Semjon Melamedi hagi KÜ Koorti 18 vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1544,46 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.11.2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Semjon Melamedi apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Semjon Melamed (isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx), esindaja Aleksei Smelov; Kostja Korteriühistu J. Koorti 18 (registrikood 80004785, asukoht J. Koorti 18, Tallinn), esindaja Igor Andrejev.
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 21.11.2011 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud Semjon Melamedi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.15.12.2010 esitas hageja Harju Maakohtule hagi kostja vastu kahju 1544,46 euro hüvitamiseks.
2.2007.a tehti J. Koorti 18 elamus küttesüsteemi renoveerimistöid. Otsus tööde teostamiseks võeti vastu 24.07.2007 kostja üldkoosolekul. Tööde eest tasumiseks võttis kostja laenu. 24.07.2007 üldkoosolekul võeti vastu otsus, et need kostja liikmed, kes maksavad osamakse ühe summana, on vabastatud edaspidi laenu ja intressi tasumise kohustusest. Samuti võeti vastu otsus vaadata üle need korterid, mille omanikud olid juba osa töid omal kulul teinud. 2007.a juulis vaatas hageja korteri üle viieliikmeline komisjon ning tegi järelduse korteri küttesüsteemi renoveerimise vajaduste ja mahu kohta. Komisjon kinnitas, et hageja korteris teostatavate tööde maht on väiksem, kui teistes korterites.
3.Hageja tasus oma laenu osamakse ära ühe summana kostjale juba enne seda, kui kostja kasutas laenu täielikult ära. Seetõttu puudus kostjal vajadus täiendavaid laenusummasid kasutada. 31.10.2007 tagastas kostja aluseta hagejale makstud summa, eirates seeläbi võrdse kohtlemise põhimõtteid. Alates 10.08.2007 esitas kostja igakuiselt arveid veeruga „laenu tagasimaksed“, milliseid hageja tasus. Alates 11.11.2008 oli see summa varjatud arve veerus „remonditasu“. Seega tasus hageja kostjale arvete alusel alates 2007.a augustist kuni 2009.a septembrini 7658,50 krooni. Alles 28.09.2009 sai hageja kostjalt arve laenu tasumiseks ühe osamaksena.
4.Kostja arvutas hageja poolt tasumisele kuuluva summa valesti, kuna hageja korteris radiaatoreid ei paigaldatud. Hageja ei olnud nõus laenu võtmise ja radiaatorite vahetamisega, sest korteris olid juba 2005.a. paigaldatud projektikohased radiaatorid. Hageja ei pea kandma täiendavaid kohustusi/kulutusi, seda enam, et radiaatorid olid paigaldatud seaduslikult. Kui hageja korteris oleksid tööd olnud tehtud täies mahus, oleks ta pidanud tasuma 30 269,35 krooni. Hageja korteris tehtud tööde tõttu vähenes see summa 6928,41 krooni võrra. Seega oli küttesüsteemi vahetamise tööde maksumuseks hageja korteris 23 3340,94 krooni. Kokku aga maksis hageja 36 506,45 krooni ja kostja on alusetult rikastunud 13 165,51 krooni võrra.
5.Kostja põhikirja p-de 41 ja 14 järgi on sihtotstarbeliste maksete ja muude maksete tasumise korra kindlaksmääramine üldkoosoleku pädevuses. 13.12.2007 esitas kostja hagejale arve mittekehtestatud korra järgi, mis põhjustas reaalsete küttekulude moonutamist, kuna hageja korteri küttekulu on suurem, kui sama pinnaga korterite 14 ja 22 küttekulu. Kostja rakendatud arvestuse süsteem on korteriomanike huvisid diskrimineeriv. Kostja põhikirjas ei ole ette nähtud, et korteriomanik peaks tasuma MESA Eesti OÜ arvestuse alusel. Seega on kostja perioodil 01.12.2007 kuni 31.05.2011 küttekulude tõttu alusetult rikastunud 11 000 krooni suuruses summas, sest hageja tasus kostjale enam, kui oli vaja. Isegi kui arvestada, et üldkoosolek võttis vastu otsuse MESA Eesti OÜ metoodika rakendamiseks, on see otsus tühine, kuna selleks oleks pidanud muutma kostja põhikirja p 84. Kostja põhikirja ei ole muudetud. Kostja pidi ja peab arvestama küttekulu eluruumi üldpinna ruutmeetri järgi.
Puudub kostja üldkoosoleku otsus küttekulujaoturite paigaldamise kohta. Kostja juhatuse liikme volitused lõppesid juba 16.05.2009 tulenevalt äriregistri kandest. Kuna Igor Andrejevi volitused on lõppenud, ei saa ta kostjat esindada.
Kostja seisukoht
7.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
8.Otsus J. Koorti 18 elamu renoveerimiseks võeti vastu 24.07.2007 üldkoosolekul, millega võeti ka vastu otsus laenu võtmiseks ja selle tagastamiseks vajaliku remondifondi kehtestamiseks. Üldkoosolekul ei võetud vastu otsust, mille kohaselt kõik kostja liikmed, kes soovivad maksta oma osamakse ühe summana, on vabastatud edaspidisest laenu ja intressi tasumise kohustusest. Üldkoosoleku otsuse alusel sõlmis kostja 27.07.2007 laenulepingu, tagastamise tähtajaga 30.06.2022. Laenu ennetähtaegsel tasumisel tuli kostjal laenuandjale tasuda teatud protsent tagastatavast laenusummast.
