Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Ülle Jänes, liikmed Tiit Kollom, Imbi Sidok
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. mai 2012, Tallinn
Tsiviilasja number
2-11-25330
Tsiviilasi
Tiskre elanike MTÜ hagi T K (K) vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
199, 26 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.09.2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tiskre elanike MTÜ apellatsioonkaebus ja T K vastuapellatsioonkaebus
Menetlusosalised, nende esindajad
Hageja Tiskre elanike MTÜ (registrikood 80205147, asukoht Tiskrevälja 14, 13516 Tallinn), esindaja adv Tambet Laasik (e-post [email protected]) Kostja T K (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxx), esindaja adv Martin Tälli (epost xxxxxxxxxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Harju Maakohtu 16.09.2011 otsus tühistada. Tiskre elanike MTÜ hagi rahuldada osaliselt. Mõista T Klt välja Tiskre elanike MTÜ kasuks 99 (üheksakümmend üheksa) eurot ja 63 senti. Menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. Apellatsioonkaebused rahuldada osaliselt.
Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Tsiviilasi nr 2-11-25330
Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue Tiskre elanike MTÜ esitas 31.05.2011 Harju Maakohtule hagi T K vastu kahju 199, 26 eurot hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt koostas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo 21.04.2011 teatise väärteomenetluse läbiviimise kohta, millega teavitas hagejat sellest, et 08.03.2011 alustati väärteomenetlust nr 2317,11,002313 selle kohta, et 13.02.2011 lõhkus kostja Tallinnas Taludevahe tänavale paigaldatud tõkkepuu. Kostja tekitas tõkkepuu lõhkumisega hagejale kahju summas 199, 26 eurot. Tegemist on tulevikus tekkiva kulutusega, et taastada endine olukord. Juhtunu puhul on tegemist lepinguvälise kahju tekitamisega, mis kuulub VÕS § 1043 järgi hüvitamisele. Väärteomenetluses tuvastatust lähtuvalt ei ole kahtlust selles, et kostja lõhkus hagejale kuuluva tõkkepuu ning põhjustas sellega hagejale kahju 199, 26b eurot. Kostja tegevus ja hageja poolt kantud kahju on omavahel põhjuslikus seoses. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega õigusvastane. VÕS § 1050 lg 1 järgi kahju tekitaja süüd hooletuse vormis eeldatakse. Kostja vastuväited hagile Kostja vaidles hagile vastu. Nimelt üritas kostja 13.02.2011 hommikul sõita sõiduautoga kodust tööle, kuid ei pääsenud elamurajoonist välja rikkis tõkkepuu tõttu. Kostja pidi jõudma tööle õigeaegselt, mistõttu püüdis ta tõkkepuud avada, seda käte jõul kergitades. Tõkkepuule ega selle lähedusse ei olnud märgitud kontaktnumbrit, kuhu rikke korral helistada. Samuti ei olnud elanikele antud mistahes juhiseid, kuidas tõkkepuu rikke korral käituda. Kostja ei saanud ega pidanudki ette nägema võimalust, et tõkkepuud avada ei saa, s.t väljapääs elurajoonist puudub ning tõkkepuu avamisel saab see kahjustada. Kostja tegevuses puudub igasugune süü. Hagejal puudub õigus ja volitus takistada elanike vaba liikumist, mistõttu ei saa seesuguse takistuse kõrvaldamine olla käsitletav kahju õigusvastase tekitamisena. Hageja kohtusse pöördumine on pahatahtlik ja ennatlik. Kostja informeeris hagejat koheselt asjaolust, et tõkkepuu avamisel sai see kahjustada ega ole seda kunagi varjanud. Hageja ei ole sellest tulenevalt nõuet kostjale esitanud ega teinud ettepanekut tõkkepuu parandamiseks või kahju hüvitamiseks. Samuti ei ole kostja nõus kahju