Otsuse avalikult teatavaks- 28. mai 2012, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-11-42187
Tsiviilasi
Lindorff Eesti AS-i hagi Ljubov Apurina 2239,84 euro ja lisanduva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
1289,52 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
vastu
nende hageja Lindorff Eesti AS (registrikood 10231048; asukoht Rävala pst 5, 10143 Tallinn), esindaja Kardo Karon, e-post [email protected]; kostja Ljubov Apurina (isikukood 45201022721; elukoht XXXX), esindaja advokaat Eve Laine (Advokaadibüroo Ann Saar; Küüni 7, 51004 Tartu; e-post [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Lindorff Eesti AS-i hagi Ljubov Apurina vastu osaliselt.
2.Välja mõista Ljubov Apurinalt Lindorff Eesti AS-i kasuks 2218 (kaks tuhat kakssada kaheksateist) eurot ja 91 senti, millest 1235,58 eurot on põhinõue, 247,12 eurot intress ja 736,21 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 14.03.2012 seisuga.
Välja mõista Ljubov Apurinalt Lindorff Eesti AS-i kasuks viivis 0,056% päevas põhinõudelt 1235,58 eurolt alates 15.03.2012 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid mitte enam kui 499,37 eurot.
4.Jätta menetluskulud Ljubov Apurina kanda.
5.Välja mõista Ljubov Apurinalt Lindorff Eesti AS-i kasuks menetluskulud 319 (kolmsada üheksateist) eurot ja 55 senti.
6.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
7.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude kindlaksmääramine Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse (TsMS § 405 lg 1 p 3, § 1741 lg 4). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja menetluse käik
1.Lindorff Eesti AS (hageja) esitas 08.09.2011 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse (tl 2-4) Ljubov Apurinalt (kostja) võlgnevuse väljamõistmiseks, millele kostja esitas 31.10.2011 vastuväite (tl 5-6).
2.19.12.2011 määrusega (tl 9) lõpetati maksekäsu kiirmenetlus nõude hagimenetlusse üleandmisega.
3.04.01.2012 esitas hageja kohtule hagi (tl 15-18) kostjalt 2238,67 euro ning lisanduva viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid endine võlausaldaja Catalogue Shop OÜ/Schaefer Boutique ja kostja 22.03.2008 sidevahendite abil järelmaksuga ostu-müügilepingu nr 767, milles on kirjas, et kui ostja ei kasuta 14 päeva jooksul kauba saamisest taganemisõigust, siis loovutab võlausaldaja kõik ostjaga seotud nõuded hagejale. Kuna kaupasid ei tagastatud, aga kõigi tellitud kaupade eest ei ole tasutud, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Endine võlausaldaja esitas kostjale tasumiseks kaks arvet kogusummas 31 610,80 krooni (sisaldab intressi) ehk 2020,30 eurot. Kostja on kohustuse täitmiseks tasunud kokku 8316 krooni ehk 531,49 eurot. Seega on kostjal tasumata 1541,35 eurot, millest põhinõue on 1289,52 eurot ja intress 251,85 eurot. Lisaks on kostjal tasumata kauba kättetoimetamise kulu ehk postitasu summas 12,72 eurot. Kuivõrd kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega, siis on hageja arvestanud alates 16.05.2009 (lepingu järelmakseperioodi lõppemisest) kuni 03.01.2012 (hagi koostamise aeg) viivist lepingus fikseeritud määras (20% aastas ehk 0,056% päevas). Hageja arvestuse kohaselt on sissenõutavaks muutunud viivis 684,58 eurot. Hageja palub hagi rahuldada, mõista kostjalt hageja kasuks välja 2238,67 eurot ja lisanduva viivise 0,056% päevas põhinõudelt alates 04.01.2012 kuni põhinõude kohase täitmiseni. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 319,55 eurot. Hageja lisas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad 22.03.2008 järelmaksuga ostumüügilepingust nr 767, kostjale saadetud arve-saatelehtedest koos arvete osamaksete koondiga ja pangakonto väljavõtetest kaupade eest osalise maksmise kohta (tl 19-27).
4.02.03.2012 esitas kostja hagile kirjaliku vastuse (tl 33-34). Vastuse kohaselt ei eita kostja kaupade tellimist, kuid märgib, et kaupade kvaliteedi üle tekkisid hiljem erimeelsused. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et nii lepingust kui kostjale esitatud arvetest nähtub, et kauba netohinnale on lisatud käibemaks 20%, kuigi 2008 kehtis Eestis käibemaksumäär 18%. Eeltoodust tulenevalt seab kostja hageja nõuete aluseks olevate dokumentide ehtsuse kahtluse alla, mistõttu palub kostja, et kohus nõuaks hagejalt lepingu ja arvete esitamist algdokumentidena. Ilma originaaldokumentidega tutvumata ei pea kostja hetkel võimalikuks kujundada oma seisukohta esitatud nõuete põhjendatuse osas.