9.Elamu küttesüsteemi renoveerimisel selgus, et hageja ei soovi enda korteris radiaatorite vahetust. Hageja poolt enda korteris küttesüsteemi ümberehitamine ja radiaatorite paigaldamine oli lubamatu, kuna sellist luba hagejale kunagi ei antud. Ebaõige on ka hageja väide, et tal oli olemas projekteerija nõusolek. Hagejale anti üksnes tingimuslik esialgne nõusolek ning lõplikku kooskõlastust ei ole tehtud. Kuna hageja korteris radiaatoreid faktiliselt ei vahetatud, vähenes sellest tervikuna tööde kogumaksumus. Vastukaaluks suurenes hageja poolt omavoliliselt tehtud küttesüsteemi vahetamise tõttu lisatööde maht. Mingisugused komisjonid hageja korteris radiaatorite vahetuse nõuetele vastavust ei tuvastanud.
10.Ainetud on hageja väited selle kohta, et ta ei nõustunud laenu võtmise, radiaatorite vahetamise ja eeltoodust tulenevalt laenu tasumisega. Vastavasisulisi üldkoosolekute otsuseid ei ole keegi vaidlustanud ja need on KÜS § 13 lg 4 järgi täitmiseks kohustuslikud.
11.Ebaõige on hageja arusaam, nagu oleks tööde kogumaksumuse vähenemise tõttu pidanud vähenema ainult hageja enda laenumakse. Kostja üldkoosolek ei ole sellist otsust vastu võtnud. Tööde kogumaksumuse vähenemine on kajastatud võrdselt kõikide kostja liikmeks olevate korteriomanike vahel. Hageja ei ole ka teinud ettepanekut seesuguse küsimuse üldkoosoleku päevakorda võtmiseks.
12.Kostja ei saanud koheselt vastavalt hageja soovile esitada laenu ühe osana tagasimaksmise arvestust, kuna selleks ajaks ei olnud veel teada, millises mahus kostja laenu vajab ning milliseks kujuneb tööde kogumaksumus. Kuna hageja esitas 14.09.2009 avalduse, milles ta kinnitas, et on teadlik ja nõus tasuma ka krediidiandja põhitingimustes kokkulepitud tasu laenu ennetähtaegse tasumise eest, esitas kostja hagejale lõpliku arve summas 28 847,95 krooni.
13.Kui keegi korteriomanikest vähendab oma küttekulusid teiste arvelt, tuleb hagejal sellest tulenev nõue esitada vastavate korteriomanike vastu. Küttekulude jaotus põhimõttel 70/30 (millest 70 on küttekulujaoturite alusel reguleeritav tarbimine ja 30 mittereguleeritav tarbimine) kehtib kostja juures 2007.a lõpust ehk pärast küttesüsteemi renoveerimist, kus kõikidesse korteritesse paigaldati küttekulujaoturid. Nimetatud kord jäeti 28.05.2009 üldkoosoleku otsusega muutmata ja on kehtiv senini. Üldkoosolekul osales ka hageja ise.
14.Hageja korteris on kaks köetavat lodžat. Küttekulude arvestamisel tuleb 70% kuludest faktilise tarbimise järgi ja 30% on maja üldine soojakadu, mille hulka arvestatakse ka lodžad. Hageja valduses oleva korteri pindala ei ole mitte 76,4m2, vaid 86,4m2, kuna
hageja on ebaseaduslikult püsivalt ühendanud korteriga kaks rõdu ja muutnud need eluruumi osaks. Sellega seoses on oluliselt suurenenud tarbitava soojusenergia hulk. Sarnaseid ümberehitusi on teinud ka teised kostja liikmed, mistõttu on koefitsiendiga arvestamine õige, kuna selle rakendamisega seoses on moonutused tegelikus tarbimises viidud miinimumini. See on õiglane ka teiste korteriomanike suhtes, kes vastupidisel juhul peaksid kinni maksma korteri pinda suurendanud korteriomanike soojusenergia tarbimise.
15.Hageja kahju tekitamise nõue on ebaselge. Radiaatorite vahetamine või mittevahetamine hageja korteris ei saa olla aluseks kahjunõudele. Kahju tekkimise aluseks ei ole fakt, et hageja on ise kooskõlastamata ja omal riisikol otsustanud oma korteris radiaatorid vahetada. Oluline on, et kostja üldkoosoleku poolt ei ole vastu võetud otsust, mille kohaselt oleks tööde kogumaksumuse vähenemine pidanud kajastuma ainult hageja laenumaksetes. Kui selline otsus oleks vastu võetud, ei saaks hagejal tekkida kahju nõuet. Üldkoosoleku protokolli tekstid 24.07.2007 suhtes on erinevad, kuna pank kehtestas laenu võtmise otsustele omad nõuded ja protokoll tuli panga jaoks ümber teha. Mõlemad protokollid on õiged. Otsust vaidlustatud ei ole, milleks KÜS sätestab tähtaja.
