Määruse tegemise aeg ja koht 21. märts 2019, Tallinn Kohtukoosseis
Iko Nõmm, Liis Arrak, Ande Tänav
Kohtuasi
XX (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27. septembri 2018. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse XX määruskaebus liik Menetlusosalised esindajad
ja
nende Võlgnik XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Usaldusisik MM (isikukood XXXXXXXXXXX) Võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) Võlausaldaja AS SEB Pank Võlausaldaja kohtutäitur Risto Sepp
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Harju Maakohtu 27. septembri 2018. a määrus muutmata.
2.XX määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemise kulud jätta XX kanda.
4.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Avalduse sisu ja asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses oli XX (võlgnik) pankrotimenetlus. 9. aprilli 2013. a kohtumäärusega lõpetati võlgniku pankrotimenetlus, algatati tema suhtes kohustustest vabastamise menetlus ning nimetati usaldusisikuks MM.
2.Võlgnik esitas 23. mail 2018 kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks seoses menetluse algusest 5 aasta möödumisega. Võlgnik palus vabastada ennast täitmata jäänud kohustustest. 22. mai 2018 seisuga koostatud ja kohtule esitatud
1(7)
usaldusisiku aruande kohaselt on võlgnik saanud terve menetluse kestel miinimumpalka, töötades lillepoe autojuhina. Väljamakseid on võlausaldajatele tehtud järgmiselt: AS SEB Pank 7 eurot 92 senti (tasutud 18. oktoobril 2013), 1308 eurot 11 senti (tasutud 22. mail 2018); kohtutäitur Risto Sepp 3 eurot 17 senti (tasutud 22. mail 2018), Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 3 eurot 82 senti (tasutud 23. mail 2018). Võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) esitas seisukoha, milles ei esitanud vastuväiteid menetluse lõpetamiseks ja täitmata jäänud kohustustest vabastamisele. Võlausaldaja kohtutäitur Risto Sepp esitas seisukoha, milles avaldas, et ei nõustu võlgniku kohustustest vabastamisega. Võlausaldaja AS SEB Pank esitas seisukoha, milles palus lõpetada menetluse ja jätta võlgnik täitmata jäänud kohustustest vabastamata, sest võlgnik ei ole pingutanud parema töötasuga töökoha leidmise nimel ja on rikkunud selliselt võlausaldajate huve.
22.augustil 2018 toimus võlgniku ja võlausaldajate ärakuulamine. Ärakuulamisel leidis võlausaldaja AS SEB Pank, et võlgnik on oma sissetulekuid varjanud.
Maakohtu määrus
7.27. septembri 2018. a määrusega jättis Harju Maakohus võlgniku taotluse rahuldamata, lõpetas kohustustest vabastamise menetluse ja jättis võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata.
8.Määruse põhjendustes märkis maakohus, et kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgniku usaldusisik kohtule esitanud kokku 3 aruannet ning kohtul on probleeme olnud usaldusisiku kättesaamisel ja temale dokumentide kättetoimetamisel. Maakohus tõi esile, et võlgnik on terve kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud töötasu täpselt kuupalga alammääras, on töötanud samas kohas ning ei ole kohtule esitanud tõendeid, millest nähtuks, et võlgnik on püüdnud tasuvamat tööd leida. 22. augustil 2018 toimunud ärakuulamisel väitis võlgnik, et talle on avanenud üksnes võimalus kaugsõidu autojuhiks hakata, kuid laste pärast ei saanud ta seda tööd vastu võtta. Võlgnik on tasunud võlausaldajatele kokku 1323 eurot 2 senti, millest 1315 eurot 10 senti on tasutud 22. mail 2018 ja 23. mail 2018. Kokku oli võlgniku täitmata kohustuste summa enne eelnimetatud summade tasumist 175 840 eurot 1 sent. Seega on võlgnik tasunud kohustustest 5 aasta kestel 0,75 %.
