Võlaõigus › Võõrandamislepingud

FMOÜ (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Osaühingu KR (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus tegi maksettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. 25.03.2011.a lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 13.04.2011.a esitas hageja hagiavalduse Harju Maakohtule. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 20.02.2009.a müügilepingu varuosade müügiks. Ajavahemikul 06.03.2009.a – 27.03.2009.a müüdud kauba eest ei ole kostja tasunud arveid nr 902182 summas 905 krooni, nr 902350 summas 4816 krooni, nr 902587 summas 756 krooni ja nr 903041 summas 999 krooni. Maksmata arvetest on hageja mahaarvestanud kreeditarve nr 902299 summas 335 krooni. Seega on kostja võlgnevus kokku 7141 krooni (456,39 eurot). Vastavalt müügilepingule on müüjal õigus nõuda ostjalt viivist 0,5 % päevas. Hageja nõuab viivist alates 10.04.2009.a. 01.04.2011.a seisuga on kostja viivisevõlgnevus 1643,88 eurot. Hageja vähendab viivisenõuet 456,39 euroni. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 456,39 eurot ja viivise 456,39 eurot, kokku 912,78 eurot. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Kostja nimel on müügilepingu sõlminud lepinguline esindaja AO. Kostja on väljastanud AO 15.02.2009.a volituse. AO ei antud aga edasivolitamise õigust. Sellest hoolimata on AO andnud edasivolituse RT. Kuna hagiavalduse lisades toodud arved on väljastatud esindusõiguseta isikule, siis ei ole kostjal ka tasumiskohustust. Kohtu põhjendused Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja 15.02.2009.a volitanud AO sõlmima kostja nimel kõiki tehinguid. Volikiri anti AO edasivolitamise õiguseta. 20.02.2009.a on pooled sõlminud lepingu, mille alusel võttis hageja kohustuse müüa kostjale autovaruosasid ja –tarvikuid. Kostja nimel on lepingule allakirjutanud AO. Ostja poolt volitatud isikuks kauba tellimiseks ja vastuvõtmiseks müüjalt määrati lepingus RT. Hageja esitatud arvetest on arved nr 902182 ja 902350 allkirjastanud kostja nimel RT ning arved nr 902587 ja 903041 AO. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohus ja õigel viisi. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et arvetel nr 902182 ja 902350 märgitud kaubad on kostjale üle antud. Nimetatud arved on allkirjastanud kostja nimel RT. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 119 lg 1 kohaselt on esindajal edasivolitamise õigus, kui see tuleneb volitusest. Kostja väljastatud volikirja kohaselt ei olnud AO õigust volitada RTt kostja nimel tegutsema. Kuna ei ole tõendatud, et RT oli õigus kostja nimel kaupu tellida ja vastu võtta, siis ei saa RT üleantud kaupa lugeda üleantuks kostjale. Sellest tulenevalt on arvetele nr 902182 ja 902350 tuginev nõue põhjendamatu. Arved nr 902587 ja 903041 on allkirjastanud AO. Kuna AO oli kostja poolt volitatud isik, siis on tõendatud, et nimetatud arvetel oleva kauba on kostja kätte saanud. Kostja ei ole väitnud, et ta oleks arved tasunud. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega tuleb kostjalt välja mõista arvetest nr 902587 ja nr 903041 tulenev põhivõlg 112,16 eurot (1755 krooni). Müügilepingu punkti 6.4 kohaselt on müüjal õigus nõuda ostjalt viivist 0,5 % päevas iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kuna kostja on viivitanud võlgnevuse tasumisega, siis on hagejal õigus nõuda viivist.