16.Hageja valduses oleva korteri tegelikku pinda arvestades on MESA Eesti OÜ koostanud arvutused tarbitava soojusenergia kohta. Ruutmeetripõhisest arvestusest otsustati sisuliselt loobuda hetkel, mil otsustati küttesüsteem renoveerida ja paigaldada küttekulujaoturid. Kostja ei ole hageja poolt makstu võrra rikastunud. MESA Eesti OÜ on koostanud hageja korteri küttekulu arvestuse enne ja pärast küttesüsteemi renoveerimist. Pärast renoveerimist on elamu küttekulu oluliselt vähenenud. Ruutmeetripõhise arvestuse korral oleksid hageja küttekulud oluliselt suuremad. Isegi kui lugeda õigeks hageja väited ruutmeetripõhise arvestuse kohaldamisest, ei ole hagejale kahju tekkinud. Juhul, kui majandamiskulude arvestuse kohta on kostja üldkoosoleku poolt võetud vastu teistsugune otsus, kui seaduses või põhikirjast ja sellist otsust ei ole vaidlustatud, on otsus kehtiv ja kostja liikmetele täitmiseks kohustuslik. Üldkoosoleku 28.05.2009 otsust ei ole keegi vaidlustanud, sealhulgas hageja. Kostjal ei ole esitada otsust, millega rakendati uut põhimõtet küttekulude arvestamisel alates 2007.a lõpust, kuid see ei muuda 28.05.2009 otsust kehtetuks.
17.Kostja palus kohaldada aegumist hageja nõudele summas 841,43 eurot seoses töökulude vähenemisega radiaatorite paigaldamisel ja hageja nõudele summas 98,65 eurot küttekulude ebaõige arvestamise kohta perioodil detsember 2007.a kuni juuni 2008.a TsÜS § 151 lg 1 alusel.
18.Kuna äriregistrile ei ole esitatud ühtegi avaldust kande muutmiseks, on kostja esindajal olemas volitused kostja esindamiseks. Maakohtu otsus
19.21.11.2011 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
20.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus maha arvestada tema poolt laenu tasumiseks makstud summast see summa, mida hageja ise kulutas enda korteris radiaatorite vahetamiseks; kas hageja vahetas enda korteris radiaatorid seaduslikult või mitte; kas kostjal on õigus esitada hagejale küttekulude eest tasumiseks arveid, kus on lähtutud MESA Eesti OÜ alokaatorite andmetest, mitte korterite üldpindade ruutmeetrite suurusest ning kas selliste arvete esitamise tõttu on kostja alusetult rikastunud; kas hageja
nõue võib olla osaliselt aegunud ning kas kostja seaduslikul esindajal I. Andrejevil olid olemas volitused kostja esindamiseks kohtus.
21.Kohtul oli jätkuvalt võimalik pidada I. Andrejevit käesolevas menetluses kostja esindajaks. Äriregistri kande kohaselt oli I. Andrejev kostja juhatuse liige ning seda kannet ei ole käesoleva ajani muudetud. Äriregistri kandes on selgelt märgitud, et I. Andrejevil on õigus üksinda kostjat kõigis õigustoimingutes esindada. Kuigi äriregistri kande kohaselt lõppesid I. Andrejevi volitused juhatuse liikmena 16.05.2009, on hageja ise kohtule esitanud kostja üldkoosoleku 25.03.2011 protokolli, mille kohaselt on I. Andrejev valitud uuesti juhatuse liikmeks. Kuigi hageja on esitanud kohtule ka väljavõtte juhatuse istungi protokollist 31.03.2011, mille kohaselt ei ole I. Andrejevit uuesti juhatuse esimeheks valitud, ei ole vastavat muutmiskannet tehtud äriregistrisse. TsÜS § 34 lg 3 sätestab, et eraõigusliku juriidilise isiku puhul kehtib ühine esindamine kolmandate isikute suhtes üksnes juhul, kui selle kohta on tehtud kanne vastavasse registrisse. Hageja poolt esitatud väljavõte juhatuse istungi protokollist (II tlk 100-101) ei vasta põhikirja nõuetele. Kostja põhikirja p 62 kohaselt peaksid protokollile alla kirjutama kõik koosolekul osalenud juhatuse liikmed. Kohtule esitatud väljavõttel on üksnes kahe isiku allkirjad, kuigi koosolekust võttis osa kolm juhatuse liiget. Protokoll kannab pealkirja „“väljavõte“, kuid selgusetuks jääb, millest on väljavõte tehtud, kui protokoll kajastab kõiki koosolekul arutatud küsimusi. Nõuetekohast juhatuse protokolli või selle originaali kohtule esitatud ei ole. Seetõttu olid kostja esindajal I. Andrejevil olemas volitused kostja esindamiseks käesolevas tsiviilasjas ning kohtul puudusid alused tema volituste olemasolus kahtlemiseks.
