2-12-13832/9 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Risto Sepp Marek Laanemets 4 007/2011/84180 21.11.2011 AS SEB Pank 6 391,16 Veiko Kaasik 5 007/2011/81044 01.03.2011 AS SEB Pank 1 004,24 Veiko Kaasik Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgniku kohustuste mahuks ca 198 130 eurot, millele lisandub igakuiselt võlgnikult välja mõistetud elatusraha tema alaealiste laste V G a ja I G ülalpidamiseks. Arvamus vara tagasivõitmise võimaluste kohta Esialgsel hinnangul ei ole ajutine haldur tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. Edasise menetluse käigus vajavad täpsustamist 2008.a toimunud sõiduki Mercedes-Benz võõrandamise asjaolud. Arvamus maksejõuetuse tekkimise ja pankroti väljakuulutamise kohta Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks hooletu finantskäitumine. Võlgnik on võtnud liigseid kohustusi olukorras, kus ta ei olnud suuteline leidma piisavalt sissetulekuid. Võlgnik on ebapädevalt hinnanud oma maksevõimet. Arvestades, et võlgnikul on ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt kohustusi ca 198 130 eurot ning puudub vara kohustuste täitmiseks, on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku kohustused suurenevad intresside ja viivise näol ning maksejõuetus on süveneva iseloomuga. Koos aruandega on ajutine haldur esitanud kohtule taotluse ajutuse halduri tasu määramiseks. Kohtuistung Kohtuistungil 21.05.2012 jäi võlgnik esitatud avalduse juurde ja kinnitas, et on nõus ajutise halduri aruandega. Ajutine haldur jäi esitatud aruande juurde. Ajutise haldur palus välja kuulutada võlgniku pankrot ja anda võlausaldajatele aega pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi tasumiseks. Juhul, kui võlausaldajate poolt deposiiti määratud summat ei laeku, mõista ajutise halduri tasu ja kulutused välja riigi vahenditest. Võlgnikul ei olnud vastuväiteid ajutise halduri tasu ja kulude arvestusele. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja P G pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus Oliver Ennoki. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrs § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.

Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Võlgnikul puudub realiseeritav vara ja kohustusi on 198 130 euro ulatuses. Ajutine haldur ei ole tuvastanud selgeid vara tagasinõudmise või tagasivõtmise võimalusi. Võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus määras 21.05.2012 määrusega P G pankrotimenetluse deposiidisumma suuruse ja tasumise tähtaja. Tähtaja jooksul P G pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole vahendeid ei laekunud. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kuna koos pankrotiavaldusega on P G esitanud kohtule kohustustest vabastamise taotluse ja ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, siis PankrS § 171 lg 11 toodud sättest tulenevalt leiab kohus, et P G pankrot tuleb välja kuulutada. PankrS § 150 lg 1 ja lg 5 kohaselt on pankrotimenetluse kuluks muu hulgas ajutise halduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Lõike 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos pankrotiseaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Lõike 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Lõike 5 kohaselt kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Lõike 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 10 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 800 eurot, millele lisandub käibemaks 160 eurot, kokku 960 eurot ja hüvitada ajutise halduri tehtud vajalike kulutuste katteks 43 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu 800 eurot, millele lisandub käibemaks 160 eurot ja ajutise halduri kantud kulutused 43 eurot on mõistlikud ja põhjendatud ning kuuluvad võlgnikult väljamõistmisele.