9.Maakohtu hinnangul on võlgnik vähemalt raskest hooletusest rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustusi, kuivõrd ta ei ole kohustustest vabastamise menetluse jooksul tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ning kohtule esitatud tõenditest ei nähtu ka, et ta oleks sellist tegevust aktiivselt otsinud. Antud juhul ei nähtu, et võlgnik oleks teinud reaalseid pingutusi tasuvama töö leidmisel ning miinimumtasu saamine ei ole võimaldanud teha võlausaldajatele rohkem väljamakseid kui kokku 0,75% koguvõlgnevusest. Maakohus leidis, et võlgnik on paljasõnalisi väiteid avaldanud tasuvama töö mitteleidmise kohta ning puuduvad andmed selle kohta, et võlgnik oleks teinud reaalseid pingutusi tasuvama töö leidmisel. Maakohus leidis, et arvestades võlgniku vanust ja töövõimelisust, ei ole eluliselt usutav, et 5 aasta kestel pole võimalik leida tööd või ennast täiendada, et saada suuremat töötasu kui miinimumpalk.
10.Kohus asus seisukohale, et võlgnik on selliselt rikkunud võlausaldajate huve. Järjekindel töötamine üksnes miinimumtasu eest väljendab antud olukorras kohtu hinnangul vähemalt võlgniku rasket hooletust VÕS § 104 lg 4 mõttes oma kohustuste mittetäitmisel. Kohus leidis, et võlgnik on järjekindlalt viie aasta kestel vähemalt raskest hooletusest rikkunud kohustust leida tulutoovat tegevust. Kohus rõhutas, et võlgnik on
16.aprilli 2012. a avalduses kinnitanud kohustust täita PankrS § 173 nimetatud
2(7)
kohustusi. Samuti on kohus 9. aprilli 2013. a määruses selgitanud võlgniku kohustuste sisu ja tähendust. Seega on võlgnik olnud oma kohustusest teavitatud ja teadlik.
11.22. augusti 2018 toimunud ärakuulamisel leidis AS SEB Pank, et võlgnik on varjanud enda sissetulekuid, kuivõrd võlgniku arvelduskontode väljavõtetest nähtuvad rahade liikumised, mis ei ole seostatavad ja kooskõlas võlgniku poolt märgitud sissetulekutega. Võlgnik avaldas, et on teinud lisatöid vahepeal ja selle eest ka raha saanud ning ilmselt võivad eelviidatud rahade liikumised kontodel olla seotud teenitud lisatasudega. Võlgnik selgitas, et on osutanud teenust sõidukijuhina ka muudele isikutele peale enda otsese tööandja ning selle eest on tasutud sularahas. Võlgnik ei suutnud võlausaldaja poolt esile toodud summade osas täpseid ja ammendavaid selgitusi anda ning need olid üldsõnalised ja oletuslikud.
12.Maakohus asus seisukohale, et eeltoodust nähtub, et võlgnik on teeninud lisaks aruannetes märgitud sissetulekule lisaks muid sissetulekuid ning saanud selle eest tasu peamiselt sularahas. Kohus rõhutas, et võlgnikul on kohustus näidata kõik andmed enda sissetulekute kohta, kuid antud juhul ei ole võlgnik seda teinud ega suutnud ka selgitada arvelduskontodel olnud rahade täpset päritolu ega viisi, kuidas seda on kasutatud. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Eeltoodust nähtub, et võlgnik on rikkunud ka PankrS § 173 lg 2 sätestatud nõudeid vähemalt raskest hooletusest, sest võlgnik on olnud teadlik enda kohustustest menetluse kestel.