22.Hageja alusetu rikastumise nõue kostja vastu tulenevalt sellest, et ta tasus laenumaksetena kostjale enda arvates enam, kui oleks pidanud, ei ole aegunud. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja tasus viimase osa laenumaksest kostjale ühekordse maksena 28.09.2009. Kuna hageja nõue tugineb kostjale väidetavalt alusetult tasutud summadel, pidi alates viimase makse tegemisest olema hagejale teada, et tal on kostja vastu alusetu rikastumise nõue. Hageja pöördus hagiavaldusega kohtu poole 15.12.2010 ning seega ei ole hageja nõue antud osas aegunud. Kui hageja tasus arve nr 0712-18186 koheselt pärast selle saamist ehk 15.12.2007, ei ole ka antud osas hageja nõue kostja vastu aegunud, kuna hageja pöördus hagiavaldusega kohtu poole täpselt 3.a möödumisel ehk 15.12.2010. Ülejäänud osas puudutab hageja nõue neid summasid, mida ta tasus kostjale arvete alusel, mis esitati pärast 13.12.2007, mistõttu ei ole ka hageja nõue ülejäänud osas aegunud.
23.Hageja alusetu rikastumise nõue kostja vastu tulenevalt sellest, et ta tasus laenu tagasimaksena kostjale enam, kui oleks pidanud, on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Hagejal laenu tagasimaksmise kohustuse tekkimise aluseks on see kostja üldkoosoleku otsus, millega otsustati elamu renoveerimiseks laenu võtta ning kohustada kostja liikmeid laenu tagasi maksma. Hageja ei ole esitanud kohtule kostja üldkoosoleku otsust, mille kohaselt oleks hagejal olnud võimalus laenu ühekordsel tagasimaksemisel vabaneda edasistest maksetest ning kus oleks ette nähtud, et nende korteriomanike laenumaksed, kes on ise oma korteris radiaatorid vahetanud, vähenevad radiaatorite vahetamise maksumuse võrra. Kohtule on esitatud kaks 24.07.2007 üldkoosoleku protokolli ja kummastki kohtule esitatud üldkoosoleku 24.07.2007 protokollist ei nähtu, et oleks vastu võetud selline otsus, mille vastuvõtmisele viitab hageja. 24.07.2007 kostja üldkoosoleku otsus on kehtiv sellisel kujul, nagu see kohtule esitatud on ning otsus on täitmiseks kohustuslik kõigile kostja liikmetele, sealhulgas hagejale. Hageja ei ole viidanud, et üldkoosoleku 24.07.2007 otsus oleks mõnel seaduses sätestatud põhjusel
tühine. Kohus luges veenvateks kostja esindaja seletusi selle kohta, et 24.07.2007 otsuse protokolli täiendati vastavalt panga soovile. 24.07.2007 protokolli täiendamine ei tähenda, et kogu 24.07.2007 üldkoosoleku otsus on ebaõige. Hageja on käesolevas asjas hagiavaldusega kohtusse pöördumise ajaks juba minetanud oma õigused üldkoosoleku 24.07.2007 otsuse vaidlustamiseks.
24.Kostja 24.07.2007 üldkoosoleku otsuse p 4 nägi ette, et laenusumma tuli jagada proportsionaalselt kostja liikmete vahel, võttes aluseks 1 m2 korteri üldpinda. Seega ei näinud üldkoosolek ette, et nende korteriomanike laenumaksetest, kes on ise oma korterites radiaatorid vahetanud, arvestatakse radiaatorite vahetamiseks tasutud summa maha. Otsus ei näinud ette võimalust tasuda laenumakse ühekordse tasuna, vabanedes seejärel intresside tasumise kohustusest. Kuna kostja üldkoosolek ei näinud ette, et hagejal on õigus enda poolt tasutavast laenu summast maha arvestada oma korteris vahetatud radiaatorite maksumus, puudub hageja vastavasisulisel nõudel kostja vastu igasugune õiguslik alus. Kostja on käesolevas asjas väitnud, et kuivõrd hageja korteris radiaatoreid faktiliselt ei vahetatud, vähenes sellest tulenevalt tervikuna kogu maja tööde kogumaksumus, mitte hageja poolt tasumisele kuuluv laenumakse. Kostja tõi välja, et kuigi radiaatoreid hageja korteris ei vahetatud, tuli hageja korteris radiaatorite omavolilise vahetamise tõttu siiski lisatöid teha. Kohus nõustus siinkohal kostja käsitlusega. Hageja pidi täitma 24.07.2007 üldkoosoleku otsust ja tasuma elamu küttesüsteemi kui terviku renoveerimiseks vajalike kulude eest vastavalt üldkoosoleku otsuses kindlaksmääratud korrale.
