Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Tsiviilasi nr 2-11-25330

tõendite (väärteoprotokoll, asitõendi vaatlusprotokoll, väärteomenetluses ülekuulatud tunnistaja Kristiina Soo ütlused, 21.04.2011 väärteoasja otsus) ning kostja omaksvõtuga: kostja ei vaidlusta asjaolu, et ta 13.02.2011 hommikul avas tõkkepuu, seda käte jõul tõstes, sest tõkkepuu ei olnud töökorras, mille tõttu oli takistatud elamurajoonist väljasõit. Seega on kostja tegu tõendatud, see on põhjuslikus seoses tekkinud kahjuliku tagajärjega ning, kuna tegemist on asja kahjustamisega, siis tulenevalt VÕS § 1045 lg 1 p-st 5 on tegemist õigusvastase teoga. Kuna kostja poolt toime pandud tegu on eeldatavalt õigusvastane, ei pea kahju tekitanud isik siiski kahju hüvitama, kui ta tõendab, et teo õigusvastasus on VÕS § 1045 lg 2 nimetatud asjaolu esinemise tõttu välistatud. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul õigusvastasust välistavaid asjaolusid ning kostja käitumist ei saa käsitleda omaabi teostamisena. Vaidlusalune tõkkepuu ei olnud omavoliliselt paigaldatud ning kostja väited, et rikkis tõkkepuu tõttu oli ohus kogu tema ettevõtte tegevus, ei ole veenvad. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Seega kahju tekitanud süüd eeldatakse. Kui kostja põhjustas hagejale asja kahjustamise õigusvastase teoga VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi, vabaneb ta vastutusest, kui ta tõendab hooletuse puudumise. Tulenevalt VÕS § 104 lg-st 3 peab kahju õigusvastaselt põhjustanud isik VÕS § 1050 lg-st 1 tulenevalt vastutusest vabanemiseks tõendama, et ta tegi kõik mõistliku kannatanud kahju tekkimise ärahoidmiseks. Juhul kui kostja oli hageja asja kahjustamisel hooletu (ei suuda tõendada hooletuse puudumist), võib ta vabaneda kahju hüvitamise kohustusest, kui ta tõendab süüd välistavate subjektiivsete asjaolude esinemise VÕS § 1050 lg 2 järgi. Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt ei ole kostja poolt õigusvastase teo toimepanemine süüline. Hageja ei vaidlustanud kostja väidet, et 13.02.2011 hommikul oli Taludevahe tänaval hageja poolt paigaldatud tõkkepuu rikkis ning seda polnud võimalik avada. Samuti ei ole hageja vaidlustanud asjaolu, et tõkkepuule ega selle lähedusse polnud märgitud kontaktnumbrit, kuhu tõkkepuu rikke korral helistada. Kohus asus seisukohale, et ebamõistlik oleks eeldada, et rikkis tõkkepuu tõttu oleks kostja jätnud hommikul elurajoonist välja sõitmata või pidanud ise otsima vajalikud kontaktnumbrid ning kutsuma tõkkepuu remontijad. Kohtu hinnangul ei saa kohtu poolt tuvastatud asjaoludel kostjale ette heita hoolsuskohustuse rikkumist, mis tooks kaasa vastutuse. Maakohus jättis TsMS § 238 lg 3 p 2 alusel rahuldamata kostja taotluse välja nõuda videosalvestis tõkkepuu parandamise kohta. TsMS § 405 lg 1 p 5 kohaselt tunnustas kohus hagi menetlemisel tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid (väärteoasjas kogutud tõendid). Hageja apellatsioonkaebus Hageja palub apellatsioonkaebuses Harju Maakohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Apellant on seisukohal, et kostja käitus tõkkepuud lõhkudes süüliselt, kuivõrd tal puudus selle lõhkumiseks igasugune vajadus. Maakohus tuvastas korrektselt kostja käitumises nii objektiivse teokoosseisu kui õigusvastasuse, kuid süü küsimust puudutavas osas apellant kohtuga ei nõustu. VÕS § 1050 lg 1 järgi kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Seega VÕS § 1050 lg 1 järgi kahju tekitaja süüd hooletuse vormis VÕS § 104 lg mõistes eeldatakse. Kahju tekitajal on võimalik tõendada, et ta ei ole hoolsuskohustust rikkunud ning ta tegi kõik mõistlikult võimaliku kahju ärahoidmiseks. Alternatiivselt saab kostja vastutusest vabaneda, tõendades süüd välistavate subjektiivsete asjaolude esinemist VÕS § 1050 lg 2 järgi.