13.Kohus asus seisukohale, et eeltoodut arvesse võttes puudub alus menetluse pikendamiseks, sest kohtu poolt tuvastatud asjaolude ja võlgniku senise käitumise pinnalt puudub alus eeldada, et menetluse pikendamine aitaks kuidagi suuremal määral või paremini kaasa võlgniku kohustuste täitmisele. Kohus rõhutas, et võlgniku kohustuste maht on üle 170 000 euro ning võlgniku väljamaksed 5 aasta kestel katavad 0,75% tema kogu kohustuste mahust. Käesoleval hetkel on võlgniku sissetulekuks miinimumpalk ning kohtule ei ole esitatud andmeid ega asjaolusid, mille põhjal oleks alust järeldada, et sissetulek oleks mingil põhjusel lähitulevikus suurenemas. Seega ei ole põhjendatud menetlust pikendada 2 aasta võrra. Määruskaebus
14.Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses palub võlgnik maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks.
15.Kokkuvõtvalt on maakohus asunud seisukohale, et võlgnik on süüliselt rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 ja 2 sätestatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Isegi, kui asuda hüpoteetilisele seisukohale, et võlgnikul oli võimalik leida tasuvam töö, siis arvestades asjaolu, et võlgniku ülalpidamisel on kolm alaealist last, siis isegi 1000 euro suuruse sissetuleku korral kuuluks võlgniku sissetulekust kinnipidamisele 0 eurot.
16.Arvestades võlgniku võimeid ja oskusi, ei ole tema jaoks üle 1000 euro suuruse töötasuga töökoha leidmine võimalik isegi mitte teoreetiliselt. Seega ei saa praegusel juhul asjaolu, et võlgnik saab töötasu miinimummääras ega suuda endale leida tasuvamat tööd, kuidagi mõjutada võlausaldajate huve. Seega ei ole võlgniku hinnangul PankrS § 175 lg 2 p 2 eeldused täidetud.
17.PankrS § 173 lg 1 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohtumäärusest ei selgu, miks ei saa töötamist töölepingu alusel, olgugi, et miinimumtasu eest, lugeda tulutoovaks tegevuseks PankrS § 173 lg 1 mõttes. PankrS § 173 lg-s 1 nimetatud kohustuse rikkumist ei ole seega maakohus asjaoludega sidunud ega ka põhjendanud,
3(7)
millega rikkus maakohus TsMS § 465 lg 2 p-st 8 tulenevat kohtumääruse põhjendamise kohustust.
18.Võlgniku väga harvadest juhutöödest ja kingitustest saadud väikesed sularaha summad on võlgnik sisse maksnud arvelduskontole, millise väljavõte on esitatud kohtule. Seega puudub alus väita, et võlgnik on summasid varjanud.
19.Kohtu etteheide, et kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgniku usaldusisik kohtule esitanud kokku 3 aruannet ning kohtul on probleeme olnud usaldusisiku kättesaamise ja temale dokumentide kättetoimetamisel, on omistatav usaldusisikule, mitte võlgnikule. PankrS § 172 lg 5 sätestab, et mõjuval põhjusel võib kohus omal algatusel, võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel vabastada usaldusisiku ja asendada ta teise usaldusisikuga enne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist. Kui kohtu arvates ei saanud usaldusisik oma kohustuste täitmisega hakkama, siis kõnealuse sätte alusel oli võimalik usaldusisik MM kohtu algatusel vabastada ja asendada ta teise usaldusisikuga. Põhjendada sellega aga PankrS § 173 lg-s 2 sätestatud (võlgniku) kohustuse süülist rikkumist ei ole määruskaebuse esitaja hinnangul asjakohane.
20.Kuivõrd võlgnik töötab töölepingu alusel, täidab võimalikult suures ulatuses ülalpidamiskohustust (sellele ei ole maakohus tähelepanu pööranud, kuigi viimases aruandes on usaldusisik nimetatud asjaolu välja toonud), tasunud summad võlausaldajate nõuete katteks, puuduvad võlgniku käitumises raskelt süülise käitumise tunnused PankrS § 175 lg 2 p 2 mõttes, seda isegi siis, kui PankrS § 173 lg-s 1 ja 2 sätestatud kohustuste rikkumist võib praegusele juhul teoreetiliselt jaatada. Menetluse edasine käik
21.Võlgnik AS SEB Pank palub jätta määruskaebuse rahuldamata.