25.Käesolevas asjas ei oma sisulist tähendust see, kas hageja vahetas oma korteris radiaatorid seaduslikult või mitte, kuna kostja 24.07.2007 üldkoosoleku otsus ega ükski teine üldkoosoleku otsus ei näinud hagejale ette õigust vähendada radiaatorite vähendamiseks kulunud summa võrra enda laenumakset. Hageja oleks pidanud oma korteris radiaatorite ümbervahetamiseks omama lisaks projektile kostja nõusolekut ning kohaliku omavalitsuse kirjalikku nõusolekut. Hageja esitatud tõendid ei tõenda, et hageja vahetas oma korteris radiaatorid seaduslikult. Hagejal puudus alus arvestada enda laenumaksest maha summa, mida ta kulutas ise oma korteris radiaatorite vahetamiseks. Ka ülejäänud osas ei ole hageja oma nõude arvestust põhistanud ega väidetavat alusetut enamtasumist tõendanud. Samuti ei ole hageja tõendanud oma väidet, et ta tasus lisaks ühekordsele maksele 28.09.2009 täiendavaid laenumakseid varem summas 7658,50 krooni. Hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi maksekorraldust, mis väidetavate maksete tegemist tõendaks. Hageja nõue, mille kohaselt ta tasus kostjale küttesüsteemi renoveerimise laenu tagasimaksmiseks enam, kui oleks pidanud, on põhjendamata ja tõendamata ning antud hageja nõue kostja vastu tuleb jätta rahuldamata.
26.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja põhikirja p 84 kohaselt pidid kostja liikmed kandma elamu majandamise kulusid proportsionaalselt võrreldes nende omandiks oleva korteri üldpinna suurusega ja elamu üldpinnaga. Alates 28.05.2009 on kostja üldkoosoleku otsusega nähtud senise ruutmeetripõhise arvestuse asemel teistsuguse arvestuse kasutamine soojusenergia eest tasumisel, mis nähtub ka korteriühistu poolt esitatud arvetest ja nendele lisatud MESA Eesti OÜ arvestustest. Seega oli alates 28.05.2009 kostja üldkoosoleku otsusega nähtud ette uus soojusenergia eest tasumise kord. Antud otsust ei ole tähtaegselt vaidlustatud ning otsus on kehtiv. Hageja ei ole välja toonud MTÜS § 241 lg 1 ega TsÜS § 38 lg 2 toodud asjaolusid, millest tulenevalt võiks üldkoosoleku otsus olla tühine. Kohtul puudus alus kahelda MESA Eesti OÜ, kui küttekulude arvestamisele ja mõõtmisele spetsialiseerunud ettevõtte, arvestuste õigsuses.
Hageja ei ole omalt poolt esitanud kohtule tõendeid, mis MESA Eesti OÜ koostatud arvestustes tehtud järeldused ümber lükkaksid. Olukorras, kus kinnistusraamatu kanne korteri reaalosa suuruse kohta on ebaõige hageja enda tegevuse tõttu ning kus hageja reaalselt kasutab soojusenergiat lodžade kütmiseks, saab lodžade pinna arvestada hageja korteri üldpinna hulka. Vastupidisel juhul oleks hageja tegevus vastuolus hea usu põhimõttega ning hageja tarbitud soojusenergia eest peaksid tasuma teised korteriomanikud. KÜS § 151 ega kostja põhikirja p 84 ei välista korteri pinna ebaseadusliku suurendamise korral võimalust arvestada majandamiskulusid tegeliku korteri üldpinna alusel. Hageja ülejäänud väited seoses alusetult tasutud arvetega on asjakohatud ega anna samuti alust hageja nõude rahuldamiseks. Hageja väited selle kohta, et kostja poolt kasutatav küttekulude arvestamise metoodika on diskrimineeriv ja rikub võrdse kohtlemise põhimõtet, on samuti asjakohatud. Ükski õigusakt ei näe ette, et korteriühistu liige võiks nõuda enda kohtlemist ainuüksi temale endale sobivate tingimuste alusel, arvestamata seejuures näiteks talle kuuluva korteri suurust ja tarbitavate teenuste mahtu, teiste korteriomanike õigusi ja korteriühistu üldkoosolekute otsuseid.
27.Hageja tõi käesolevas menetluses välja, et ta soovis algusest peale oma laenu osamakset korraga tasuda, kuid kostja seda ei võimaldanud, kuna ei ta ei esitanud laenumakse arvestuse käiku. 27.10.2007 tasus hageja kostjale 31 738,85 krooni, mille kostja tagastas hagejale 31.10.2007. Antud asjaolude väljatoomine on käesoleva vaidluse raames asjakohatu. Hageja ei ole põhistanud, kuidas ja milline nõue on tal kostja vastu tekkinud nimetatud asjaolude pinnalt. Ülejäänud hageja poolt käesolevas asjas esitatud tõendid on asjakohatud ega tõenda hageja väiteid. Apellatsioonkaebus
28.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks ja jätta menetluskulud kostja kanda.
29.Maakohus on rikkunud menetlusõigusnorme, lubades I. Andrejevil kostjat esindada. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud KOS § 13 lg 3 ja KÜS § 13 lg 4. Kohus ei tuvastanud, millised kulutused seoses elamu majandamise ja säilitamisega olid vajalikud, mida hageja pidi kandma ning lähtuvalt sellest ei tuvastanud ka kuivõrd ja millise summa võrra kostja rikastuda võis. Kohus leidis põhjendamatult, et hageja ei soovi neid kulusid kanda pelgalt seetõttu, et ei ole nende kuludega nõustunud.
