Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

teavitada Et andmesideteenuste lepingu lõpetamisel sellest, et kostja ei pruugi kätte saada viimast arvet, ning oma uuest võimalikust aadressist või soovist saada viimane arve e-posti teel. Hageja on seisukohal, et kostja poolt esitatud 12.12.2008 avaldus/volikiri ei tõenda käesolevas kohtumenetluses mitte midagi. Ainuüksi Tele2 teenindaja allkirjaga olev dokument ei näita kostja tahet ega ka E teavitamist kostja uuest võimalikust aadressist. Isegi juhul, kui nimetatud dokumenti kasutati numbriliikuvuse korras, siis on E erinevad andmebaasid mobiilsideteenuste ja andmesideteenuste kohta. Seega ei muuda ainuüksi mobiilsideteenuste lepingu osas numbriliikuvuse raames avalduse esitamine andmesideteenuste andmebaasis sisalduvaid andmeid. Välistatud ei saa olla ka juhus, kus üks klient ei soovi mobiilsideteenuste ja andmesideteenuste eest arveid samale aadressile. E puudus kohustus ja ka õigustus kostja võimalikke muid aadresse otsida. Avalduse teksti kohaselt soovib klient telekommunikatsiooniteenuste eest arvet XXX aadressile, mitte aga andmesideteenuste eest. Ainuüksi asjaolu, et klient soovib teises andmebaasis peetava teise sisuga lepingu alusel osutatud teenuste eest arvet teisele aadressile, ei tõenda mitte milleski seda, et arve oleks tulnud saata teistsuguse teenuselepingu osas samuti XXX aadressile. Ebamõistlik oleks eeldada, et teenusepakkuja hakkab ilma kliendipoolse vastava sooviavalduseta edastama kliendile arveid oma suva järgi mõnele teenusepakkujale teadaolevale, kuid mitte lepingulisele aadressile. Sellise käitumisega läheks teenusepakkuja vastuollu lepingu tingimustega. EEAS-is on andmeside puhul eraldi andmebaas seetõttu, et andmeside teenuste osutamiseks ja arvelduste pidamiseks on vajalikud teistsugused arveldussüsteemid, kui mobiilside teenuste jaoks. E ühines Uninetiga, kes varasemalt osutas klientidele andmesideteenust ja seetõttu võeti ühinemisel üle ka nende arveldussüsteem. Tänaseks hetkeks ei ole mobiilside andmebaasi vajalikud arendused valmis, mis suudaksid arvestust pidada ka andmeside teenuste kohta. Seetõttu on arvestus tänaseni üksteisest lahus. Selle nimel arendajad töötavad, et need saaks kokku tõsta ühte andmebaasi. Kuna andmeside ja mobiilside puhul ei pruugi arve saaja ja maksja ühe kliendi puhul kattuda siis selleks, et kliendiandmed segamini ei läheks neid ei sünkroniseerita (mobiilside andmebaasis ei pruugi olla ka alati kõige uuemad kliendiandmed). Andmeside meeldetuletuskirjad saadeti kostjale: 1 kiri - 19.12.2008, aadress XXX, TALLINN; 2 kiri - 19.03.2009. aadress XXX, TALLINN“. Kuna E ei salvesta nimetatud kirju kirjade suure mahu tõttu, ei ole hagejal võimalik neid ka kohtule esitada. E-posti teel ei ole E kostjale andmesideteenuste lepingust tuleneva võla osas meeldetuletusi saatnud. E saadud andmete kohaselt on vale väide, et andmesideteenuste arved sisaldavad mobiilsideteenuseid. Kuna andmesideteenuste arveldussüsteemi ei jõua ühtegi kirjet mobiilsideteenuste kohta on võimatu seal kuvada mobiilsideteenuseid. Kostja arved on Kodu interneti kuutasude kohta ja seal ei ole midagi tegemist mobiilsideteenustega. Hageja kinnitab, et on kätte saanud kostja poolt tehtud makse summas 100,48 eurot. Kostjal on tasumata viivised summas 66,79 eurot ning menetluskuludest riigilõiv ja hageja õigusabikulud. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et mingil põhjusel on õigustatud viiviste arvestamine alates makseettepaneku kostjale kättetoimetamisest. Kostja oli teadlik oma võlast juba lepingu lõpetamisel, välja arvatud 01.01.2009 arve summast. Lepingu lõpetamise ajaks oli kostjale edastatud tavapärasel viisil lepingulisel aadressil 01.10.2008, 01.11.2008 ja 01.12.2008 arved, millede osas ei ole kostja mitte mingil ajahetkel väitnud, et ta ei ole ka neid kätte saanud. Kostja avaldas soovi lepingu lõpetamiseks 16.12.2008, so poole teenuseperioodi pealt. Nimetatu tähendab üheselt, et kostjal