22.Võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) esitas seisukoha, mille kohaselt puuduvad vastuväiteid menetluse lõpetamiseks ja täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks.
23.Võlausaldaja kohtutäitur Risto Sepp seisukohta ei esitanud.
24.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
25.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja toimiku materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 ja § 659 järgi muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
26.Määruskaebemenetluses on vaidluse all küsimused, kas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine on olnud õiguspärane ja kas maakohus on jätnud põhjendatult võlgniku taotluse menetluse pikendamiseks rahuldamata. Maakohus lõpetas kohustustest vabastamise menetluse PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel seetõttu, et võlgnik ei ole maakohtu hinnangul üles näidanud tahet leida mõistlikult tulutoov tegevus (PankrS § 173 lg 1), on rikkunud kohustust näidata kõik andmed enda sissetulekute kohta (PankrS § 173 lg 2) ja kahjustanud väljamaksete tegemata jätmisega võlausaldajate huve. Kolleegium nõustub maakohtu sellekohase järeldusega.
27.Vastuseks määruskaebusele selgitab kolleegium esmalt, et võlgniku kohustusest vabastamise otsustamine on reguleeritud PankrS §-s 175, mille lg 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus peaks lõpptulemusena
4(7)
võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks.
28.Uue võimaluse saamiseks on võlgnikul PankrS § 173 lg 1 kohaselt võlgadest vabastamise menetluses kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Sama paragrahvi lõige 2 järgi peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta ning lõike 3 järgi loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule.
29.Absoluutsed keeldumisalused võlgadest vabastamiseks on sätestatud PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2, mille järgi keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast mh siis, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve (vt nt Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; 17. aprilli 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13, p 11;
14.novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12). Kui võlgnikul ei ole õnnestunud sissetulekut hankida, millest võlausaldajatele väljamakseid teha, ei kaota võlgnik iseenesest võimalust kohustustest vabastamiseks, kui ta täidab maakohtu määratud tähtaja jooksul võlgniku kohustusi korrektselt, s.o tõendab, et ta on teinud pingutusi tulutoova tegevuse otsimisel.
30.PankrS § 175 lg-s 1 alusel on kohtul kaalutlusõigus otsustada, kas võlgnik kohustustest vabastada või mitte. Kohtu kaalutlusotsustusse saab kõrgema astme kohus sekkuda vaid siis, kui on ületatud diskretsioonipiire. Kolleegiumi arvates maakohus diskretsioonipiire praegusel juhul ületanud ei ole ning on asjas esitatud asjaolude ja tõendite pinnalt jõudnud õigele järeldusele, et kõnealusel juhul ei ole alust menetlust pikendada ning võlgniku kohustustest vabastamisest tuleb keelduda.
31.Maakohus on määrust tehes õigesti arvestanud sellega, et võlgniku esitatud aruannetest ja dokumentidest nähtub, et võlgnik on võlgadest vabastamise menetluse ajal töötanud miinimummääras töötasu eest (vt I kd, tl-d 155, 163-166, 180-181, II kd, tl 5). Pärast viis aastat kestnud menetlust on võlgnik ärakuulamisel avaldanud, et tal ei ole võimalik leida tasuvamat tööd. Võlgnik selgitas, et talle pakuti tööd veoautojuhina või bussijuhina Euroopa riikides, kuid ta ei saanud seda vastu võtta, kuna tal on 3 alaealist last. Ühtlasi kinnitas võlgnik, et on teinud tasustatud lisatöid, millest ei ole usaldusisikut teavitanud, kuna eeldas, et usaldusisikut tuleb teavitada üksnes töötasu osas (II kd, tl 44 pöördel). Kogu 5-aastase perioodi jooksul tegi võlgnik võlausaldajatele väljamakseid 0,75 % ulatuses ja sellegi suures osas samaaegselt kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise taotluse esitamisega. See tähendab sisuliselt, et võlgnik ei ole kogu menetluse vältel võlausaldajatele väljamaksete tegemist vaevaks võtnud.
