Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 24.mail 2012.a. tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas. 2-09-62982
Kohtuasi
IL hagi OÜ O.K. väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2913,97 eurot
Menetlusosalised
Hageja: IL(ik XXX, elukoht XXX), hageja esindaja DM Kostja: OÜ O.K. (rk XXX asukoht XXX); kostja esindaja ET
Menetluse liik
Asja arutamine menetluses
vastu
kohtuistungil
kahju
ja
2913,97
jätkuvalt
euro
kirjalikus
Resolutsioon
1.Jätta rahuldamata IL hagi OÜ O.K. vastu kahju 2913,97 euro väljamõistmiseks. Menetluskulude väljamõistmine
2.Jätta IL menetluskulud tema enda kanda.
3.Jätta OÜ O.K. menetluskulud IL kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue ning põhjendused.
1.26.11.2009.a. Harju Maakohtusse esitatud hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista talle tekitatud kahju 71.176.- krooni. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja kostjaga 20.01.2009.a. lepingu talle kuuluva sõiduauto Volkswagen Multivan , riikliku registrimärgiga XXX, düüspihusti diagnostika tegemiseks. 27.01.2009.a. kui hageja talle kuuluvale sõidukile kostja juurde järele läks, selgus, et sõiduki düüspihusti osutus kõlbulikuks, kuid kostja ei suutnud leida hagejale kuuluva sõiduki mootoririket. 06.02.2009.a. sai hageja auto kostja töökojast kätte, tasus arve 7896.- krooni ning alustas sõitu Narva suunas. Sõiduauto mootori rikke tõttu hageja Narva ei jõudnud, vaid oli sunnitud tellima OÜ-st RN treileri auto transportimiseks sihtpunkti. Hageja andis sõiduki uuesti remonditöökotta, kus tuvastati, et hageja sõidukil oli välja rebitud düüspihusti kinnitus ja rikutud plokikaane kinnituse keere. Hageja nõue kostja vastu koosnes mootoriploki pealmise osa maksumuse väärtusest SAKAS-s summas 68.176.- krooni + sõiduki treileriga Narva kohaletoimetamise tasust summas 3000.krooni.
2.11.02.2011.a. avaldusega vähendas hageja kostja vastu esitatud nõuet 2913,97 euroni (t/l 7071).
3.31.03.2011.a. kohtule esitatud avalduses teatab hageja, et soovib muuta hagi alust (t/l 84-87). Hageja väidetel tekitas kostja hagejale kahju sellega, et rikkus hageja auto düüspihusti kinnitused, kuna remondi käigus suurendati düüspihusti kinnituspoldi ava 6-lt mm-lt 8 mm-ni, mille tõttu vähenes tema auto turuväärtus 2913,97 euro võrra, sest autol oli vaja asendada plokikaane tihend maksumusega 35.000.- krooni, plokikaane vahetamiseks vajalikud varuosad ja tööde maksumus oli 7593,80 krooni, mis teeb kokku hageja kahju suuruseks 42.593,80 krooni ehk 2722,24 eurot. Lisaks oli hageja sunnitud kasutama autotreilerit purunenud auto vedamiseks Narva, mis maksis 3000.- krooni.
4.Oma nõudeid kostja vastu soovis hageja tõendada sularahaarve-kviitungiga nr 900351 ja pooltevahel sõlmitud remonditööde lepinguga nr XXX, IL poolt OÜ-le O.K. saadetud kirjaga ja selle saatmist ning kättesaamist tõendavate kviitungi ja vastuvõtuteatisega, OÜ RN arvega sõiduki äravedamise eest, SAKAS pakkumisega hagejale ja OÜ RN arvega hagejale plokikaane eest. Hageja taotles tunnistajana küsitleda AK. Kostja vastuväited ja põhjendused. Kostja vaidleb hagile täies ulatuses ja palub jätta see rahuldamata.
5.Kostja vastuväidete kohaselt ei ole kostja hageja autot remontinud, vaid üksnes tegi hagejale kuuluva auto mootorile diagnostikat, kuna sellest kostis nn „võõras hääl“. Selleks võttis kostja töötaja LO mootori plokikaanelt ära pump-pihustid, asendas need teisel plokikaanel olevate pihustite ja ka uute pihustitega, kuid kuna selle tagajärjel mootori töös midagi ei muutunud, paigaldas ta tagasi esialgsed pihustid. Kuna kostja seletas hagejale, et sellise mootoriga sõita ei tohi ja märkis selle ka hagejale esitatud arvele, ei vastuta kostja selle eest kui hageja siiski otsustas autoga Narva sõitma hakata ja see teel Narva purunes ning see ära tuli lasta pukseerida.
6.Kostja on ka seisukohal, et hagejale väidetavalt tekkinud kahju ulatus on meelevaldne ega ole tõendatud.