suurusega. Kostjale teadaolevalt piirdus tõkkepuu parandamine sellesse paari augu puurimisega, mis ei saa maksta 199, 26 eurot. Väidetav kahju võis olla üldine, juba eelnevalt katkise tõkkepuu remondile kulutatud summa. Maakohtu otsus Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata, hageja menetluskulud tema enda kanda, kostja taotluse menetluskulud hüvitamiseks jättis kohus rahuldamata. Hageja palub kostjalt välja mõista asja kahjustamise eest varaline kahju, mis kuulub hüvitamisele deliktiõiguse alusel (VÕS § 1043 jj). VÕS 53. ptk 1. jaos sätestatust tulenevalt on süül põhineva deliktilise vastutuse aluseks kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on: 1) objektiivne teokoosseis; 2) õigusvastasus ja 3) süü. Seejuures toimub loetletud elementide olemasolu tuvastamine etapiviisiliselt, eelnimetatud järjekorras. Lähtuvalt eeltoodust pidas maakohus vajalikuks käsitleda esmalt objektiivse teokoosseisuga (teisele isikule kahju tekitamine) seonduvat: kas kostja tegu on toonud kaasa kahjuliku tagajärje, s.o kahju tekkimise hagejal. Kuivõrd käesoleval juhul on väidetavalt kahjustatud hageja VÕS § 1045 lg 1 p-s 5 nimetatud õigushüve, tuleb tuvastada seos kostja tegevuse ning tõkkepuu kahjustamise vahel. Asjas puudub vaidlus, kahjustatud tõkkepuu on paigaldatud hageja poolt ja kuulub talle. Käesoleval juhul on objektiivne teokoosseis leidnud tuvastamist dokumentaalsete
Tsiviilasi nr 2-11-25330
tõendite (väärteoprotokoll, asitõendi vaatlusprotokoll, väärteomenetluses ülekuulatud tunnistaja Kristiina Soo ütlused, 21.04.2011 väärteoasja otsus) ning kostja omaksvõtuga: kostja ei vaidlusta asjaolu, et ta 13.02.2011 hommikul avas tõkkepuu, seda käte jõul tõstes, sest tõkkepuu ei olnud töökorras, mille tõttu oli takistatud elamurajoonist väljasõit. Seega on kostja tegu tõendatud, see on põhjuslikus seoses tekkinud kahjuliku tagajärjega ning, kuna tegemist on asja kahjustamisega, siis tulenevalt VÕS § 1045 lg 1 p-st 5 on tegemist õigusvastase teoga. Kuna kostja poolt toime pandud tegu on eeldatavalt õigusvastane, ei pea kahju tekitanud isik siiski kahju hüvitama, kui ta tõendab, et teo õigusvastasus on VÕS § 1045 lg 2 nimetatud asjaolu esinemise tõttu välistatud. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul õigusvastasust välistavaid asjaolusid ning kostja käitumist ei saa käsitleda omaabi teostamisena. Vaidlusalune tõkkepuu ei olnud omavoliliselt paigaldatud ning kostja väited, et rikkis tõkkepuu tõttu oli ohus kogu tema ettevõtte tegevus, ei ole veenvad. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Seega kahju tekitanud süüd eeldatakse. Kui kostja põhjustas hagejale asja kahjustamise õigusvastase teoga VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi, vabaneb ta vastutusest, kui ta tõendab hooletuse puudumise. Tulenevalt VÕS § 104 lg-st 3 peab kahju õigusvastaselt põhjustanud isik VÕS § 1050 lg-st 1 tulenevalt vastutusest vabanemiseks tõendama, et ta tegi kõik mõistliku kannatanud kahju tekkimise ärahoidmiseks. Juhul kui kostja oli hageja asja kahjustamisel hooletu (ei suuda tõendada hooletuse puudumist), võib ta vabaneda kahju hüvitamise kohustusest, kui ta tõendab süüd välistavate subjektiivsete asjaolude esinemise VÕS § 1050 lg 2 järgi. Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt ei ole kostja poolt õigusvastase teo toimepanemine süüline. Hageja ei vaidlustanud kostja väidet, et 13.02.2011 hommikul oli Taludevahe tänaval hageja poolt paigaldatud tõkkepuu rikkis ning seda polnud võimalik avada. Samuti ei ole hageja vaidlustanud asjaolu, et tõkkepuule ega selle lähedusse polnud märgitud kontaktnumbrit, kuhu tõkkepuu rikke korral helistada. Kohus asus seisukohale, et ebamõistlik oleks eeldada, et rikkis tõkkepuu tõttu oleks kostja jätnud hommikul elurajoonist välja sõitmata või pidanud ise otsima vajalikud kontaktnumbrid ning kutsuma tõkkepuu remontijad. Kohtu hinnangul ei saa kohtu poolt tuvastatud asjaoludel kostjale ette heita hoolsuskohustuse rikkumist, mis tooks kaasa vastutuse. Maakohus jättis TsMS § 238 lg 3 p 2 alusel rahuldamata kostja taotluse välja nõuda videosalvestis tõkkepuu parandamise kohta. TsMS § 405 lg 1 p 5 kohaselt tunnustas kohus hagi menetlemisel tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid (väärteoasjas kogutud tõendid). Hageja apellatsioonkaebus Hageja palub apellatsioonkaebuses Harju Maakohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Apellant on seisukohal, et kostja käitus tõkkepuud lõhkudes süüliselt, kuivõrd tal puudus selle lõhkumiseks igasugune vajadus. Maakohus tuvastas korrektselt kostja käitumises nii objektiivse teokoosseisu kui õigusvastasuse, kuid süü küsimust puudutavas osas apellant kohtuga ei nõustu. VÕS § 1050 lg 1 järgi kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Seega VÕS § 1050 lg 1 järgi kahju tekitaja süüd hooletuse vormis VÕS § 104 lg mõistes eeldatakse. Kahju tekitajal on võimalik tõendada, et ta ei ole hoolsuskohustust rikkunud ning ta tegi kõik mõistlikult võimaliku kahju ärahoidmiseks. Alternatiivselt saab kostja vastutusest vabaneda, tõendades süüd välistavate subjektiivsete asjaolude esinemist VÕS § 1050 lg 2 järgi.
Tsiviilasi nr 2-11-25330
Maakohus luges otsuse punktis 12 märgitud asjaolude põhjal, et kostjale ei saa ette heita hoolsuskohustuse rikkumist, mis tooks kaasa vastutuse (ebamõistlik oleks eeldada, et kostja jätaks rikkis tõkkepuu tõttu elamurajoonist välja sõitmata või hakkaks otsima kontakttelefoninumbreid). Apellandi arvates on selline seisukoht ebaõige. Kostjal oli võimalik lahkuda elamurajoonist teisi väljasõiduteid kasutades (Tiskrevälja või Roostiku tänava kaudu), mistõttu puudus tal igasugune vajadus tõkkepuu lõhkumiseks. Kostjale kui elamurajooni pikaajalisele elanikule oli teiste teede kasutamise võimalus teada. Kuna kostja otsustas lahkuda just Taludevahe tõkkepuud kahjustades, valis ta võimalike alternatiivide seast õigusvastase lahenduse, käitudes seega tõkkepuud lõhkudes tahtlusega VÕS § 104 lg 5 mõistes. Seda kinnitab ka kohtuvälise menetleja poolt väärteoasjas kajastatud tõdemus. Kuna maakohtu poolne tuginemine on üllatuslik (seni käsitlemata ja kostja poolt tõendamata väide), siis lisas apellant kaebusele Maa-ameti kaardirakenduse väljavõtte Tiskre elamurajooni teedest. Pealegi on kohtul TsMS § 405 lg 1 p 8 järgi lihtmenetluses õigus koguda tõendeid ka omal algatusel. Maakohtul ei olnud põhjust tugineda otsuse tegemisel menetluses pooltega läbi arutamata üllatuslikule asjaolule. Kohus oleks pidanud sellele asjaolule poolte tähelepanu juhtima, kohtul oleks ka endal olnud võimalik tutvuda avalike kaardirakendustega. Eelkõige oleks aga kostjal tulnud tõendada, et tal puudusid lahkumiseks muud võimalused. Kostja poolt vastava väite esitamisel oleks hageja selle väite konkreetse kaardimaterjaliga ümber lükanud (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-169-10). Eelnevaga on maakohus rikkunud selgitamiskohustust, jättes pooled teavitamata sellest, et kavatseb vaidluse lahendamisel