Tsiviilasi nr 2-11-25330

Maakohus luges otsuse punktis 12 märgitud asjaolude põhjal, et kostjale ei saa ette heita hoolsuskohustuse rikkumist, mis tooks kaasa vastutuse (ebamõistlik oleks eeldada, et kostja jätaks rikkis tõkkepuu tõttu elamurajoonist välja sõitmata või hakkaks otsima kontakttelefoninumbreid). Apellandi arvates on selline seisukoht ebaõige. Kostjal oli võimalik lahkuda elamurajoonist teisi väljasõiduteid kasutades (Tiskrevälja või Roostiku tänava kaudu), mistõttu puudus tal igasugune vajadus tõkkepuu lõhkumiseks. Kostjale kui elamurajooni pikaajalisele elanikule oli teiste teede kasutamise võimalus teada. Kuna kostja otsustas lahkuda just Taludevahe tõkkepuud kahjustades, valis ta võimalike alternatiivide seast õigusvastase lahenduse, käitudes seega tõkkepuud lõhkudes tahtlusega VÕS § 104 lg 5 mõistes. Seda kinnitab ka kohtuvälise menetleja poolt väärteoasjas kajastatud tõdemus. Kuna maakohtu poolne tuginemine on üllatuslik (seni käsitlemata ja kostja poolt tõendamata väide), siis lisas apellant kaebusele Maa-ameti kaardirakenduse väljavõtte Tiskre elamurajooni teedest. Pealegi on kohtul TsMS § 405 lg 1 p 8 järgi lihtmenetluses õigus koguda tõendeid ka omal algatusel. Maakohtul ei olnud põhjust tugineda otsuse tegemisel menetluses pooltega läbi arutamata üllatuslikule asjaolule. Kohus oleks pidanud sellele asjaolule poolte tähelepanu juhtima, kohtul oleks ka endal olnud võimalik tutvuda avalike kaardirakendustega. Eelkõige oleks aga kostjal tulnud tõendada, et tal puudusid lahkumiseks muud võimalused. Kostja poolt vastava väite esitamisel oleks hageja selle väite konkreetse kaardimaterjaliga ümber lükanud (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-169-10). Eelnevaga on maakohus rikkunud selgitamiskohustust, jättes pooled teavitamata sellest, et kavatseb vaidluse lahendamisel tugineda menetluses seni käsitlemata ja tõendamata väitele. Kostja seisukoht hageja kaebuse suhtes Kostja palub hageja apellatsioonkaebust mitte menetleda, kui aga kohus peaks siiski otsustama seda menetleda, siis palub kostja jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata ning apellatsiooniastme menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuapellatsioonkaebus Kostja esitas kohtule vastuapellatsioonkaebuse, milles vaidlustab kostja menetluskulude hagejalt väljamõistmata jätmise ning asjaolu, et maakohus ei ole otsuse põhjendustes väljendanud seisukohta kahju suuruse kohta. Maakohus jättis hinnanguta kostja vastuväite, mille kohaselt ei ole tõkkepuu parandamiseks vajalik uue poomi paigaldamine. Samuti on kohus jätnud igasuguse tähelepanuta kostja poolt rõhutatud asjaolu, mille kohaselt oli vaidlusalune tõkkepuu rikkis juba enne seda, kui kostja seda avada üritas, mistõttu ei saa juba olemuslikult kogu tõkkepuu parandamiseks tehtud hinnapakkumises kajastatud summa olla põhjuslikus seoses kostja teoga. Kui kohus jättis küsimuse tekitatud kahju suurusest hindamata põhjendusel, et seoses hagi rahuldamata jätmisega ei pidanud ta tarvilikuks kahju suurusele hinnangut anda, puuduvad kostjal kohtulahendi suhtes etteheited. Samas ei saa välistada võimalust tõlgendada otsust viisil, et kohus on hageja poolt väljatoodud kahjusummaga nõustunud. Nimetatud tõlgendamisviisi korral puuduvad aga otsuses mistahes põhjendused, millest nähtub kostja vastuväidete tähelepanuta jätmine. Seesuguses olukorras kuulub otsus igasuguste põhjenduste puudumise tõttu ning kostja vastuväidete tähelepanuta jätmise tõttu tühistamisele osas, milles kohus nõustus hageja väitega tekitatud kahju suurusest. Maakohtul ei olnud alust jätta rahuldamata kostja taotlust menetluskulude hüvitamiseks. Kostja hinnangul on hüvitamisele kuuluvaks õigusabikuluks ka hagiavalduse analüüs kostjat esindava vandeadvokaadi poolt. Samuti on hüvitatavaks menetluskuluks kostjat esindava vandeadvokaadi tegevus hagiavaldusele vastuse koostamisel. Küsimus sellest, kes dokumendi allkirjastas, ei saa mõjutada hinnangut, kas dokumendi koostamisel kasutatud õigusabi on käsitletav menetluskuluna või mitte.