5.15.03.2012 esitas hageja kostja vastuse osas oma seisukoha (tl 39-40) koos nõutud originaaldokumentidega. Hageja leiab, et arve koostaja on ekslikult märkinud arvele suurema käibemaksumäära ja sellest tingituna on hageja valmis vähendama arvetel kajastatud summasid ja haginõuet. Hageja nõudeks 14.03.2012 seisuga on 2239,84 eurot, millest põhinõue on 1261,46 eurot, intress 251,85 eurot, postitasu 12,51 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 714,02 eurot. Nõudele lisandub alates 15.03.2012 viivis 0,056% päevas põhinõudelt. Kompromissi sõlmimisel on hageja valmis vähendama viivist 50% ulatuses 357,01 euroni.
6.Kostja esitas 09.04.2012 pärast muudetud arvestusega tutvumist hagile kirjaliku vastuse, milles leiab, et muudetud nõude arvestuskäik on ebaselge. Hageja on vähendanud põhinõuet ja postitasu, kuid ei ole muutnud intressinõuet, mis peaks vähenema proportsionaalselt põhinõudega. Kostja arvestuse kohaselt moodustab põhivõlg 1186,16 eurot ja intress 296,54 eurot. Kuna kostja tasus 16.04.2008 hagejale 1808,40 krooni, mis sisaldas postitasu, siis 2(6)
on hageja nõue selles osas alusetu. Arvestades asjaolu, et kostja on põhivõla arvestusliku suuruse vaidlustanud, siis ei saa kostja täielikult nõustuda ka hageja viivise arvestusega. Kostja leiab, et viivisenõue ei ole lepingu osaks olevate kataloogi tellimistingimuste p-s 2 sätestatust tulenevalt põhjendatud. Nimelt on p-i 2 neljanda lõigu esimeses lauses sätestatud omandireservatsiooni põhimõte. Sellest tulenevalt oleks hageja saanud juba alates 2008 teisest poolest, mil ta veendus, et lepingujärgseid makseid ei laeku, rakendada kostjat vähem koormavaid meetmeid, so lepingu üles öelda ning asjad kostjalt omandireservatsioonile tuginedes välja nõuda. Kostja hindab nimetatud võimaluse kasutamata jätmist ja viiviste eelistamist hageja pahauskse käitumisena, mistõttu palub kostja hagi rahuldamise korral väljamõistetavat viivist vähendada seadusjärgse määrani. Kostja märgib vastuses, et sai suvehooajal kasutamiseks mõeldud õuekaubad kätte 22.03.2008, mil õues oli paks lumekate ja miinuskraadid, mille tõttu oli võimatu kaupu lõplikult lahti pakkida ning nende korrasolekus ja kvaliteedi vastavuses veenduda. Kostja võttis kaubad kasutusele 2008 juunikuus. Siis selgus, et aiamööblit oli juba pikemat aega välitingimustes kasutatud, aiakaev ei osutunud vettpidavaks, purskkaev lakkas peatselt töötamast ja tuleaseme materjal deformeerus kuumuse mõjul täielikult. Kostja helistas koheselt müüja klienditeeninduse kontakttelefonile, kust vastati, et mööbli puudusi on arvestatud soodushinna kehtestamisel, muu kaup on aga Euroopa kvaliteediga. Samas puudus kauba ümbervahetamise osas konkreetsel teenindajal pädevus. Kuivõrd kostja korduvad katsed telefoni teel pädeva töötajaga kontakti saada jäid tagajärjetuks, siis sõitis kostja kauplusse kohale, kus ilmes, et kauplus on tegevuse lõpetanud. Kostja sõitis seejärel kaupluse lattu, kus vaatamata mitmetunnisele ootamisele samuti mingit liikumist ei toimunud. Saamata kauba tegeliku müüjaga praakkauba ümbervahetamise osas kontakti, lõpetas kostja maksete tasumise. Kostja on seisukohal, et müüja on tema kui tarbija õigusi rikkunud, jättes täitmata tarbija nõuetekohase teavitamise. Nii ei teavitanud müüja, et nn soodsa hinnaga aiamööbli komplekt on olnud kasutuses ja sellesse ei kuulu toolipadjad. Kauba hinna sisse on ebaseaduslikult arvestatud 2% võrra kehtinud käibemaksumäärast kõrgem käibemaks. Lepingus on esitatud teave vaid 2-nädalase taganemisõiguse tingimuste kohta, samal ajal kui müüja vastutus müüdud asja lepingutingimustele vastavuse eest on oma mahult ja ajaliselt oluliselt laiem. Sellega loodi kostjale kui tarbijale petlik ja ebaõige mulje, et hilisemal kauba lepingutingimustele mittevastavuse ilmnemisel on pretensioonide esitamine välistatud. Pakkuja tegevuskoha aadressina näidatakse üksnes postkasti number, mis viitab soovile tarbijate otsepöördumist igati vältida. Kostja pöördus lepingutingimustele mittevastavusest teada saades müüja poole, kuid möönab võimatust mitme aasta eest peetud telefonikõnede sisu tagantjärele tõendada. Kui kohus loeb tõendite puudumisel kostja teatamiskohustuse mittetäidetuks, siis tuleb mitteteatamine eespool kirjeldatud asjaoludel lugeda mõistlikult vabandatavaks ning alandada ostuhinda. Õigusrahu huvides on kostja valmis sõlmima kompromissi, mille kohaselt ta tasuks hagejale lisaks juba tasutud summale 800 eurot 100 euro suuruste osamaksetena igas kuus, so summa, mis kostja hinnangul vastab talle kättetoimetatud kasutatud ning lepingutingimustele mittevastava kauba tegelikule turuväärtusele, hageja aga loobuks kõikidest ülejäänud nõuetest ning poolte menetluskulud, va 1⁄2 riigilõivust, mis kuulub hagejale kompromissi korral riigieelarvest tagastamisele, jääksid kummagi poole enda kanda. Kohtu põhjendused
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel menetleb kohus antud hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (tl 53-54). TsMS § 436 lg-st 7 tulenevalt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Pooltele on kätte toimetatud 13.04.2012 kohtumäärus hagi menetlemise kohta lihtsustatud korras (tl 58, 59). Pooled ei ole kohtule teatanud enda ärakuulamise soovist, mistõttu asub kohus seisukohale, et pooled ei soovi enda isiklikku ärakuulamist. Samuti ei ole pooled esitanud kohtule kinnitamiseks nende poolt allkirjastatud kompromissilepingut, mistõttu lahendab kohus asja sisuliselt.
8.Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada osaliselt. 3(6)
9.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on sidevahendi abil sõlminud Schäfer kataloogi järelmaksuga ostu-müügilepingu nr 767 (tl 19) ja tellitud kaubad 22.03.2008 vastavalt 11.03.2008 arve-saatelehele nr JSE10000990 (tl 21) ja 18.03.2008 arve-saatelehele nr JSE10001013 (tl 20) kätte saanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1 tuleneb, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Lepingust nähtuvalt oli kostja kohustuseks tasuda tellitud kauba eest osamaksetega 12 kuu pikkuse makseperioodi jooksul, kusjuures esimene osamakse kuulus tasumisele 14 kalendripäeva jooksul kauba tellijale üleandmise päevast ja ülejäänud osamaksed hiljemalt tellitud kauba üleandmisele järgnevate vastavate kalendrikuude 15-ndaks kuupäevaks arves esitatud maksegraafiku alusel. Lepingu kohaselt oli kostjal õigus lepingust taganeda 14 päeva jooksul kauba kättesaamisest alates. Kostja ei ole lepingus ja seaduses sätestatud taganemisõigust kasutanud. Kostja märgib vastuses hagile, et võttis suvehooajal kasutamiseks mõeldud õuekaubad kasutusele 2008 juunikuus ja siis selgus kaupade lepingutingimustele mittevastavus, millest kostja müüjat teavitas. Kohus selgitab, et tarbija lepingust taganemisõigust ei saa seostada ainuüksi lepingueseme lepingutingimustele mittevastavusega. Tarbijal on õigus sidevahendi abil sõlmitud lepingust 14 päeva jooksul taganeda ka juhul, kui tellitud kaup vastab lepingutingimustele. Juhul, kui tellitud kaup lepingutingimustele ei vasta ja mittevastavus ilmneb pärast taganemisõiguse kasutamiseks ettenähtud tähtaja möödumist, siis on tarbijal õigus kasutada müüja vastu kõiki seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, eeskätt nõuda asja parandamist või asendamist. Seejuures ei näe seadus ette, et müüja peab enne sidevahendi abil lepingu sõlmimist või lepingu sõlmimisel teavitama tarbijat õigustest, mis tal on seoses lepingueseme lepingutingimustele mittevastavusega. Selles osas ei ole müüja oma teavitamiskohustust rikkunud.
10.Hageja on esitanud kostja vastu järelmaksuga ostu-müügilepingust tuleneva kohustuse täitmise nõude, kuna kostja on oma lepingulist kohustust täitnud osaliselt. Kohus märgib, et lepingu rikkumise korral, so kohustuse täitmata jätmisel või mittekohasel täitmisel, sealhulgas täitmisega viivitamisel, on õiguskaitsevahendi valik ja selle kasutamine privaatautonoomia põhimõttest tulenevalt võlausaldaja otsustada. Kohtu hinnangul ei ole hageja oma õigusi kuritarvitanud ega käitunud kostja suhtes pahatahtlikult seetõttu, et esitas kostja vastu kohustuse täitmise nõude (sooritusnõude) ega kasutanud õiguskaitsevahendina kujundusõigust (lepingust taganemist koos müüdud asjade väljanõudmisega) nagu soovinuks kostja. Kostja väitel ei vastanud tellitud kaup (aiamööbel, aiakaev ja tulease) lepingutingimustele asja omaduste ja kvaliteedi poolest, millest kostja teavitas müüjat õigeaegselt (kahe kuu jooksul mittevastavusest teadasaamisest). Samas on kostja siinjuures jäänud paljasõnaliseks – tõendamata on lepingu rikkumine ehk kauba mittevastavus lepingutingimustele ja müüja vastutus selle eest, samuti mittevastavusest teatamine. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuivõrd kostja ei ole lepingust taganenud ega tõendanud lepingutingimustele mittevastava asja temale üleandmist, mis võimaldaks tal omapoolse lepingust tuleneva kohustuse täitmisest keelduda kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, siis on hageja poolt esitatud lepingu täitmise nõue õigustatud.
11.VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama paragrahvi teise lõike järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
12.Võlausaldaja võib nõuda kohustuse täitmist juhul, kui võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest. Vastavalt VÕS § 103 lg-le 1 vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kuna 4(6)
rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel, siis vastutust välistavaid asjaolusid ei esine.
13.VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostjal oli kohtule esitatud lepingu alusel raha maksmise kohustus. Vaidlust ei ole selles, et lepingu sõlmimise ajal oli käibemaksumäär 18%. Hageja on eeltoodust tulenevalt leidnud, et 11.03.2008 arve-saatelehe nr JSE10000990 alusel tuli kostjal hagejale tasuda 20 827,30 krooni (14 695 × 1,18 + 3487,20) ja 18.03.2008 arve-saatelehe nr JSE10001013 alusel 10 540,13 krooni (7423,33 × 1,18 + 3487,20). Kostja on leidnud, et 11.03.2008 arve-saatelehe nr JSE10000990 alusel oli tal kohustus tasuda hagejale 21 003,82 krooni ja 18.03.2008 arvesaatelehe nr JSE10001013 alusel 10 511,44 krooni. Viidatud arvetest nähtuvalt (tl 20-21) oli kauba hind ilma käibemaksuta 14 695 krooni ja 7423,33 krooni, mis koos 18% suuruse käibemaksuga teeb vastavalt 17 340,10 krooni (14 695 × 1,18) ja 8759,53 krooni (7423,33 × 1,18), kokku seega 26 099,63 krooni. Kauba maksumusele lisandub postitasu 195,68 krooni (165,83 krooni + käibemaks 18%). Lepingutingimuste kohaselt tuleb kauba tellijal kaupu järelmaksuga ostes lisaks kataloogis näidatud hinnale tasuda iga järelmakse perioodi kuu eest intressi 1,67% iga kuu kohta ehk 20% aastas, kusjuures intress arvutatakse kauba kataloogis märgitud hinnalt. Nimetatud intress on arvestatud lepingu esemeks oleva kauba brutohinna sisse. Kostja on lepingut sõlmides sellise intressimäära ja arvestusega nõustunud. Intress 17 340,10 kroonilt on 3468,02 krooni (17 340,10 × 20%) ning intress 8759,53 kroonilt on 1751,91 krooni (8759,53 × 20%), kokku seega 5219,93 krooni. Eeltoodust tuleneb, et kostja pidi tellitud kauba eest hagejale tasuma 31 515,24 krooni (26 099,63 + 5219,93 + 195,68). Hageja kinnitusel on kostja oma kohustuse katteks tasunud kokku 8316 krooni, sellest osalist tasumist tõendavad hageja poolt kohtule esitatud Nordea Panga kontoväljavõtted (tl 25-27). Seega on hagejal tellitud kauba eest tasumata 23 199,24 krooni (31 515,24 – 8316) ehk 1482,70 eurot, millest põhivõlg on 1235,58 eurot (1482,70 /1,2) ja intress 247,12 eurot (1482,70 – 1235,58).