Tunnistaja AK ütlustega on tõendatud, et plokikaanes düüspihusti keermekinnituse parandamine keerme äralõikamise ja suurendamise teel 6 mm-lt 8 mm-le ei ole keelatud ja selle võtte kasutamine sõltub konkreetsetest asjaoludest. Antud juhul osutus remont väga efektiivseks, sest ka hageja enda väitel pole autol enam kui 2 aasta jooksul sel põhjusel mingeid rikkeid esinenud. Liiati oli hageja sellisest tehnilisest lahendusest teadlik ja nõustus sellega. Järelikult on hageja väide sõiduki turuväärtuse vähenemisest düüspihusti keermekinnituse parandamisviisi tõttu 2 722,24 euro ulatuses meelevaldne ja hagejal seda kahju ei ole tekkinud. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et 11.02.2009 toimetati hageja sõiduk puksiiriga kostja töökotta rikke parandamiseks ja puksiirteenuse eest võidi maksta 3000 krooni, kuid hageja vastav kulutus ei olnud põhjustatud kostja tegevusest.
7.Kostja väidetel puudus hagejale kahju tekkimises kostja teo õigusvastasus. Kuna hagejal tekkinud kahju 2722,24 eurot ei ole tõendatud, puudub vajadus analüüsida kostja tegevuse õigusvastasust keermekinnituse parandamisel. Kostja on seisukohal, et hageja kulutus summas 191,73 eurot ehk 3000.- krooni sõiduki 11.02.2009 puksiiriabiga kostja töökotta vedamiseks ei tekkinud kostja õigusvastase tegevuse tagajärjel, sest kostja poolt hagejale osutatud teenus näitas, et hageja auto ei ole töökorras, mida kostja selgitas hagejale autot üle andes. Samuti selgitas kostja, et sellises olukorras sõidukiga sõita ei tohi, vaid plokikaan tuleb uuesti ära vahetada. Hageja sellega ei nõustunud, pidades kulutust liiga suureks ning võttis omale kogu vastutuse (riski) auto rikkis plokikaanega jätkuva kasutamise eest (alates 06.02.2009).
8.Lisaks eelpooltoodule ei ole hagejal tekkinud kahju põhjuslikus seoses kostja käitumisega. Kuivõrd hagejal kas puudub üldse kahju 2 722,24 eurot või on see tõendamata, ei vaja analüüsi kostja tegevuse võimalik õigusvastasus keermekinnituse parandamisel, selle väidetava kahju tekkimise põhjuslik seos ega kostja süü selles. Autol varem olnud plokikaane asendamiseks teise kasutatud plokikaanega valis välja, ostis ja viis SA AS-i töö teostamiseks hageja. Hageja ignoreeris kostja diagnostika alusel osundatut, et autot ei tohi sellises seisundis sõiduks kasutada. Neist sündmustest alanud põhjusliku seose ahel, mis tingis hageja poolt paigaldada lastud varem kasutatud plokikaane keermekinnituse parandamise vajaduse, algas ja oli vahetult põhjustatud just ja üksnes hageja enda käitumisest. Ka hageja vajadus pukseerida 11.02.2009.a. talle kuuluvat autot puksiiriabiga, ei tekkinud kostja tegevuse tagajärjel, vaid seetõttu, et hageja otsustas sõita talle kuuluva sõidukiga, kuigi kostja oli teda hoiatanud seda mitte teha. Eeltoodust tulenevalt ei tekkinud vajadust autot pukseerida, mitte kostja poolt osutatud teenuse (diagnostika) puudusest, vaid hageja enda käitumisest.
9.Lõpetuseks leiab kostja, et ta ei olnud ka hageja autole kahju tekkimises süüdi. Nii nagu kostja varasemalt märkis ei ole hagejale kahju tekkimine summas 2722,24 eurot tõendatud, 191,73 euro suurust kahju ei põhjustanud kostja.
10.Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja poolte vahel sõlmitud remonditööde lepingu nr 900181 koos selle testimisplaani ja testimise tulemustega, HH seletuskirja ja hagejale esitatud arve talle osutatud teenuse eest tasumiseks. Kostja taotles kohtuistungil üle kuulata ka tunnistaja LO. Kohtuotsuse põhjendused.
11.Vaidluse lahendamisel poolte vahel juhindub kohus VÕS § 76 lg 1 ja lg 3, mis sätestavad, et kohustused tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ning, et kohustus loetakse täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil, ning sama seaduse 36. peatüki sätted, mis reguleerivad töövõtulepingu erisusi võrreldes võlaõigusseaduses sätestatud üldnormidega lepingust tulenevate kohustuste rikkumiste puhuks. Lisaks sellele juhindub kohus ka VÕS § 115 lg 1 sätestatust, mille kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuse rikkumise puhul nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele, VÕS §-st 127 mis sätestab kahju hüvitamise eesmärgi ja ulatuse ning VÕS § 128 lõigetest 2-4, mis sätestavad millised on varalise kahju liigid. Vaidluse lahendamiseks poolte vahel tuleb kohtul tuvastada kas kostja rikkus hagejaga sõlmitud lepingut ning juhul kui rikkus, siis kas rikkumine on vabandatav või mitte VÕS § 103 järgi. Juhul kui kohus tuvastab, et kostja rikkus lepingut, tuleb kohtul kontrollida kas lepingute rikkumine kostja poolt põhjustas hagejale kahju ja kas hagejal kahju tekkimine ja kostjapoolne lepingu rikkumine on põhjuslikus seoses VÕS § 127 lg 4 kohaselt. Veel tuleb kontrollida seda kas hagis nõutav kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga VÕS § 127 lg 2 mõttes ning kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvestada ka VÕS § 127 lõikega 3, mille kohaselt lepingulist kohustust rikkunud pool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu.
12.Kohus asub seisukohale, et kohtu käsutuses olevad dokumentaalsed tõendid - hageja poolt esitatud sularahaarve-kviitung nr 900351 ja kostja poolt esitatud remonditööde leping nr 900181, mis kostja poolt hagejale osutatud teenuste loetelu osas on identsed, tõendavad milliste tööde teostamises pooled kokku leppisid. Osundatud tõendid tõendavad, et pooled leppisid kokku, et kostja teeb hageja autole Volkswagen Multivan, registrinumbriga XXX, arvutidiagnostika, pumppihustite kontrolli ja kalibreerimise, võtab maha pihustid ja paneb need peale tagasi ning vahetab kütusefiltri. Pumppihustite maha võtmise ja peale panemise asjaolude kohta andis kohtuistungil ütlusi tunnistaja LO, kelle väidetel teostas tema meistri korraldusel pihustite peale panemise ja mahavõtmise tööd hageja autol, kuid vaatamata pihustite mitmekordsele vahetamisele ja asendamisele küll hageja auto pagasiruumis oleva plokikaane pumppihustitega ning ka uute pihustitega, ei kadunud hageja auto mootorist tulev nn „võõras hääl“. Nimetatust tingituna paigaldas tunnistaja hageja autole esialgsed pihustid tagasi. Kohus on seisukohal, et kuivõrd hagejale väljastatud arvele on tehtud märge, et hageja auto mootoris on „võõras hääl“ ning et autoga „mitte sõita“ (t/l 10), ei vastuta kostja hageja ees selle eest, et hageja auto plokikaas purunes teel Tallinnast Narva ja hageja oli sunnitud auto äravedamiseks kasutama treilerveo teenust, sest poolte poolt kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid ei tõenda asjaolu, et kostja oleks poolte vahel sõlmitud töövõtulepingus kokkulepitud tööd puudustega teinud või need tegemata jätnud, mille tagajärjel hageja kahju kandis. Kohus on seisukohal, et tunnistaja AK ütlused ei kinnita hageja väidet nagu oleks kostja rikkunud hageja auto düüspihusti kinnitused, kuna remondi käigus suurendati düüspihusti kinnituspoldi ava 6-lt mm-lt 8 mm-ni. Pealegi ei tõenda hageja poolt esitatud tõendid, et hageja auto mootori plokikaas üldsegi purunes selle tõttu, et düüspihusti kinnituspoldi avasid suurendati. Tunnistaja AK ütluste kohaselt võimaldab keermeava suurendamine kasutada suurema läbimõõduga polti, mis on ka tugevam polt. Küsimus on vaid selles kas konstruktsioon seda teha võimaldab. Seega ei tõenda ka tunnistaja AK ütlused, et kostja rikkus hagejaga sõlmitud lepingut, mille tagajärjel tekkis hagejal väidetav kahju.
13.Tulenevalt asjaolust, et tõendamist ei ole leidnud kostjapoolne lepingu rikkumine, puudub
vajadus kohtuotsuses analüüsida hageja väiteid talle tekkinud kahju suurusest ning põhjuslikust seosest hagejal väidetavalt tekkinud kahju ja kostja lepingu rikkumise vahel, sest kostja vastutuse hagejale väidetava kahju tekitamises välistab juba ainuüksi see, et kostja ei ole hagejaga sõlmitud lepingut rikkunud. Menetluskulude jaotamine.
14.Tulenevalt asjaolust, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja enda kanda ja kostja menetluskulud hageja kanda. Tsiviilasja hinna määramine.
15.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga. Kuna hageja palub kostjalt välja mõista 2913,97 eurot, ongi nimetatud summa käesoleva tsiviilasja hinnaks.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.