse maksimaalset rahasummat. Mõlemas kokkuleppes toodi selgelt välja, millises summas võlgnikel hageja ees võlgnevus eksisteerib. Eelnimetatud kohustuse kohase täitmise eest võttis endale solidaarse vastutuse kostja. Seega oli kostja kokkuleppeid allkirjastades teadlik endale kokkulepetega võetava vastutuse maksimaalsest suurusest. VÕS § 143 lg 2 eesmärgiks on kaitsta käendajat sellise olukorra tekkimise korral, mil intresside, viiviste ja võimalike leppetrahvide tõttu ületab käendaja vastu esitatava nõude tegelik suurus mitmekordselt käendatava põhikohustuse algset suurust ning käendajal ei olnud käenduse andmise hetkel võimalik aru saada oma vastutuse maksimaalsest määrast. Antud juhul toodi mõlemas kokkuleppes võlgnetavate rahasummade suurus välja ja kostjal oli võimalus kokkuleppeid sõlmides aru saada, millises summas kostja võlgnike kohustuste täitmise eest vastutab. VÕS § 143 lg 2 mõtte ja eesmärgiga ei ole kooskõlas maakohtu käsitlus, mille kohaselt ei peaks kokkulepete p-des 2 ja 4 väljatoodud võlgnetavaid rahasummasid käsitlema käendaja vastutuse maksimaalse määrana. Juhul, kui kokkulepete näol oleks tegemist käenduslepingutega, oleks hageja nõude maksimaalne suurus piiratud kokkulepete p-des 2 ja 4 selgelt kindlaks määratud rahasummadega. Mitte mingil juhul ei saa vaadeldavad kokkulepped olla tühised, kuivõrd VÕS § 143 lg-s 2 sätestatud nõue on täidetud.
17.Kohus leidis ekslikult, et kokkulepete kahes punktis kostja nimetamine käendajaks muudab hageja ja kostja vahelise õigussuhte käenduseks. Kohus hindas mõlemaid kokkuleppeid ebaõigesti ja leidis ekslikult nagu oleks eelnimetatud kokkulepete näol tegemist käenduslepingutega. Kohus ei arvestanud kokkulepete hindamisel kokkulepete p 3, mille kohaselt garanteerib kostja kui sõidukite vastutav kasutaja eraisikuliselt p-s 2 toodud võlgnevuse tasumise. Kostjat nimetati kokkulepetes käendajaks seetõttu, et VÕS § 178 lg 4 lause 2 sätestab, et kui kohustusega ühinetakse võlausaldaja nõude tagamiseks, kohaldatakse lisaks vastavalt käesoleva seaduse §-des 145, 149 ja 152 sätestatut ja eelloetletud paragrahvid sisaldavad käenduse ja käendaja kohta sätestatut. Antud juhul on kokkulepete sõlmimisel täidetud kõik VÕS §-des 145, 149 ja 152 loetletud tingimused.
18.Maakohus tuvastas tõendite pinnalt ebaõigesti nagu ei oleks kostjal olnud isiklikku huvi võlgnike kohustustega ühinemise vastu. Kohtu taoline järeldus on väär ja ei tugine tsiviilasjas esitatud tõenditele. Kostja oli võlgnike kasutusse antud sõidukite kasutajaks, mida kinnitavad sõidukite registreerimistunnistused ja kokkulepete p 3. Kuna kostja oli sõidukite kasutajaks, oli tal kokkulepete täitmise ja võlausaldajate soorituse vastu isiklik huvi. Maakohus jättis eelnimetatud tõendid tähelepanuta. Samuti ei tuvastanud kohus, kas kokkulepete sõlmimisel olid kõnealused sõidukid jätkuvalt kostja kasutuses või mitte ja/või kas kostjal esines mingisugune muu isiklik

huvi kokkulepete sõlmimiseks. Eelnimetatud asjaolude tuvastamiseta ei saanud maakohus teha õiget järeldust selle kohta, kas kostjal oli kokkulepete allakirjutamise hetkel isiklik huvi võlakohustustega ühinemise suhtes.