30.Kohus on ebaõigesti kohaldanud KÜS § 151 lg 1 ja MTÜS § 241 lg 1. Hageja avaldas, et kostja 28.05.2009 üldkoosoleku otsus „soojusenergia eest tasumise kord“ on tühine, sest nimetatud otsuse vastuvõtmisel oli rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-28-11, p 13). Isegi kui eeldada, et kostja üldkoosoleku poolt on vastuvõetud otsus arvestada küttekulud MESA Eesti OÜ arvestuste alusel (tegelikult selline otsus puudub), siis on selline otsus tühine, kuivõrd kostja soovib jagada küttekulud uuel viisil. Selleks peab muutma kostja põhikirja p 84 (KÜS § 151 lg 1) ning koosoleku kokkukutsumisel päevakord peab sisaldama punkti põhikirja p 84 muutmisest. Kostja põhikirja ei muudetud. Järelikult on kostja otsus küttekulude jagamise kohta MESA Eesti OÜ arvestuste alusel tühine ning kostja pidi ja peab arvestama liikmetele (sh hagejale) küttekulud arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta. MTÜS § 241 lg 2 mõtte seisneb selles, et ei pea eraldi esitama hagiavalduse otsuse tühisuse tuvastamise nõudes, vaid piisab avaldada, et otsus on tühine ja esitada vastavaid põhjendusi. Järelikult
ei ole asjakohane ja seaduslik maakohtu viide, et kostja ei ole üldkoosoleku otsuse vaidlustanud.
31.Maakohtu järeldus ja tõendi „väljavõte juhatuse istungi protokollist“ hindamine on üllatav, kuna kohus pole märkinud või välja toonud, et nimetatud väljavõte ei ole piisav tõendamaks juhatuse poolt vastu võetud otsuseid või et väljavõttes toodud otsused oleksid ebaõiged.
32.Hageja ei ole väitnud, et kuna ta ei olnud nõus laenu võtmise ja radiaatorite vahetamisega, siis ei pea hageja kandma täiendavaid kulutusi. Hageja ei olnud nõus laenu võtmise ja radiaatorite vahetamisega, sest korteris olid juba 2005.a. paigaldatud projektikohased radiaatorid, siis ei pea hageja kandma täiendavaid kohustusi/kulutusi, seda enam, et radiaatorid olid paigaldatud seaduslikult (selle üle ei olnud ega ei ole vaidlust) ja need radiaatorid vastasid ka nendele radiaatoritele, mis oli paigaldatud 2007.a üldkoosoleku otsuse alusel (mille üle ka vaidlust ei ole).
33.Ebaõige on maakohtu järeldus, et pooled ei vaidle selle üle, et hagejal kostja liikmena tuli kanda kulusid laenu tagasimaksmisel. Hagejal laenu tagasimaksmise kohustuse tekkimise aluseks on see kostja üldkoosoleku otsus, millega otsustati elamu renoveerimiseks laenu võtta ning kohustada ühistu liikmeid laenu tagasi maksma. Poolte vahel oli ja on vaidlus selle üle, kas hageja peab kandma kulutusi laenu tagasimaksmisel või mitte.
34.Ei ole arusaadav, millisele tõendile tuginedes asus maakohus seisukohale, et pank kehtestas laenu võtmise otsustele oma nõuded. Ei ole arusaadav, mille alusel luges kohus veenvateks kostja esindaja seletusi selle kohta, et 24.07.2007 otsuse protokolli täiendati vastavalt panga soovile. Ei ole selge, miks ei ole kohtu jaoks veenvad hageja seletused, et kostja poolt esitatud nn „protokolli originaal“ ei ole tegelikult originaal, kuivõrd kostja puhul tehakse protokollid käsikirjaliselt. Ei ole selge, miks ei ole veenvad hageja väited, et sellel koosolekul olid lisaks vastu võetud ka otsused, mille alusel saaks hageja tasuda kütteradiaatorite eest ühe maksega ilma laenukohustusteta.
35.Puuduvad tõendid selle kohta, et kuivõrd hageja korteris radiaatoreid ei vahetatud, vähenes sellest tulenevalt tervikuna kogu maja tööde kogumaksumus. Puuduvad tõendid selle kohta, et hageja korteris radiaatorite nn „omavolilise vahetamise tõttu“ kostja oleks pidanud võrreldes teiste korteritega korteris 18 lisatöid tegema. Kostja on käesolevas asjas väitnud, et kuivõrd hageja korteris radiaatoreid ei vahetatud, vähenes sellest tulenevalt tervikuna kogu maja tööde kogumaksumus, mitte hageja poolt tasumisele kuuluv laenumakse. Kostja tõi välja, et kuigi radiaatoreid hageja korteris ei vahetatud, tuli hageja korteris radiaatorite omavolilise vahetamise tõttu siiski lisatöid teha. Ei ole selge, mis alusel nõustus kohus kostja käsitlusega ning ei ole nõustunud hageja käsitlustega.
36.Maakohus leidis, et hageja oleks pidanud oma korteris radiaatorite ümbervahetamiseks omama lisaks projektile kostja nõusolekut ning kohaliku omavalitsuse kirjalikku nõusolekut. Selline maakohtu järeldus ei ole kooskõlas vaidluse asjaolude ja toimikus olevate tõenditega. Kohus ei ole tuvastanud, et kostja kogu küttesüsteem oleks ebaseaduslik või, et kostja küttesüsteemi renoveerimisprojekt oli kostja poolt kohaliku omavalitsusega kooskõlastamata.