ei olnud mitte mingit alust eeldada, et ta ei saa nimetatud teenuseperioodi, st detsembri 2008 kohta arvet teenuste eest. Kui klient ei teavita oma aadressi muutumisest, siis on ainuüksi klient ise vastutav arve mittekättesaamisega tekkiva viivituse eest. Üldtingimuste punkti 7.6 kohaselt on klient kohustatud arve tasuma vaatama selle võimalikule mitte kättesaamisele. Kusjuures kostjal on tasumata kokku 4 arvet, milledest kolme osas ei ole kostja väitnud, et ta ei ole neid kätte saanud ega sellist väidet kuidagi põhistanud. Seega ei ole mitte mingit põhjendust sellele, et viiviseid tuleks maksta

ainult alates makseettepaneku kostjale kättetoimetamisest. Hageja jääb oma nõude juurde täies ulatuses. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata viivis summas 66,79 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja on seisukohal, et arvestades asjaoluga, et kostja on tasunud põhivõla, siis sisuliselt kostja tunnistab hageja nõuet ning menetluskulude osas tuleks kohaldada vastavaid norme. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Vastuväidete kohaselt lõpetas kostja 16.12.2008.a lepingu nr XXX. Lõpetamisel teavitas kostja ka EEAS oma elukoha muutusest ja soovis viimast arvet uuele aadressile Tallinnas, XXX. Liitumislepingu nr XXX lõpetamise kokkuleppel on märgitud lõpetamise põhjuseks „Elukoha vahetus“. Viimane arve saadeti ikkagi vanale aadressile. Samal ajal oli kostja ka teise lepinguga (leping nr XXX) seotud EEAS-iga. Selle lepingu alusel esitatud arved tulid juba uuele aadressile ning need tasus kostja korrektselt. Kostja oli lepinguga nr XXX seotud kuni 02.02.2010 ning kuni selle ajani ei teavitatud teda võlast, mis tal EEAS-i ees oli. Kostja on aadressil XXX, Tallinn elanud alates 2008.a detsembrist ning selle aja jooksul ei ole sellele aadressile laekunud võlanõudeid ei EEAS-ilt ega ka hagejalt. Sama aadress on kostja elukohana kantud ka rahvastikuregistrisse. EEAS-il oli teada kostja mobiiltelefoni number, samuti tema e-posti aadress, kuid ka nimetatud kanalite kaudu ei teavitatud kostjat võlgnevusest. Kostja märgib, et E AS-iga lepingu lõpetamise ajal oli tema elus väga kiire aeg, kuna müüs korteri XXXning samal ajal ostis korteri XXX olevale aadressile. Sellest tulenevalt oli ka soov kõik E tulevad arved maksta viimase arvega. Arveid ja asjaajamist oli sellel ajal väga palju ning kõik arved kostja tasus, mis talle esitati. Sellel ajal ei jõudnud kostja kõiki arveid meeles pidada, mis olid varem esitatud. Lepingu lõpetamisel on kirjas, et lepingu lõpetamise põhjus on elukoha muutus ja E andmebaasis on andmeside lepingu nr XXX lõpetamise akti juures kirjas uus aadress XXX, mis sai sinna lisatud kostja soovil. Lepingud XXX(mobiilside leping) ja XXX (andmeside leping) olid E andmebaasides seotud, kuna sellel ajal oli E pakkumine E 500, kus kõned E võrgus olid 500 eesti krooni eest tasuta, kui oled E 500 interneti andmeside klient. Kostja oli sel ajal E 500 klient. Hageja väide, et mobiilside teenuste ja andmeside teenuste arveldusinfo paiknevad E erinevates andmebaasides ning sealseid andmeid ei sünkroniseerita omavahel ei saa olla põhjuseks, miks klientidele arveid õigetele aadressidele ei väljastata. Lepingu XXX andmetes on kirjas kostja telefoni nr 56 201 078 ja e-posti aadress XXX. Nende kanalite kaudu ei ole kostjat võlast teavitatud ei E poolt ega ka OÜ Aktiva Finants poolt. Telefoni number 56 201 078 oli lepingu XXX objekt ja selle numbri arveid tasusin peale võlgnevuse tekkimist korrektselt ja arved tulid juba uuele aadressile, milleks oli XXX. Võlast E ees sai kostja teada esimest korda alles siis, kui Pärnu Maakohtus saatis kostjale makseettepaneku 20.12.2011 eelnevalt sellest telefoni teel teavitades (nr. 56 201 078). Peale võlast teadasaamist ei ole kostja kõrvale hoidunud ning soovib tasuda põhisumma kuid ei ole nõus viiviste, kohtukulude ja riigilõivuga kuna E ei ole arvet saatnud õigele aadressile, kuigi neil oli info kostja uuest aadressist. 