32.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et võlgnikule on alust ette heita vähest aktiivsust töö otsimisel, samuti seda, et toimikumaterjalist ei nähtu võlgniku reaalseid pingutusi miinimummäärast suurema sissetuleku leidmiseks, mille arvel võlausaldajate nõudeid rahuldada. Varem on võlgnik tegutsenud füüsilisest isikust ettevõtjana (peamine tegevusala taksoteenused, FIE-na ta kustutati äriregistrist 23. augustil 2010), pankrotimenetluse ajal oli ta töötu (I kd, tl-d 31, 121) ning kogu kohustustest vabastamise menetluse ajal sai ta lillepoe autojuhina töötasu täpselt kuupalga alammääras. Samal ajal on viimase viie aasta jooksul keskmine töötasu stabiilselt tõusnud, olles 2013-2017 aastatel vahemikus 949-1221 eurot (vt http://www.stat.ee/statkeskmine-brutokuupalk). Lisaks nähtub portaalide cv.ee ja cvkeskus.ee tööpakkumistest, et autojuhtide kuupalgad algavad 1200 eurost ja rahvusvaheliste vedude autojuhtide kuupalgad 2000 eurost. Samuti on palju tööpakkumisi
5(7)
taksojuhtidele kuupalgaga vahemikus 800-3000 eurot. Ringkonnakohus leiab eeltoodu alusel, et võlgniku teenitud alampalgast kõrgemat töötasu oli võimalik saada ka eriteadmisi mittevajavatel ametikohtadel. Arvestades võlgniku vanust, töövõimelisust ja kogemust nii takso- kui autojuhina, ei ole eluliselt usutav, et 5 aasta kestel ei ole tal olnud võimalik leida tööd, mis tagaks suurema töötasu kui miinimumpalk. Võlgnik ei ole kohtule selgitanud, milliseid reaalseid pingutusi ta on tasuvama töö leidmiseks teinud ega esitanud menetluses andmeid, millest nähtuks võlgniku aktiivne pingutus ja konkreetsed sammud tulutoova tegevuse otsimisel. Võlgnik ei ole esitanud tõendeid selle kohta, millisele töökohale võlgnik kandideeris ning mis põhjusel teda tööle ei võetud. Võlgnik selgitas ärakuulamisel üksnes seda, et ta on keeldunud tasuvamast tööst põhjusel, et ei saa eemal viibida oma lastest. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole selline õigustus tasuvamast tööst keeldumiseks võlgadest vabastamise menetluse kontekstis kaalukaks põhjenduseks, seda eriti olukorras, kus tasuvamat tööd oleks olnud võimalik leida ka Eestis. Samuti ei ole võlgnik selgitanud, milliseid konkreetseid takistusi laste olemasolu pakutud veoautojuhi töökoha vastuvõtmisel endast kujutas.
33.Eelneva kokkuvõtteks, nõustub kolleegium maakohtuga, et võlgniku käitumine näitab, et tema huvid ei ole olnud suunatud tulutoova tegevusega tegelemisele ning võlgnik ei ole teinud pingutusi selle nimel, et menetluse tulemusel saaks võlausaldajate nõudeid tegelikkuses rahuldada. Eeltoodu alusel ei ole ringkonnakohtu hinnangul võlgnik PankrS § 173 lg-tes 1 ja 2 järgseid kohustusi täitnud. Kuna võlgnik on kinnitanud, et ta on teadlik endal lasuvatest kohustustest (I kd, tl 16), on kohustuste täitmata jätmine teadlik ja tahtlik tegevus, mistõttu saab võlgniku käitumist pidada PankrS § 175 lg 2 p 2 tähenduses süüliseks.