37.Kohus leidis, et hageja esitatud radiaatorite asendamise tööprojekt ja avaldus kostjale ei tõenda, et hagejal oli radiaatorite vahetamiseks olemas kostja nõusolek ja kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek. Ei ole selge, mille alusel kohus järeldas, et hagejal puudus kostja nõusolek.
38.Hageja ei nõustu kohtu seisuga, et hageja korteris radiaatorite seaduslikku vahetamist ei tõenda hageja esitatud küttesüsteemi eksperthinnang. Nimetatud eksperthinnang tõendab
asjaolu, et hageja korteris ei vahetatud renoveerimistööde käigus radiaatoreid ning seda, et radiaatorid vastavad maja küttesüsteemi renoveerimise projektile.
39.Hageja korteris pidi töövõtja küttesüsteemi renoveerimistööde raames vahetama püstikuid ja radiaatoriga ühendusi, nii nagu igas teises korteris antud renoveerimise käigus, kuivõrd välja vahetatud pidi olema kogu küttesüsteem, mitte ainult radiaatoreid. Hageja on need kulud kandnud võrdselt teiste korteriomanikega. Ei ole selge, millest kohus lähtus nimetades neid töid lisatöödeks, või mis tõendite aluse kohus need lisatööd tuvastas, kuivõrd kostja elumaja küttesüsteemi renoveerimistööde eesmärgiks oligi viia kogu elumaja küttesüsteemi renoveerimisprojektiga vastavusse.
40.Ei ole selge, miks kohus kostja poolt esitatud Alicemesstehnik OÜ alusetuid väited otsuse tegemisel üldse arvestab, kui samas ei arvesta hageja vastuväiteid, nimetades need kohtuvaidlusse mittepuutuvateks.
41.Kohus leidis, et hageja ei ole tõendanud oma väidet, et ta tasus lisaks ühekordsele maksele 28.09.2009 täiendavaid laenumakseid varem summas 7658,50 krooni. Hageja on seisukohal, et ta ei pea sellist väidet eraldi tõendama, kuna poolte vahel ei olnud vaidlus selle üle, et summa 7658,50 krooni on tasutud (kostja ei ole seda vaidlustanud).
42.Kohus on jätnud tähelepanuta hageja vastuväited kostja 28.05.2009 üldkoosoleku protokolli kohta. Tsiviilasja toimikus puudub 28.05.2009 üldkoosoleku protokolli originaaltekst koos MTÜS-s nõutud allkirjadega. Ei ole selge, miks kohus ignoreeris hageja selgitusi ja hageja ülaltoodud taotlust ning millest lähtuvalt käsitles kohus esitatud protokollist väljavõtet tõendina.
43.Kohtule jäi selgusetuks hageja arvestus uute summadega (II tlk 183-184). Hageja eeldas, et kohtule esitatud selgitused on olnud piisavad, et kontrollida hageja poolt MESA Eesti OÜ kommunaalkulude arvestuslehtede alusel tehtud arvestust. Ei ole selge, mille alusel kohus teeb järelduse, et just pärast küttekulujaoturite kasutusele võtmist vähenesid tervikuna J. Koorti 18 elamu küttekulud. Mille alusel kohus peab MESA Eesti OÜ väiteid tõendatuks, kui MESA Eesti OÜ on antud juhul majanduslikult huvitatud isik, kuna saab küttekulujaoturite kasutusest tingituna kostja käest arvestatavat igakuist tasu. Juhul, kui kostja arvestab küttekulusid üldpinna ruutmeetrite arvust lähtuvalt kaob ka vajadus MESA Eesti OÜ teenuseid edaspidi kasutada, sellest tingituna kaotab MESA Eesti OÜ oma tulu. Seetõttu antud tsiviilasja raames ei saa arvestada MESA Eesti OÜ seisukohtadega, kui erapooletu isikuga. Kohus ei süvenenud kostja poolt esitatud MESA Eesti OÜ arvestustesse. Ei ole selge, kuidas küttekulude arvestusmetoodika vaidlust puutuvad MESA Eesti OÜ selgitused selle kohta, et vaadeldud perioodil on oluliselt tõusnud soojusenergiahind. Ei ole selge, kuidas kohus saab võrrelda MESA Eesti OÜ poolt esitatud arvestusi ilma arvestusemetodoloogiat teadmata. Toimikus puuduvad MESA Eesti OÜ selged selgitused kasutatud arvutusmeetodi kohta ning millest lähtuvalt MESA Eesti OÜ arvutas Koorti 18-18 korteri küttekulud arvestatuna üldpinna ruutmeetrite hulgale. Hageja on võrrelnud neid arvestusi MESA Eesti OÜ poolt esitatud perioodiliste kommunaalkulude arvestuslehtedega, ning ei leidnud, et kostja poolt esitatud MESA Eesti OÜ arvestused oleksid neile vastavad. Kohus ebaõiglaselt ignoreeris hageja selgitusi, arvutusi ja MESA Eesti OÜ poolt esitatud perioodilised kommunaalkulude arvestuslehtedes olevad andmed (mis olid esitatud hageja poolt), ning võttis tõendatuks kostjapoolsed selgitused, mis tegelikult tõendatud ei ole.