03.05.2012 tasus kostja 100,48 eurot. Nimetatud maksest arvestas kostja 83,66 eurot põhivõla katteks ning 16,8156 eurot viiviste katteks. Viiviseid tasus kostja 134 päeva eest. Viivisearvestuse alguse kuupäevaks luges kostja 20.12.2011, mil Pärnu Maakohus edastas kostjale maksettepaneku ning sel päeval sai kostja teada oma võlgnevusest EEAS-i ees. Kostja leiab, et TEAS-i poolt on EEAS-ile edastatud 12.12.2008 avaldus/volikiri, millelt nähtub kostja aadress XXX, Tallinnas. Ning kostja hinnangul oli sellest teadlik ka EEAS, mis nähtub 08.02.2012 vastusest pretensioonile. Peale numbriliikumist ja lepingu XXX lõpetamist oli kostja EEAS-i klient edasi, mida kinnitab kliendileping XXX. Kostja leiab, et hageja

14.05.2012 esitatud kirjapõhjad ei tõenda midagi, kuna seal puudub aadress, kuupäev ja vajalikud andmed. Kostja märgib, et kohtule ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit, mis tõendaks, et hageja oleks kostjat võlast teavitanud. Kostja juhib tähelepanu, et ta on EEAS-ile teatanud oma aadressi ning talle ei olnud teada asjaolu, et andmesideleping ja mobiilisidelepingud on EEAS-is eraldi andmebaasides ning neil puudub info kostja asukoha kohta. Kostja rõhutab, et lepingus XXX märgitud mobiiltelefoni number XXX ja e-posti aadress XXX on toimivad ka käesoleval hetkel. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kohtu põhjendused Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Lihtsustatud korras menetlemine on lubatav, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Käesoleval juhul on hagihind 83,66 eurot. Kohus, tutvunud hagiga ja kostja vastustega hagile ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et OÜ Aktiva Finants hagi RS vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Poolet vahel puudub vaidlus alljärgnevas: 1) kostja ja AS EE sõlmisid 25.09.2007 andmesidelepingu nr XXX, mille alusel kohustus EEAS pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ja kostja kohustus saadud teenuste ja/või kaupade (mobiiltelefon) eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma (t.lk 43-44); 2) Kostja võlg on alguse saanud 01.10.2008. kostjale esitatud arvest ning kostjal olid tasumata 01.10.2008.a, 01.11.2008 ja 01.12.2008 esitatud arved (t.lk 45-52); 3) Kostja esitas 16.12.2008 andmesideteenuse lõpetamise avalduse seoses elukoha muutumisega (t.lk 91); 4) 03.10.2011 loovutas EEAS hagejale kostja vastu nõude põhisummas 83,66 eurot koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid (t.lk 42). Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja pidi teadma lepingu lõpetamisel kostja uut aadressi, kuhu edastada arved. Samuti selle üle, kas kostjale olid varasemad võlgnevused teada. TsÜS § 70 kohaselt kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Kostja on menetluses väitnud, et hageja ei ole edastanud talle vaidlusalust viimast arvet ja kuna lepingu lõpetamise ajal ta muutis elukohta, siis leppisid pooled kokku, et viimane arve saadetakse peale lepingu lõpetamist kostja uuele aadressile. Kohus leiab, et EEAS ei ole valinud võlgnevusest teatamiseks mõistlikku viisi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 7 lõikest 1 tulenevalt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt arvestatakse mõistlikkuse hindamisel võlasuhte olemust ja tehingu

eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Kooskõlas VÕS §-ga 6 peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Kohus leiab, et mõistlikuks ei saa pidada AS-i EE seisukohta ja sellest tulenevat tegevust, et AS-il EE paikneb mobiilsideteenuste ja andmesideteenuste arveldusinfo erinevates andmebaasides ning sealseid andmeid ei sünkroniseerita omavahel s.t, et kui näiteks kliendil on sõlmitud AS-iga EE mobiilsideteenuse leping ning seal sisalduvad kõik kliendi kehtivad andmed, siis samal ajal kliendil kehtiva andmesideteenuse lepingus olevaid andmeid ei võrrelda AS-is EE. Kohus ei pea nimetatud AS-i EE käitumist mõistlikuks ja põhjendatuks. Kohus