19.Hageja täpsustas 16.04.2012 apellatsioonkaebust selliselt, et palus maakohtu otsuse tühistada, teha esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega hagi rahuldada, mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 22 369,07 eurot, 19.10.2010 seisuga viivis 1897,53 eurot ja edaspidine seadusjärgne viivis ning leppetrahv 1597,79 eurot. Vastus apellatsioonkaebusele
20.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Juhul kui ringkonnakohus maakohtu otsuse tühistab, siis palus kostja jätta leppetrahvi ja viivise välja mõistmata, arvestades kostja majanduslikku ning tervislikku seisundit. Ringkonnakohtu seisukoht
21.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata.
22.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme. Apellatsioonkaebuses kordab hageja põhiliselt maakohtu menetluses esitatud väiteid, millistele on kohus otsuses hinnangu andnud. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
23.Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et kostja ei ühinenud võlgnike võlakohustustega, tegemist oli tarbijakäendusega VÕS § 143 lg 1 tähenduses, mis on aga VÕS § 143 lg 2 järgi tühine, kuna ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas.
24.Kohus ei lähtunud pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimisel üksnes sellest, et lepingute (kokkulepete) kahes punktis on kostjat nimetatud käendajaks, nagu hageja apellatsioonkaebuses leiab. Kohus analüüsis põhjalikult nii kokkuleppeid tervikuna kui ka nende erinevaid punkte. Etteheide, et kohus ei arvestanud lepingute p 3, milles märgitu kohaselt garanteerib kostja võlgnike kohustuse täitmise, on alusetu. Käenduslepingu olemuseks ongi tagada (garanteerida) teise isiku kohustuse täitmist ja sõna „tagamine” asemel sõna „garanteerima” kasutamine ei muuda lepinguid kohustusega ühinemise lepinguteks. Ka asjaolu, et vaidlusaluste lepingute sõlmimisel täideti VÕS §-des 145, 149 ja 152 sätestatud tingimusi, ei anna alust lugeda vaidlusaluseid kokkuleppeid kohustusega ühinemise lepinguteks, nagu hageja ekslikult leiab. Viidatud sätted reguleerivad käendust, käendaja vastutust ja õigusi.
25.Kohus ei jätnud tähelepanuta asjaolu, et kostja oli võlgnike kasutusse antud sõidukite kasutaja, nagu hageja apellatsioonkaebuses väidab. Kohus leidis põhjendatult, et see ei tõenda kostja isiklikku huvi võlgnike kohustustega ühinemiseks. Kuna vaidlust selle üle ei olnud, et kostja oli sõidukite kasutaja, ei pidanud kohus seda sõidukite registreerimistunnistuste alusel täiendavalt tuvastama.
26.Alusetu on ka hageja etteheide, et kohus ei tuvastanud, kas kokkulepete sõlmimise ajal olid sõidukid jätkuvalt kostja kasutuses või mitte ja/või kas kostjal esines mingi muu isiklik huvi kokkulepete sõlmimiseks. TsMS § 5 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel.Hageja ei pidanud maakohtu menetluses oluliseks, millal sõidukid hagejale tagastati (23.01.2012 kohtuistungi protokoll I kd t lk 218).

Samuti ei toonud hageja kohtu ette muid asjaolusid, mis võimaldaks tuvastada kostja muu huvi olemasolu.

27.VÕS § 143 lg 2 kohaselt kujutab käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma absoluutset maksimumsummat, mida saab võlausaldaja nõuda käendajalt käenduslepingute alusel põhinõude, kulutuste, intresside, viiviste, sissenõudmiskulude jms näol, mille eest käendaja vastutab. Kui sellist maksimumsummat ei ole lepingus, siis on käendusleping tühine ning sätte mõte on nii tarbijast käendaja vastutuse piiramine kui ka hoiatusfunktsiooni täitmine: vastutuse summaarse ülempiiri väljatoomine käenduslepingus peab juba lepingu sõlmimisel käendaja jaoks selgeks tegema, et tema vastu esitatava nõude tegelik suurus võib (eelkõige intresside, viiviste ja võimalike leppetrahvide tõttu) ületada mitmekordselt käendatava põhikohustuse algset suurust (VÕS kommenteeritud väljaanne I lk 143). Vaidlusalustes kokkulepetes (lepingutes) vastavat maksimumsummat sätestatud ei ole. Asjaolu, et lepingutest nähtub võlgnike võla, intressi ja leppetrahvi suurus, ei tähenda seda, et tegemist oleks käendaja vastutuse rahalise maksimusumma määratlemisega, nagu hageja ekslikult leiab. Viivise tasumises kokku ei lepitud, kuid samas nõuab hageja kostjalt seadusejärgset viivist seisuga 19.01.2010 summas 1897,53 eurot ja edasi protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kuna viivise maksmist ja käendaja vastutuse ulatust selles osas ei ole kokkulepetes määratletud, puudub igasugune alus hageja väitel, et käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma oli pooltel kokku lepitud ja lepingutes märgitud.
28.Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ja teha teistsuguseid järeldusi, kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.
29.Maakohtus kantud menetluskulud jäävad hageja kanda, nagu on määratud maakohtu otsuses. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 171 lg 1 järgi ka apellatsioonimenetluse kulud hageja.
30.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.

Iko Nõmm

Imbi Sidok

Ande Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 10.09.20262-26-1730/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.09.20262-26-106189/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja