3.Rahuldada ajutise halduri taotlus osaliselt ja määrata riigi vahenditest Reet Relvik’ule (arveldusarve nr 10502008206006 AS-is SEB Pank) ajutise pankrotihalduri tasu summas 397 (kolmsada üheksakümmend seitse) eurot, millele lisandub sotsiaalmaks.
4.Korraldada võlausaldajate esimene üldkoosolek 14. juunil 2012 kell 11.00 aadressil Rohuaia 8, Rakvere.
5.Kohustada Vello Õunapuu ilmuma võlausaldajate esimesele üldkoosolekule sundtoomise ja/või trahvihoiatusel.
6.Avaldada kohtumääruse resolutsiooni punktid 1, 2, 4 - 6 kohtuteadete avaldamiseks ettenähtud korras väljaandes Ametlikud Teadaanded ühel korral, märkides, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
7.Saata kohtumääruse ärakiri pankrotihaldurile täitmiseks, Viru Maakohtu registriosakonnale ja pankrotivõlgnikule aga teadmiseks.
Edasikaebamise kord Pankrotivõlgnikul on õigus esitada kohtumääruse peale määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates määruse kättetoimetamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada.
ASJAOLUD
1.28. veebruaril 2012 esitatud võlgniku pankrotiavalduse kohaselt tegutses võlgnik füüsilisest isikust ettevõtjana ning osutas veoteenuseid ja teenuseid metsatöödel. Viimased tellimised sai võlgnik 2011. aasta novembris. Tellimuste vähenemine on tingitud majanduslangusest ja asjaolust, et võlgnik ei suutnud enam füüsilisest isikust ettevõtjana pakkuda tellijatele sobivat konkurentsivõimelist teenuse hinda ja palgata metsatööde tegemiseks töötajaid.
2.Võlgnikul on tekkinud kohustusi kokku 44 770.88 eurot, s.h Eesti Vaabariik (Maksu-ja Tolliameti kaudu) 5 790.83 eurot, Swedbank Liising AS 5 058.72 eurot, AS SEB Pank 23 872.97 eurot, Ehitus Service OÜ (praegune Bauhof Group AS) 7 802.19 eurot, BIGBANK AS 1 556.17 eurot ja kohtutäituri Andrei Krek tasu 690 eurot.
3.Varasid võlgnikul ei ole. Võlgnikul on nõue ÜK vastu summas 812.57 eurot. Kehtivaid töölepinguid võlgnikul sõlmitud ei ole. Võlgniku maksejõuetus on kujunenud ja on alalise iseloomuga. Võlgnikul puuduvad võimalused ja vahendid eduka majandustegevuse jätkamiseks või uue tegevuse alustamiseks, mistõttu puuduvad võimalused võlausaldajate nõuete rahuldamiseks tulevikus.
4.Avaldaja palus vastavalt PankrS § 1 lg 2, § 169, § 170 lg 1 kuulutada välja enda pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.
MENETLUSE KÄIK
5.Viru Maakohtu 08.03.2012 kohtumäärusega nimetati pankrotimenetluses ajutiseks pankrotihalduriks Reet Relvik ja anti haldurile tähtaeg võlgniku varade ja kohustuste ning
2 (6)
2-12-8412 võimaliku maksejõuetuse ja selle põhjuste kohta kohtule PankrS § 22 lg 5 sätestatud aruande esitamiseks.
AJUTISE HALDURI ARUANNE
6.04. aprillil 2012 esitatud aruande kohaselt võlgniku nimele kinnistuid registreeritud ei ole. Maanteeameti liiklusregistris võlgniku nimele sõidukeid aktiivses andmebaasis registreeritud ei ole. 27.06.2008 on võlgnik võõrandanud sõiduki (elamu) xxxx registrimärk xxxx. Veoauto xxxx registrimärk xxxx (xxxx.a väljalase) ja haagise xxxx registrimärk xxxx (xxxx.a väljalase) kohta on liiklusregistris märge omaniku vahetuse kohta, kuid uut omanikku ei ole sisse kantud.
7.Võlgniku nimele on avatud arvelduskonto Swedbank AS-is, mille saldo on 12.33 eurot, konto on arestitud kaardi hooldustasu võlgnevuse 11.52 eurot ulatuses. Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja andmetel võlgniku nimel ei ole registreeritud ühtegi väärtpaberit. Võlgnik kirjeldab varana nõuet Ü K vastu 18.08.2010. tasumata arvest summas 12 714 krooni (812.57 eurot). Ü K võlga ei tunnista ning lisatud dokumentide põhjal on raske hinnata nõude sissenõutavust. Muud vara võlgnikul ei ole. Haldur ei ole välistanud tagasivõitmise või tagasinõudmise aluseid.
8.Võlgnikul on kohustusi 43 657.71 eurot ulatuses, s.h maksuvõlg koos intressidega 5 367.66 eurot, võlgnevus Swedbank Liising AS-ile summas 5 058.72 eurot, võlgnevus Bauhof Group AS-ie summas 7 802.19 eurot, võlgnevus AS-ile SEB Pank summas 23 872.97 eurot (solidaarvõlgnik on abikaasa M Õ), võlgnevus BIGBANK AS-ile 1 556.17 eurot.
9.Ajutise halduri arvates on võlgniku maksejõuetus tekkinud 2011. aastal. Makseraskused tekkisid majanduslangusest tingitud majandusolukorra muutumisest teenuste turul, kuid pankroti tekke kaasnevaks põhjuseks on võlgniku poolne ebapiisav rahavoogude juhtimine ning ülejõukäivad laenamised. Kuriteo tunnustega tegu ja füüsilisest isikust ettevõtja tegevuses rasket juhtimisviga ei ole seni tuvastatud.
10.Võlgnikul puuduvad vahendid võla tasumiseks, võlgniku kohustused ületavad oluliselt tema sissetulekuid. Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks ning rakenduvad pankrotiseaduse § 171 lg 11 sätted. Ajutine haldur palus PankrS § 1, § 13 ja § 31 alusel kuulutada välja füüsilise isiku Vello Õunapuu pankrot. PankrS § 23 alusel palus haldur välja mõista ajutise halduri tasu 447.37 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Kuna võlgnikul puudub vara, palus haldur tasu välja mõista riigi vahenditest.
MENETLUSOSALISTE SELETUSED KOHTUSITUNGIL
11.Kohtuistungil avaldaja toetas pankrotiavaldust. Avaldaja selgituste kohaselt kohus on varem välja kuulutanud OÜ Äntu Ehitus pankroti. Avaldaja oli OÜ Äntu Ehitus juhatuse liige ning avaldajalt nõuti kõik äriühingu võlad. Avaldaja tegutses füüsilisest isikust ettevõtjana tal tekkisid sotsiaalmaksu ja tulumaksu võlad, kuna neid ei saanud tasuda.
12.Ajutine haldur jäi oma aruandes toodu juurde. Halduri teatas, et PankrS § 172 lg 2 sätestatud asjaolusid, mis välistaks kohustustest vabastamise menetluse algatamist, haldur ei ole tuvastanud. Ajutine haldur palus kuulutada välja võlgniku pankrot ja nõustus teda pankrotihalduriks nimetamisega.
3 (6)
2-12-8412
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
13.Kohus tutvunud pankrotiavaldusega ja ajutise pankrotihalduri aruandega, kuulanud ära avaldaja ja ajutise halduri seletused ning uurinud pankrotiasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendid leidis, et pankrotiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
14.Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 esimese lause kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 tulenevalt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
15.Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgnikul on kohustusi kokku 43 657.71 eurot ulatuses. Võlgniku varaks on pangakontodel olev raha vaba jääk 0.81 eurot. Võlgnikul ei ole töökohta ega sissetulekuid. Selgeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise aluseid ei ole tuvastatud, sest halduri aruande kohaselt võlgniku poolt esitatud tõendite alusel tema nõude sissenõutavust Ü K vastu 812.57 eurot saamiseks on raske hinnata.