leiab, et samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks, et kliendil võlgnevuse tekkimisel kontrollib äriühing kõigis temal sisalduvates andmebaasides olevaid võimalikke aadresse ning seda eriti juhul kui äriühingul on info kliendi elukoha muutumise kohta. Hageja on leidnud, et aadressi muutumisega seoses andmesideteenuste lepingu lõpetamine ei pea igal juhul tähendama seda, et klient ei pruugi enam arveid seniselt lepinguliselt aadressilt kätte saada. Kohus leiab, et mõistliku isikuna oleks EEAS-i võinud tekkida kahtlus, et kui klient arveid ei ole tasunud, siis seoses aadressi muutumisega lepingu lõpetamisel, võib klient endiselt aadressilt arveid mitte kätte saada. Kohus nõustub ka kostjaga selles, et EEAS-ile pidi kostja 12.12.2008 avaldus/volikiri TE ASile teada olema, sest nimetatud avaldusele/volikirjale on EEAS viidanud ka ise 08.02.2012 vastuses kostja pretensioonile. Samuti ei pea kohus mõistlikuks AS-i EE tegevust selles, et kostja ei tasunud võlgnevust, siis AS EE ei edastanud võlgnevuse infot kostjale toimivale e-posti aadressile või ei helistanud kostjale võlgnevusest teatamiseks või selgitamaks, kas kostja on kõik arved kätte saanud. Kohus on nimetatud asjaolude tõendamise vajadusele hageja tähelepanu 23.04.2012 ärakuulamisel juhtinud, kuid hageja vastavaid tõendeid esitanud ei ole. Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja poolt 14.05.2012 esitatud teatise kirjapõhjad ei tõenda kostjale teatiste esitamist. Hageja on 14.05.2012 menetlusdokumendis kinnitanud, et e-posti teel ei ole EEAS kostjale andmesideteenuste lepingust tuleneva võla osas meeldetuletusi edastanud. 23.04.2012 toimunud ärakuulamisel selgitas kohus, et hagejal tuleb tõendada, kuhu ja millal on EEAS ja hageja kostjale meeldetuletusi edastanud. Samuti kohustas kohus hagejat esitama andmeid selle kohta, kas meeldetuletusi on kostjale saadetud e-posti aadressile või helistatud kostjale. 03.05.2012 tasus kostja 100,48 eurot. Nimetatud maksest arvestas kostja 83,66 eurot põhivõla katteks ning 16,8156 eurot viiviste katteks. Viiviseid tasus kostja 134 päeva eest. Viivisearvestuse alguse kuupäevaks luges kostja 20.12.2011, mil Pärnu Maakohus edastas kostjale maksettepaneku ning sel päeval sai kostja teada oma võlgnevusest EEAS-i ees. Kohus leiab, et kuivõrd kostja on 03.05.2012 tasunud põhivõlgnevuse, siis puudub alus hagi rahuldamiseks põhivõlgnevuse osas. Hageja on kinnitanud põhivõlgnevuse kättesaamist. Kostja tasus 03.05.2012 ka viiviseid 134 päeva eest s.o alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse kättesaamisest summas 16,81 eurot. Kohus ei pea põhjendatuks ülejäänud ulatuses kostjalt viivise väljamõistmist, kuna hageja ei ole tõendanud, et kostja on viivitanud.

Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõike 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. 03.05.2012 tasus kostja 100,48 eurot. Nimetatud maksest arvestas kostja 83,66 eurot põhivõla katteks ning 16,8156 eurot viiviste katteks. Hageja ei ole tasutud põhinõude ja viivise osas nõudest loobunud, kuid on kinnitanud 14.05.2012, et on nimetatud maksed kätte saanud. Hageja märkis hagiavalduses, et nõudis kostjalt lepingust tuleneva nõude tasumist, kuid kostja hageja nõuet ei täitnud. Ühtegi tõendit oma nõuete esitamise kohta enne kohtumenetluse alustamist hageja kohtule esitanud ei ole vaatamata asjaolule, et kohus juhtis 23.04.2012 toimunud ärakuulamisel sellele hageja tähelepanu. Samuti on kostja menetluse kestel korduvalt juhtinud hageja tähelepanu asjaolule, et sai võlgnevusest esmakordselt teada maksekäsu kiirmenetluse avalduse saamisel. Kohus leiab, et poolte menetluskulud tuleb jätta nende enda kanda, kuna hageja ei ole tõendatud asjaolu, et hageja oleks enne kohtumenetluse alustamist kostja poole pöördunud. Samuti ei ole tõendatud, et kostja võlgnevusest teavitamine EEAS-i poolt kostja õigele aadressile.

Moonika Tähtväli kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.