tugineda menetluses seni käsitlemata ja tõendamata väitele. Kostja seisukoht hageja kaebuse suhtes Kostja palub hageja apellatsioonkaebust mitte menetleda, kui aga kohus peaks siiski otsustama seda menetleda, siis palub kostja jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata ning apellatsiooniastme menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuapellatsioonkaebus Kostja esitas kohtule vastuapellatsioonkaebuse, milles vaidlustab kostja menetluskulude hagejalt väljamõistmata jätmise ning asjaolu, et maakohus ei ole otsuse põhjendustes väljendanud seisukohta kahju suuruse kohta. Maakohus jättis hinnanguta kostja vastuväite, mille kohaselt ei ole tõkkepuu parandamiseks vajalik uue poomi paigaldamine. Samuti on kohus jätnud igasuguse tähelepanuta kostja poolt rõhutatud asjaolu, mille kohaselt oli vaidlusalune tõkkepuu rikkis juba enne seda, kui kostja seda avada üritas, mistõttu ei saa juba olemuslikult kogu tõkkepuu parandamiseks tehtud hinnapakkumises kajastatud summa olla põhjuslikus seoses kostja teoga. Kui kohus jättis küsimuse tekitatud kahju suurusest hindamata põhjendusel, et seoses hagi rahuldamata jätmisega ei pidanud ta tarvilikuks kahju suurusele hinnangut anda, puuduvad kostjal kohtulahendi suhtes etteheited. Samas ei saa välistada võimalust tõlgendada otsust viisil, et kohus on hageja poolt väljatoodud kahjusummaga nõustunud. Nimetatud tõlgendamisviisi korral puuduvad aga otsuses mistahes põhjendused, millest nähtub kostja vastuväidete tähelepanuta jätmine. Seesuguses olukorras kuulub otsus igasuguste põhjenduste puudumise tõttu ning kostja vastuväidete tähelepanuta jätmise tõttu tühistamisele osas, milles kohus nõustus hageja väitega tekitatud kahju suurusest. Maakohtul ei olnud alust jätta rahuldamata kostja taotlust menetluskulude hüvitamiseks. Kostja hinnangul on hüvitamisele kuuluvaks õigusabikuluks ka hagiavalduse analüüs kostjat esindava vandeadvokaadi poolt. Samuti on hüvitatavaks menetluskuluks kostjat esindava vandeadvokaadi tegevus hagiavaldusele vastuse koostamisel. Küsimus sellest, kes dokumendi allkirjastas, ei saa mõjutada hinnangut, kas dokumendi koostamisel kasutatud õigusabi on käsitletav menetluskuluna või mitte.
Tsiviilasi nr 2-11-25330
Hageja seisukoht kostja kaebuse suhtes Hageja vaidleb kostja vastuapellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendus Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjali ja kaebustega, leidis, et Harju Maakohtu kaevav otsus tuleb kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 2 tühistada ning hagi osaliselt rahuldada. Ühtlasi tuleb ümber jaotada menetluskulud. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, et kostja objektiivne teokoosseis on leidnud tuvastamist dokumentaalsete tõendite ja kostja omaksvõtu põhjal: kostja ei vaidlustanud asjaolu, et 13.02.2011 hommikul, elamurajoonist väljumiseks, avas ta käte jõul väljasõitu takistava tõkkepuu, sest tõkkepuu ei olnud töökorras. Maakohus leidis õigesti, et kostja tegu on tõendatud, see on põhjuslikus seoses tekkinud kahjuliku tagajärjega ning, kuna tegemist on asja kahjustamisega, siis tulenevalt VÕS § 1045 lg 1 p-st 5 on tegemist õigusvastase teoga: õigusvastasust välistavad asjaolud VÕS § 1045 lg 2 tähenduses puuduvad. Samas ei nõustu ringkonnakohus maakohtu käsitlusega kostja süü puudumisest. Asjaolu, et teed sulgev tõkkepuu ei olnud töökorras ja lähedusse ei olnud märgitud kontakttelefoni numbrit, kuhu rikke korral helistada, ei välista üheselt kostja vastutust. Ebamõistlikuks ei saa pidada seda, kui kostja oleks püüdnud selgitada välja telefoninumbrit, kust abi saada, või kaaluda võimalust mõne teise tee kaudu piirkonnast väljuda. Neid asjaolusid, millest võiks järeldada mõistliku inimese käitumist sarnases olukorras, ei ole kostja oma vastuväidetes nimetanud. Poolte vahel ei olnud vaidlust selles, et kostja on elanud samas piirkonnas pikka aega, mistõttu pidi ta teadma nii teisi teid, mille kaudu elamurajoonist väljuda, kui võimalust võtta ühendust mittetulundusühingu halduriga. Kostja ei ole esimese astme kohtu menetluses väitnud, et ta oleks muude võimaluste kasutamist kaalunud (väärteomenetluses küll väites, et „valvuriputka seina peal oli ainult üks telefoninumber, mis on naabrivalve number. Sellelt numbrilt ma kedagi kätte ei saanud, andis kinnist tooni.“ - tl 48). Eeltoodud põhjusel ei ole alust pidada mõistlikuks kostja poolset jõu kasutamist tõkkepuu avamiseks. Kindlasti oleks olnud mõistlik, kui kostja oleks enne füüsilise jõu rakendamist kaalunud, millised on võimalused piirkonnast muul viisil väljuda. Seetõttu nõustub kolleegium hagejaga, et kostjal puudus objektiivne ja vältimatu vajadus lõhkuda tõkkepuu, igal juhul oleks pidanud sellele eelnema mõistlikud sammud takistuse kõrvaldamiseks. Kostja kaebuses sisalduv väide, et hageja poolt viidatud teised väljapääsud on suletud (massiivsete) väravatega, ei kummuta hageja väidet, et neid väravaid saab võtit kasutades avada. On usutav ja loogiline, et kella 9.30 paiku hommikul, ka puhkepäeval, oli enne kostjat mõni sõiduk samast elamurajoonist väljunud, nagu märkis hageja. Pealegi ei esitanud kostja kohtumenetluses väidet, et kõnealused väravad olid suletud. Kuigi kohus ei ole eraldi märkinud, et hagetava kahju suurus on tõendatud, ei ole ringkonnakohtul selles osas kahtlusi. Kolleegiumil ei ole võimalik arvestada kostja paljasõnalisi väiteid kahju suuruse ebausutavuse kohta. Hageja esitas tõendina maakohtule värava parandamiseks tehtud hinnapakkumise, millise summa eest vajalik töö väidetavalt ka teostati. Kuigi kolleegium ei nõustu kostjaga, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi, tuleb siiski järeldada, et tekkinud olukord oli osaliselt tingitud hageja tegevusest/tegevusetusest: vajalikku teavet tõkkepuu lähedusse paigutatud ei olnud. VÕS § 139 lg-st 1 tulenevalt võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui kahju tekkimine on osaliselt põhjuslikus seoses kahjustatud isikust tulenevate asjaoludega. Kahjuhüvitise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid peab tõendama kahju tekitaja. Kuna praegusel juhul on kostja tuginenud neile asjaoludele, mida saab käsitleda viidatud asjaoludena, siis peab ringkonnakohus võimalikuks väljamõistetavat kahjuhüvitist vähendada 50% võrra. Ka Riigikohus on rõhutanud, et kahju tekitaja peab tõendama asjaolusid, millest nähtub, et kahju tekkimise põhjustas osaliselt kahjustatud isiku enda tegevus (VÕS § 139), sellisel juhul vähendab
Tsiviilasi nr 2-11-25330
kohus kahjuhüvitist kostja taotlusest sõltumata. Eelmärgitud põhjendustel mõistab ringkonnakohus kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 99, 63 eurot. Menetluskulude jaotus Kuna ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse ja rahuldab hagi osaliselt, samuti rahuldab ta osaliselt apellatsioonkaebused, siis tulenevalt TsMS § 163 lg 1 jätab ta menetluskulud kummagi poole enda kanda.
Ü. Jänes
T. Kollom
I. Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.