16.PankrS § 29 lg 1 alusel kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kuigi on tuvastatud, et võlgniku kohustused praktiliselt 100%-lt ületavad tema vara, käesolevas asjas puudub alus menetluse raugemisega lõpetamiseks, sest koos pankrotiavaldusega on esitatud ka võlgniku avaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. PankrS § 171 lg 11 alusel, kui esineb sama seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Et võlgniku suhtes esinevad PankrS § 171 lg 2 sätestatud kohustustest vabastamise menetluse algamist välistavad alused, ei ole ajutine haldur tuvastanud. Sellpärast kohus ei lõpeta pankrotiasja menetlust pankroti välja kuulutamata raugemise tõttu.
17.Võlgniku pankroti väljakuulutamisel lähtub kohus ka sellest, et pankrotimenetluses võivad ilmneda ja esineda vara tagasivõitmise või tagasinõudmise alused. Võlausaldajate huvide kaitsmise ja võimaliku pankrotivara moodustamise tagamiseks ning pankrotihalduri poolt PankS § 55 lg 3, § 108, § 109, § 124, § 126, § 127 sätestatud toimingute tegemise tagamiseks, kohus rahuldab avalduse ja kuulutab välja võlgniku pankroti.
18.Kohtuistungil võlgnikul ei olnud vastuväiteid ajutise halduri pankrotihalduriks nimetamisele, mistõttu kohus nimetab Reet Relvik’u võlgniku pankrotihalduriks. PankrS § 31 lg 5 alusel määrab võlausaldajate esimene üldkoosoleku toimumiseks ajaks 14.06.2012 kell
11.00.Ajutise pankrotihalduri tasu
19.PankrS § 23 lg 1 alusel ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
20.Pankrotihaldur on palunud välja mõista ajutise halduri tasu riigi vahenditest. PankrS § 65 lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja sama seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu
4 (6)
2-12-8412 sama seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Ajutine haldur on esitanud menetlusabi taotluse. Tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p 122 pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses on hagita asjad. Hagita asjas kantud menetluskulude jaotamist reguleerib TsMS § 172, mille lg 8 teise lause kohaselt riigi kanda võib kohtuvälised kulud jätta üksnes juhul, kui kohtuväliste kulude kandmiseks anti isikule menetlusabi.
21.TsMS § 183 lg 2 alusel Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot. PanktS § 23 lg 4 järgi, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks).
22.Kuigi pankrotiseadus ega tsiviilkohtumenetluse seadustik otseselt ei reguleeri ajutise halduri tasu saamiseks menetlusabi taotluse esitamist, leiab kohus, et seaduse analoogiat kasutades on võimalik ka ajutise halduri tasu määrata riigi vahenditest, kui kohus PankrS § 171 lg 11 alusel kuulutab välja füüsilise isiku pankroti. Ajutine haldur on arvestanud 7 tunni eest tasu, lähtudes 63.91 eurot tunnis. Kuigi ajutise halduri tunnitasu ei ületa PankrS § 23 lg 3 sätestatud ülemmäära 96 eurot tunnis, puudub seaduslik alus ajutisele haldurile tema poolt nõutud ulatuses tasu maksmiseks. TsMS § 183 lg 2 analoogia ja PankrS § 23 lg 4 alusel määrab kohus ajutisele haldurile riigi vahendites tasu kokku 397 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Ajutisele haldurile riigi vahenditest tasu määramisel lähtub kohus ka sellest. et 11.04.2012 väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud teatega tegi kohus Vello Õunapuu võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks 550 eurot ette tasumiseks kuni 14.05.2012. E-riigikassa andmetel ei ole kohtu deposiitarvele raha ette tasutud.
23.Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel PankrS § 1 lg 2, § 23 lg 1- lg 4, § 31 lg 1, lg 4- lg 7, § 32, § 33 lg 1-lg 3, §78 lg 1 sätete kohaselt. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent
/allkiri/
Kohtumäärus jõustus 07. juunil 2012.a Nooremreferent
Ifret Mamedgusinov Tea Toming
Tea Toming
5 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.