44.Kohus leidis, et olukorras, kus kinnistusraamatu kanne korteri reaalosa suuruse kohta on ebaõige hageja enda tegevuse tõttu ning kus hageja reaalselt kasutab soojusenergiat lodžade kütmiseks, saab lodžade pinna arvestada hageja korteri üldpinna hulka. Selline
maakohtu järeldus ei ole seaduslik ega kooskõlas toimikus olevate tõenditega. Selleks, et arvestada lodža pinna hageja korteri üldpinna hulka ja muuta soojusenergia arvestust peab olema vastav üldkoosoleku otsus, kuid seda otsust ei ole, järelikult ei ole maakohtu seisukoht selles osas põhjendatud.
45.Ei ole selge, miks kohus ei tuvastanud asjaolu, et vaatamata hageja korduvatele avaldustele kostjale, kostja ei lasknud hagejal tasuda oma osamakse ühekordse maksena ja mitte osaleda laenukuludes, sundides tal kanda põhjendamatult ning alusetult laenuga seotud lisakulusid tervelt 2 aasta vältel. Kohus võttis kostja esitatud paljasõnalised väited omaks, samas kui hageja on oma väiteid põhistanud ning esitas sellekohased tõendid. Maakohus on ise õigesti tuvastanud, et asjas kogutud tõenditest nähtub, et alles pärast 24.07.2007 otsuse vastuvõtmist tekkis kostja liikmetel võimalus tasuda laenumakse ühekordse maksena. Vastus apellatsioonkaebusele
46.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu otsus
47.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et hageja nõuetel puudub põhjendatud alus ning on jätnud hagi õigesti rahuldamata.
48.Apellatsioonkaebuses esitatud seisukohad tuginevad endiselt hageja ekslikule eeldusele, et hageja poolt oma korteris radiaatorite iseseisev varasem vahetamine annab hagejale aluse mitte täita ühistu 24.07.2007 üldkoosolekul vastuvõetud otsust, mille järgi tuleb kõigil liikmetel ühtviisi küttesüsteemi uuendamiseks võetud laenu teenindamisel osaleda. Maakohus on hageja sellesisulisele seisukohale vastanud ja leidnud põhjendatult, et hageja seisukoht on ekslik. Maakohus on käsitlenud üldkoosoleku otsuse kehtivuse eeldusi ja otsuse tähendust hageja jaoks ning selgitanud põhjalikult, miks ei saa hageja poolt esitatud nõuet rahuldada. Kostja üldkoosoleku otsust ei ole vaidlustatud ja seetõttu ei saa otsuse siduvust hageja jaoks lugeda VÕS § 1043 järgi talle kahju õigusvastaseks tekitamiseks ega VÕS § 1028 lg 1 tähenduses kostja poolseks alusetuks rikastumiseks. Vaidlust ei ole selles, et kostja on hageja poolt küttesüsteemi renoveerimiseks tehtud ühekordse makse hagejale tagastanud ning õige on maakohtu järeldus, et hageja väited varem tasutud 7658,50 krooni suuruse summa kohta on jäänud tõendamata. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hageja tõendama väiteid, millele tema nõue tugineb.
49.Samuti peab paika maakohtu järeldus, et küttekulude kalkuleerimisel ruutmeetripõhise arvestuse asemel MESA Eesti OÜ arvestuste kasutamine on saanud heakskiidu 28.05.2009 üldkoosoleku otsusega ja seetõttu on sellel õiguslik alus olemas. Õige on maakohtu seisukoht, et hageja ei ole esitanud asjaolusid ega tõendeid, mis annaks MTÜS § 241 lg 1 ja TsÜS § 38 lg 2 järgi alust kahelda kostja 28.05.2009 üldkoosoleku otsuse seadusepärasuses. Samuti puuduvad tõendid, mis seaks kahtluse alla MESA Eesti OÜ koostatud arvestuse õigsuse. Kolleegium nõustub, et rõdu arvelt korteri köetava pinna suurendamisel peab ühistuliige soojusenergia kulu suurenemisega arvestama ning seetõttu ei saa hagejalt korteri reaalosa tegelikule suurusele vastava küttekulu nõudmine tähendada talle kahju tekitamist ega kostja poolset alusetut rikastumist.
50.Kolleegium jagab maakohtu seisukohti ka selles, et I. Andrejevil on kostja esindamiseks õigus olemas ning hageja poolt pärast apellatsioonitähtaja möödumist esitatud vastupidised seisukohad tuleb jätta TsMS § 634 lg 1 alusel tähelepanuta.
51.Kuna maakohus on hageja nõude põhjendamatuse osas piisava selgusega seisukoha võtnud ja ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega täies ulatuses, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi pikemalt korrata. Maakohtu hinnang hagis esiletoodud asjaoludele ja nende kinnitamiseks esitatud tõenditele on olnud seadusekohane ning kolleegiumil ei ole alust anda esitatud tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nende pinnalt nõude aluseks olevate asjaolude suhtes maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale.
52.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
Iko Nõmm
Margo Klaar
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.