34.Kuivõrd võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustust tegeleda tulu toova tegevusega, mis juba iseenesest ei võimalda võlgnikku kohustustest vabastada, ei oma lõppjärelduses tähtsust muud maakohtu poolt võlgnikule tehtud etteheited. Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium siiski, et ei jaga võlgniku kriitikat maakohtu järelduse kohta, et võlgnik on võlgadest vabastamise menetluses varjanud oma sissetulekuid, arvestades võlgniku poolt oma kontole tehtud sularaha sissemakseid. Ringkonnakohus märgib selles osas esmalt, et mitte igasugune raha laekumine võlgniku kontole, mida võlgnik ei ole määratlenud oma vara või tuluna, ei tähenda iseenesest, et võlgnik on oma vara või tulusid PankrS § 173 lg 2 mõttes varjanud või jätnud järgimata PankrS §-s 173 sätestatud kohustused. Samas peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluses suutma anda kohtule selgitusi rahade liikumise kohta tema kontol. Vastasel juhul on kohtul alust eeldada, et võlgnik varjab oma vara. Praegusel juhul andis võlgnik ärakuulamisel maakohtule kontole sissemakstud sularaha päritolu kohta segaseid selgitusi. Esmalt on võlgnik väitnud, et ei mäleta raha päritolu ning seejärel selgitanud, et sularaha on teenitud lisatöödega, millest ta usaldusisikut ei teavitanud, lisades, et kogus nn vaba raha võlgade kustutamiseks (II kd, tl 44 pöördel). Kui raha teenimisel ja kogumisel tõepoolest selline eesmärk oli, jääb arusaamatuks, miks raha teenimine võlgnikule ei meenunud kohe, samuti on raskesti mõistetav, miks võlgnik enda sõnul võlgade kustutamise eesmärgil teenitud sissetulekut usaldusisiku eest varjata soovis. Ringkonnakohtu hinnangul sai maakohus sellise vastuolulise selgituse taustal põhjendatult järeldada, et võlgnik on üritanud varjata oma sissetulekuid ja informatsiooni oma tegeliku majandusliku olukorra kohta. Kuna võlgnik on kinnitanud, et on teadlik endal lasuvatest kohustustest (I kd, tl 16), pidi ta ringkonnakohtu hinnangul aru saama, et ta on saanud tulu tehtud töö eest, millest tuleb PankrS § 173 lg 2 järgi usaldusisikut teavitada samamoodi nagu igakuisest palgast. Kohustuste vabastamise menetluses peab võlgnik tagama oma sissetulekute läbipaistvuse.
6(7)
35.Maakohus on õigesti leidnud ka seda, et praegusel juhul ei ole põhjust võlgadest vabastamise menetlust PankrS § 175 lg 51 alusel pikendada veel kaheks aastaks. Arvestades võlgniku senist käitumist, sh kohustuste süülist rikkumist, ei ole kohtul põhjust uskuda, et menetluse pikendamine võiks viia võlausaldajate nõuete rahuldamiseni mingiski arvestatavas ulatuses. Asjaolu, et kogu 5-aastase perioodi jooksul on võlgnik teinud võlausaldajatele väljamakseid üksnes 0,75% ulatuses, näitab piisava selgusega võlgniku soovimatust mõista kohustustest vabastamise menetluse tähendust ja soovimatust teha pingutusi sellega pakutud uue majandusliku ja sotsiaalse alguse saamise võimaluse realiseerumiseks.
36.Seoses usaldusisikuga selgitab ringkonnakohus vastuseks määruskaebusele, et maakohus tõi küll määruse esile, et menetluses oli probleeme usaldusisikult info saamise ja dokumentide kättetoimetamisega, kuid need etteheited ei olnud määravaks võlgniku kohustustest vabastamise otsustamisel.
37.Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad kaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Kuna maakohus kulude jaotust ei otsustanud ega sellest tulenevalt ka kulusid rahaliselt kindlaks ei määranud, siis ei saa kulusid rahaliselt kindlaks määrata ka ringkonnakohtus määruskaebuse lahendamisel (TsMS § 174 lg 4). Kulud määrab mõistliku aja jooksul pärast määruste jõustumist kindlaks maakohus.
38.PankrS § 175 lg 6 teine lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm Liis Arrak Ande Tänav
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.