2-12-3019/12 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Kohtule 19.01.2012. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostjad, endised abikaasad, AG ja A J (G) samuti hageja 24.07.2007. a AS-ga Hansapank laenulepingu nr. XXX summas 94969,00 EUR, mille eesmärgiks oli korteriomandi ostmine kostjale 1 ja 2. Laenuraha sai AG tema pangaarvele. Lepingus nimetakse hageja laenusaajaks 3, kuid tegelikult oli ta käendajaks, sest ostisid korteriomandi aadressil XXX, Tallinnas kostjad AG ja A J (G). Seoses korteri aadressil XXX Tallinnas müümisega muudeti laenulepingut (laenulepingu XXX LISA). Kuna kostjad ei täitnud oma kohustused nõuetekohaselt täidis hageja ajavahemikus 22.07.2011 kuni 22.09.2011 põhivõlgnike kohustused laenulepingu täitmiseks 960 eurot (320 x 3 korda). Seega on hagejal tagasinõue solidaarvõlgnikke AG ja A J (G) vastu. Hagi esitamise päeval on viivise suurus 31,96 eurot. Hagejal on õigus ka viivisele VÕS § 113 lg 1 alusel. Kostja I vastus Kohtule 02.04.2012. a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Hageja ja kostjad on 24.07.2007. a sõlmitud lepingu p 4.4. järgi solidaarvõlgnikud VÕS § 65 lg 1 tähenduses ning on kohustatud laenu tagastama ühiselt. Hagiavalduse kohaselt on hageja ajavahemikul 22.07.2011. a kuni 22.09.2011. a täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi summas 960 eurot. Kostjad on ühiselt ja abikaasade ühisvara arvelt ajavahemikul 01.01.2009. a kuni 08.04.2010. a täitnud laenulepingust tulenevaid rahalisi kohustusi summas 2 595,63 eurot. Kostjad leiavad, et kostjatele läks üle võlausaldaja nõue hageja vastu vastavalt VÕS § 69 lg 2. Seega on kostjatel hageja vastu tagasinõue summas 865,21 eurot. Neile üle läinud nõude osas on kostjad hageja suhtest solidaarvõlausaldajad VÕS § 73 lg 1 tähenduses. Kostja II ja AS on 23.05.2011. a sõlminud korteriomandi müügilepingu, hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise lepingu ja asjaõiguslepingu, mille kohaselt kostjad müüsid aadressil XXX asuva korteriomandi hinnaga 44 000 eurot. Müügilepingu kohaselt kanti müügihinnast 40 885 eurot laenulepingust nr XXX tuleneva kohustuse täitmiseks. Seega on kostjad ühiselt abikaasade ühisvara arvelt täitnud laenulepingust nr XXX tulenevad rahalised kohustused kogusummas 40 885 eurot. Solidaarkohustuse täitnud kostjatele läks üle AS-i Swedbank nõue hageja vastu summas 13 828 eurot vastavalt VÕS § 69 lg 2. Kostja esitab hagejale tasaarvestuse avalduse, millega tasaarvestab oma tagasinõude hageja vastu summas 14 493,54 eurot hageja poolt hagiavalduses esitatud rahalise nõudega. Kostja II vastus Kohus toimetas hagiavalduse ja kirjaliku vastuse nõude kostjale isiklikult allkirja vastu kätte 29.02.2012. a. Kostja hagiavaldusele vastust ei esitanud (tl 38).

Kostjate vastuväite kohaselt ei ole hagejal nõuet kostjate vastu, kuivõrd hageja ja kostjad on laenulepingu järgi solidaarvõlgnikud ning solidaarvõlgnikud peavad omavahelises suhtes kohustuse täitma võrdsetes osades. VÕS § 65 lg 1 järgi kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Hageja on tasunud ajavahemikul 22.07.2011. a kuni 22.09.2011. a laenulepingu täitmiseks 960 eurot. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostjad peavad hüvitama hagejale hageja poolt laenulepingu alusel tasutud 960 eurot, millele lisanduvad viivised. VÕS § 69 lg 1 järgi omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Eeltoodust tulenevalt on solidaarvõlgnikel sisesuhtes osavastutus (VÕS § 63, § 69 lg 3). Kohus ei nõustu kostjatega selles, et solidaarvõlgnikud peavad omavahelises suhtes kohustuse VÕS § 69 lg 1 tulenevalt alati ja igakord täitma võrdsetes osades. Viidatud paragrahvist tuleneb, et solidaarvõlgnike omavaheline vastutus võib jaguneda ka teisti, juhul kui see tuleneb kohustuse olemusest. Käesoleval juhul ostsid korteriomandi asukohaga Pae tn 68-24 kostjad, kes kasutasid korterit oma elukohana. Hageja kaasati lepingu sõlmimisse, kuna hagejal oli pakkuda tagatis laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks nimelt laenulepingu täitmise tagamiseks seati hüpoteek hagejale kuuluvale korteriomandile asukohaga Viru pst 33-33 Sillamäe linnas (tl 11). Kohtu hinnangul tuleneb VÕS § 69 lg 1, et mõni solidaarvõlgnikest võib kohustuse täitmise eest ka üldse mitte vastutada, kui see tuleneb kohustuse olemusest. Käesoleval juhul ei saanud hageja laenulepingu alusel raha, samuti ei saanud hageja vaidlusaluse korteriomandi kaasomanikuks. Kohus nõustub hagejaga selles, et sisuliselt on hageja tegutsenud käendajana ning solidaarvõlgnike omavahelises sisesuhtes hageja kohustuse täitmise eest ei vastuta. Kohus on seisukohal, et solidaarvõlgnike omavahelises sisesuhtes langeb vastutus kohustuse täitmise eest üksnes kostjatele. Kostja I on esitanud hagejale tasaarvestuse avalduse, millega tasaarvestab oma tagasinõude hageja vastu summas 14 493,54 eurot hageja poolt hagiavalduses esitatud rahalise nõudega. TsMS § 457 lg 2 järgi võib tasaarvestuse vastuväite esitada kohtumenetluses. Tasaarvestuse vastuväite esitamise korral kontrollib kohus ka tasaarvestuseks kasutatud nõude olemasolu ja tasaarvestuse lubatavust. VÕS § 197 lg 1 järgi, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Sama paragrahvi 2. lõike järgi tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisti. Tasaarvestus toimub vastavalt VÕS §-le 198 avalduse tegemisega teisele poolele. Eeltoodust tuleneb, et tasaarvestuse õiguse tekkimise eelduseks on kahe isiku vahel eksisteerivad rahalised või muud samaliigilised nõuded. Kostja I on esitanud käesolevas menetluses hageja vastu laenulepingu täitmisest tuleneva nõude summas 14 493,54 eurot. Hageja vaidleb tasaarveldusele vastu. VÕS § 200 lg 4 järgi tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Käesolevas menetluses on kohus tuvastanud, et solidaarvõlgnike omavahelises sisesuhtes hageja laenulepingust tuleneva kohustuse täitmise eest ei vastuta. Eeltoodust tulenevalt puudub kostjal nõue, millega tasaarvestust teostada ning tasaarvestuse õigust ei ole tekkinud.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on arvestanud tasumata põhisummalt viivist kooskõlas VÕS § 113 lg 1. Kokku moodustab viivis 31,96 eurot (tl 6). Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue õiguslikult põhjendatud ja hageja on nõuet tõendanud. Hageja on esitanud maksete teostamise ja võlgnevuse kujunemise kronoloogia. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 alusel kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudest alates 19.01.2012. a kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosalise kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud ktab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.