Tsiviilasi nr 2-11-25330

Hageja seisukoht kostja kaebuse suhtes Hageja vaidleb kostja vastuapellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendus Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjali ja kaebustega, leidis, et Harju Maakohtu kaevav otsus tuleb kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 2 tühistada ning hagi osaliselt rahuldada. Ühtlasi tuleb ümber jaotada menetluskulud. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, et kostja objektiivne teokoosseis on leidnud tuvastamist dokumentaalsete tõendite ja kostja omaksvõtu põhjal: kostja ei vaidlustanud asjaolu, et 13.02.2011 hommikul, elamurajoonist väljumiseks, avas ta käte jõul väljasõitu takistava tõkkepuu, sest tõkkepuu ei olnud töökorras. Maakohus leidis õigesti, et kostja tegu on tõendatud, see on põhjuslikus seoses tekkinud kahjuliku tagajärjega ning, kuna tegemist on asja kahjustamisega, siis tulenevalt VÕS § 1045 lg 1 p-st 5 on tegemist õigusvastase teoga: õigusvastasust välistavad asjaolud VÕS § 1045 lg 2 tähenduses puuduvad. Samas ei nõustu ringkonnakohus maakohtu käsitlusega kostja süü puudumisest. Asjaolu, et teed sulgev tõkkepuu ei olnud töökorras ja lähedusse ei olnud märgitud kontakttelefoni numbrit, kuhu rikke korral helistada, ei välista üheselt kostja vastutust. Ebamõistlikuks ei saa pidada seda, kui kostja oleks püüdnud selgitada välja telefoninumbrit, kust abi saada, või kaaluda võimalust mõne teise tee kaudu piirkonnast väljuda. Neid asjaolusid, millest võiks järeldada mõistliku inimese käitumist sarnases olukorras, ei ole kostja oma vastuväidetes nimetanud. Poolte vahel ei olnud vaidlust selles, et kostja on elanud samas piirkonnas pikka aega, mistõttu pidi ta teadma nii teisi teid, mille kaudu elamurajoonist väljuda, kui võimalust võtta ühendust mittetulundusühingu halduriga. Kostja ei ole esimese astme kohtu menetluses väitnud, et ta oleks muude võimaluste kasutamist kaalunud (väärteomenetluses küll väites, et „valvuriputka seina peal oli ainult üks telefoninumber, mis on naabrivalve number. Sellelt numbrilt ma kedagi kätte ei saanud, andis kinnist tooni.“ - tl 48). Eeltoodud põhjusel ei ole alust pidada mõistlikuks kostja poolset jõu kasutamist tõkkepuu avamiseks. Kindlasti oleks olnud mõistlik, kui kostja oleks enne füüsilise jõu rakendamist kaalunud, millised on võimalused piirkonnast muul viisil väljuda. Seetõttu nõustub kolleegium hagejaga, et kostjal puudus objektiivne ja vältimatu vajadus lõhkuda tõkkepuu, igal juhul oleks pidanud sellele eelnema mõistlikud sammud takistuse kõrvaldamiseks. Kostja kaebuses sisalduv väide, et hageja poolt viidatud teised väljapääsud on suletud (massiivsete) väravatega, ei kummuta hageja väidet, et neid väravaid saab võtit kasutades avada. On usutav ja loogiline, et kella 9.30 paiku hommikul, ka puhkepäeval, oli enne kostjat mõni sõiduk samast elamurajoonist väljunud, nagu märkis hageja. Pealegi ei esitanud kostja kohtumenetluses väidet, et kõnealused väravad olid suletud. Kuigi kohus ei ole eraldi märkinud, et hagetava kahju suurus on tõendatud, ei ole ringkonnakohtul selles osas kahtlusi. Kolleegiumil ei ole võimalik arvestada kostja paljasõnalisi väiteid kahju suuruse ebausutavuse kohta. Hageja esitas tõendina maakohtule värava parandamiseks tehtud hinnapakkumise, millise summa eest vajalik töö väidetavalt ka teostati. Kuigi kolleegium ei nõustu kostjaga, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi, tuleb siiski järeldada, et tekkinud olukord oli osaliselt tingitud hageja tegevusest/tegevusetusest: vajalikku teavet tõkkepuu lähedusse paigutatud ei olnud. VÕS § 139 lg-st 1 tulenevalt võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui kahju tekkimine on osaliselt põhjuslikus seoses kahjustatud isikust tulenevate asjaoludega. Kahjuhüvitise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid peab tõendama kahju tekitaja. Kuna praegusel juhul on kostja tuginenud neile asjaoludele, mida saab käsitleda viidatud asjaoludena, siis peab ringkonnakohus võimalikuks väljamõistetavat kahjuhüvitist vähendada 50% võrra. Ka Riigikohus on rõhutanud, et kahju tekitaja peab tõendama asjaolusid, millest nähtub, et kahju tekkimise põhjustas osaliselt kahjustatud isiku enda tegevus (VÕS § 139), sellisel juhul vähendab

Tsiviilasi nr 2-11-25330

kohus kahjuhüvitist kostja taotlusest sõltumata. Eelmärgitud põhjendustel mõistab ringkonnakohus kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 99, 63 eurot. Menetluskulude jaotus Kuna ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse ja rahuldab hagi osaliselt, samuti rahuldab ta osaliselt apellatsioonkaebused, siis tulenevalt TsMS § 163 lg 1 jätab ta menetluskulud kummagi poole enda kanda.

Ü. Jänes

T. Kollom

I. Sidok

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.