Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Swedbank Liising Aktsiaselts esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse JF, TE ja MS vastu võla väljamõistmiseks. Kohus tegi makseettepaneku, millele TE esitas vastuväite. Pärnu Maakohus tegi 22.11.2011.a maksekäsu JF suhtes, milles kohustas JF tasuma hagejale põhinõude summas 338,55 eurot, kõrvalnõuded summas 32,14 eurot ja hüvitama riigilõivu 47,93 eurot. 22.11.2011.a määrusega jättis Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse MS osas läbi vaatamata. TE osas lõpetati 22.11.2011.a määrusega maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 08.12.2011.a esitas Swedbank Liising Aktsiaselts (hageja) Harju Maakohtule hagi TE (kostja) vastu. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid IS ja AS P 16.05.2006.a järelmaksu müügilepingu, mille kohaselt ostis IS plastaknad. IS kohustus kauba eest tasuma maksegraafiku alusel hagejale kui faktoorile. Intressimääraks oli 17,9 % aastas. IS suri . Kostja on IS pärija. Kostja ei ole täitnud lepingut nõuetekohaselt. Kostja võlgnevus hageja ees on 370,69 eurot, millest põhivõlgnevus on 338,55 eurot, intress 28,94 eurot ja tähitud teatise tasu 3,20 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista 370,69 eurot ja viivise põhivõlalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Pärandi vastuvõtmisel ei teavitatud kostjat võlgnevuse olemasolust. Kostjal ei ole võimalik võlga maksta, kuna ta ei tööta. Kohtu põhjendused Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt sõlmisid IS ja AS P 16.05.2006.a plastakende müügilepingu. Kauba maksumus oli 9949 krooni ning ostja pidi kauba eest tasuma maksegraafikuga. Intressimääraks oli 17,9 % aastas. Lepingu p 5 järgi pidi ostja tasuma lepingujärgsed maksed hagejale. IS suri .22.02.2007.a on kostja esitanud avalduse IS pärandi vastuvõtmiseks. Alates 01.01.2009.a kehtiva pärimisseaduse § 180 kohaselt kohaldatakse pärimisele pärandi avanemise ajal kehtinud õigust, kui käesoleva seaduse rakendussätetest ei tulene teisiti. Kuni 31.12.2008.a kehtinud pärimisseaduse § 130 lg 1 sätestas, et pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele

üle minna. Kohus selgitab, et asjaolu, et kostja pärandaja võlgnevusest ei teadnud, ei vabastada kostjat kohustusest võlgnevus tasuda. Hageja 25.11.2011.a teatise kohaselt on kostja põhiosa võlgnevus 338,55 eurot ja intressivõlgnevus 28,94 eurot. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et võlgnevus ja intress oleks tasutud. Seega on hageja nõue nimetatud osas põhjendatud. Müügilepingu üldtingimuste p 8.2 sätestab, et kui ostja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ja sellest tulenevalt saadab hageja ostjale kirjaliku teate lepingu rikkumise kohta, on hagejal õigus nõuda iga rikkumise korral selle administreerimise, rikkumise kohta teate koostamise ja postitamise eest kulusid kuni 50 krooni. 09.09.2008.a on hageja vastava teate kostjale edastanud. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue teate saatmise kulude hüvitamiseks summas 3,20 eurot põhjendatud. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Ülaltoodule tuginedes tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus 370,69 eurot. Kuna kostja on viivitanud põhivõla tasumisega, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhivõlalt (s.o 338,55 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude tasumiseni. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.