14.Õige on kostja väide selle kohta, et postikulu on ta tasunud, sest lepingu tellimistingimuste kohaselt sisaldab esimene järelmaksu osamakse postitasu. Nimetatu nähtub 11.03.2008 arvesaatelehelt (tl 21) ja järelmaksu koondilt (tl 22), mille kohaselt esimene osamakse kogusummas 1808,40 krooni sisaldab postikulu summas 199 krooni. Kostja on 16.04.2008 esimese osamakse koos postitasuga tasunud (tl 26). Kuivõrd postitasuks kujunes 195,68 krooni 199 krooni asemel, siis on kostja ülejäänud summa 8120,32 krooni (8316 – 195,68) tasunud kauba maksumuse (põhinõude) ja intressi katteks.
15.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Praegusel juhul on lepitud kokku 20% suuruses viivisemääras aastas ehk 0,056% päevas. Sama suur on ka lepingujärgne intressimäär. Hageja nõuab kostjalt 14.03.2012 seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 714,02 eurot. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja arvestanud viivist lepingu järelmaksuperioodi lõppemisest, so alates 16.05.2009 ning võtnud arvutamisel aluseks viivise määra 0,056% päevas. Kuivõrd põhinõudeks on 1235,58 eurot, siis on hageja viivisenõue põhjendatud 736,21 euro ulatuses (1235,58 eurot × 1064 päeva × 0,056%). Kostja on vastuses hagile (tl 48) taotlenud viivise vähendamist seadusjärgse määrani põhjusel, et hageja ei rakendanud kostjat vähem koormavaid meetmeid (ei öelnud lepingut üles ega nõudnud omandireservatsioonile tuginedes kostjalt asju välja), vaid eelistas kasvatada viiviseid. Kohus märkis otsuse põhjenduste p-s 10, et õiguskaitsevahendi valik ja selle kasutamine on võlausaldaja otsustada ning et hageja ei ole kohtu hinnangul oma õigusi kuritarvitanud ega kostja 5(6)
suhtes pahatahtlikult käitunud. VÕS § 113 lg 8 kohaselt viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg-st 1 tuleneb, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus on seisukohal, et viivis vähendamisele ei kuulu. Lepingust tuleneva kohustuse – tasuda hagejale kauba eest 31 515,24 krooni – täitmise katteks on kostja tasunud hagejale kokku 8316 krooni. Viimati maksis kostja hagejale 11.08.2008 (tl 27). Kohtu arvates ei ole sissenõutavaks muutunud viivis ebamõistlikult suur. Kostja ei ole kohtumenetluses kordagi väitnud, et tema majanduslik olukord ei võimalda tellitud kaupade eest maksta. Kostja väitel on ta keeldunud kauba eest maksmast põhjusel, et kaup ei vastanud lepingutingimustele, samas tuvastas kohus, et kostja ei ole kauba lepingutingimustele mittevastavust ja mittevastavusest teatamist tõendanud.
16.TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus on seisukohal, et hageja lisanduva viivise nõue on põhjendatud. Kohus märgib, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Viivise rakendumine on sõltunud kostjast enesest (lepingu mittekohane täitmine) ning seetõttu on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja ka lisanduv viivis lepingus sätestatud määras põhinõudelt 1235,58 eurolt alates 15.03.2012 kuni põhinõude täitmiseni. Samas peab kohus põhjendatuks piirata hageja viivisenõuet kokku põhinõude suurusega.
17.Kokkuvõttes loeb kohus hageja kasuks väljamõistmisele kuuluvaks summaks 2218,91 eurot (1235,58 eurot põhinõude, 247,12 eurot intressinõude ja 736,21 eurot 14.03.2012 seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõude katteks). Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja lisanduva viivise 0,056% päevas põhinõudelt 1235,58 eurolt alates 15.03.2012 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 499,37 eurot.
18.TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
19.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hageja nõude ligikaudu 95% ulatuses ehk sisuliselt täies ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel määrab kohus otsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja märgib, et tema menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 319,55 eurot. Kohus, rahuldades hagi, mõistab TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 319,55 eurot. Kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.