Asjaõigus › Omandiasjad

Tsiviilasi nr 2-10-41703 Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud Harju Maakohtu 30.10.2008 otsusega tsiviilasjas nr 2-06-29098 jagati poolte ühisvara ja jäeti kinnistu asukohaga xxxxxxxxxx kostja omandisse ning mõisteti kostjalt välja hageja kasuks kompensatsioon. Kinnistusraamatusse on siiamaani kantud hageja. Kostja keeldub kinnistut enda nimele ümber vormistamast. Hageja palus kohtul tuvastada kostja nõusolek kinnistusraamatu kande parandamiseks. Kostja oma vastuses palus vormistada kinnistu xxxxxxxxx tema nimele. Poolte ühisvara on jagatud Harju Maakohtu 30.10.2008 otsusega. Otsuse kohaselt pidi kinnistu antama kostja omandisse ja seejärel pidi hagejal tekkima kompensatsiooni saamise õigus. Hageja pöördus aga kohe kohtutäituri poole, mistõttu kostja vara arestiti. Kostja pöördus kinnistusosakonda omandiõiguse tema nimele ümbervormistamiseks, kuid talle vastati, et see on hageja kui omaniku kohustus. Kostja soovib olla xxxxxxxxx kinnistu omanik, et see maha müüa ja hagejaga vastastikused nõuded tasaarvestada. Maakohtu otsus Kohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Harju Maakohtu 30.10.2008 otsusega on tuvastatud kostja omandiõigus xxxxxxxxxx kinnistule. Kinnistusraamatusse on omanikuna kantud hageja, seetõttu on kinnistusraamatu kanne ebaõige. Asjaõigusseaduse § 65 lg 1 järgi on hagejal õigus nõuda ebaõige kande muutmist. Nimetatud kohtuotsuse alusel ei saa aga kinnistusraamatu kannet muuta, kuna kinnistusraamatu seaduse § 34 alusel on vaja kinnistusraamatu kande muutmiseks selle isiku nõusolek, kelle õigust antud kanne kahjustaks. TsÜS § 68 lg 5 järgi asendab tahteavaldust jõustunud kohtulahend. Kohus ei ole ühisvara jagamise otsuses tuvastanud kostja kohustust anda nõusolek kinnistusraamatu kande muutmiseks ja seetõttu ei piisa kande muutmiseks hageja avaldusest. Kostja kohustus anda kinnistusraamatu kande muutmiseks nõusolek tuleb tuvastada käesolevas otsuses. Kohus leiab, et kuivõrd kohus on juba tuvastanud kostja omandiõigust xxxxxxxxxxx kinnistule, on praegune kinnistusraamatu kanne ebaõige. Hagejal on õigus nõuda kande muutmist ning kostjal on kohustus anda vastav nõusolek. TsMS § 663 lg 1 ja 2 alusel keeldus kohus menetlusse võtmast kostja 30.11.2011 ja 06.12.2011 määruskaebusi ning TsMS § 53 lg 2 alusel läbi vaatamata kostja taotluse protokolli parandamiseks. Apellatsioonkaebus Kostja leiab apellatsioonkaebuses, et maakohus rikkus TsMS § 162 lg 4, pannes menetluskulud kostja kanda. Apellant palub maakohtu otsus tühistada ning liita käesolev tsiviilasi nr 2-1041703 tsiviilasjaga nr 2-10-48455, milles menetletakse hagejalt alusetu rikastumise tulemusel saadu väljaandmist, üheks menetluseks. Kohus jättis ebaseaduslikult kohtuistungi protokolli parandamata, kuna kostja ei esitanud taotlust hilinemisega. Hageja palus jätta esitatud apellatsioonkaebus rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused TsMS § 644 lg 1 kohaselt võib apellant apellatsioonkaebusest loobuda kuni asja arutamise lõpuni, kirjaliku menetluse puhul aga kuni avalduste esitamiseks antud tähtaja möödumiseni. 21.05.2012 toimunud kohtuistungil loobus apellant suuliselt apellatsioonkaebusest, välja

Tsiviilasi nr 2-10-41703 arvatud menetluskulude jaotuse osas. Seega tuleb menetlus lõpetada osaliselt, so apellandi nõudes, mis ei puuduta menetluskulusid (TsMS § 644 lg 4). TsMS § 644 lg 3 kohaselt loetakse apellatsioonkaebusest loobumise korral, et apellant ei ole apellatsiooniastmes menetlustoiminguid teinud. Apellatsioonkaebusest loobumise korral ei saa apellant enam uut apellatsioonkaebust sama apellatsioonieseme kohta esitada ja kannab apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud, seega jäävad poolte ringkonnakohtu menetluskulud apellandi kanda osas, millest ta apellatsioonist loobus. Menetluskulude osas maakohtu otsuse muutmiseks ringkonnakohus alust ei näe, maakohtu otsus on selles osas põhjendatud ja jääb muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Maakohus rahuldas oma otsusega hageja nõude ja tuvastas kostja kohustuse anda nõusolek enda kinnistusraamatusse omanikuna sissekandmiseks, keeldus menetlusse võtmast kostja 30.11.2011 ja 06.12.2011 määruskaebusi ja jättis läbi vaatamata taotluse kohtuistungi protokolli parandamiseks. Kuivõrd maakohus rahuldas hageja hagi, jäid kohtukulud põhjendatult TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Apellatsioonkaebus ei sisalda põhjendusi, miks on maakohtu otsus menetluskulude kostja kanda jätmise osas ebaõige, samuti äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (TsMS § 162 lg 4). Asjaoludest, mis apellant oma 08.05.2012 ringkonnakohtusse laekunud täiendustes esile on toonud, saab järeldada, et kostja arvates on hageja huvi omandi üleandmiseks kostjale tingitud täiemenetluses kostjal vara puudumisest varasema kohtuotsusega rahuldatud nõuete täitmiseks. Kostja tahab saavutada tsiviilasjas nr 210-48445 hageja täitmisele esitatud nõude vähendamist. Nimetatu ei anna alust pidada kohtukulude väljamõistmist kostjalt äärmiselt ebaõiglaseks ega ebamõistlikuks. Poolte ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest.

Reet Allikvere

Ele Liiv

Gaida Kivinurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.