Ärakiri
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Marika Leimann
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. mai 2012.a. Rakvere kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-43036
Tsiviilasi
Lex Inkasso OÜ hagi V Li vastu võla nõudes
Menetlusosalised, esindajad
Lex Inkasso OÜ, rk 11730109, asukoht Tallinn, Vasara 20-33 seaduslik esindaja Janina Kuksova
V L, ik xxxx, elukoht xxxx Suuline menetlus- istung 03.05.2012.a. Hagi hind 1184.71 eurot
Hagi rahuldada
Välja mõista V L`ilt põhivõla katteks Lex Inkasso OÜ kasuks 1184.71 /üks tuhat ükssada kaheksakümmend neli 71/ eurot ja 02.12.2011 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise katteks 308.57 /kolmsada kaheksa 57/ eurot. Välja mõista V L`ilt alates 03.12.2011 viivis 0,07% päevas tasumata põhinõudelt (1184.71 eurot) kuni põhinõude kohase täitmiseni Lex Inkasso OÜ kasuks. Menetluskulud Hageja menetluskulud jäävad kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates.
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 ja § 633 lg 7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded 02.12.2011 esitatud hagiavalduse kohaselt on Lex Inkasso OÜ ja KÜ Mõisa 2 vahel 15.08.2011 sõlmitud nõude loovutamise leping, millega hageja omandas kostja vastu oleva nõude. Kostja on KÜ Mõisa 2 liige ja sellest tulenevalt on tema kohustuseks tasuda talle KÜ poolt esitatud arved komunaalteenuste osutamise eest. Perioodil alates 01.novembrist 2009 kuni 30.10.2011 seisuga tekkis kostjal KÜ ees võlg, sest igakuiselt talle esitatud arveid tasus kostja osaliselt ja ebaregulaarselt. Võla kujunemine on tõendatud hagile lisatud koondiga esitatud arvetest ja kostja poolt vaidlusalusel perioodil tasutud maksete suurusest. Nimetatud koondist nähtub ka põhinõudelt arvestatud viivis, mis põhikirja kohaselt oli 0,07% päevas. Kostja võlg 02.12.2011 seisuga hagi esitamisel oli 1184.71 eurot ja viivis 308.57 eurot. Hagis esitati ka nõude loovutamislepingust tuleneva reagulatsiooni alusel arvutatud kahju nõue, mis seisnes hageja poolses nõude sissnõudmiseks tehtud kulutustes summas 89.59 eurot. Nimetatud kahju nõudest hageja suulise kohtumenetluse käigus loobus ehk vähendas selle summa võrra haginõet. Lisaks põhinõudele ja viivisele soovib hageja VÕS § 164, 113, 100, 108, KÜS § 2, 5, 7, 13 alusel esitatud hagis, et kostja tasuks ka nn lisanduvat viivist kuni põhinõude kohase täirmiseni ja hüvitaks hageja menetluskulud, milleks on riigilõiv. Kostja vastuväited Kostja oma 19.12.2011 esitatud esimeses kirjalikus vastuses leidis, et 01.12.2011 seisuga on tema võlg 1179.29 eurot ning 09.12.2011 seisuga 1059.29 eurot. Samuti leiab ta, et viivist on juba arvutanud/nõudnud KÜ, mistõttu hagejal puudub summas 308.57 eurot viivise nõudmiseks õigus. Lisanduva viivisenõude kohta leiab, et tegemist on kurikuulsatest 90-ndatest pärit nõudega, mis on vastuolus võlanõude olemusega. Kahju nõudest ei saa kostja üldse aru. Kostja ei nõustu ka riigilõivu tasumisega. Teistkordselt 24.04.2012 esitatud vastuses palub määratud istung edasi lükata, kuna seoses õppimisega ei ole kostjal praegu tulu ja kuni juulini 2012 ei saa ta maksta kohtulõivu. Juulis 2012 alustab tööd uuel kohal ja võtab endale kohustuse maksta kiiresti korterivõlg kuni oktoobrini 2012. Suuliselt istungil kinnitas, et ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud, mistõttu tunnistab põhivõlga ja saab aru ka viivise nõudest. Kostja kinnitab, et sai nõude loovutamisest teada mõned päevad peale lepingu sõlmimist. Kinnitab, et vaidlusaluse perioodi eest esitatud arveid kordagi vaidlustanud ei ole.
Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tõendatud täies ulatuses ning kuulub rahuldamisele hageja poolt kahjunõduest loobusmit allesjäänud ulatuses. VÕS § 164 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude loovutada. Nõude loovutustehing on kehtiv, seda ei ole ühelgi alusel vaidlustatud. KÜS § 2, 5, 7 ja 13 kohaselt on korteriühistu liikmeks oleval kostjal kohustus nõuetekohaselt täita talle KÜ poolt osutatud teenuste katteks esitatud arveid. VÕS § 100 järgi on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmise, mittekohase täitmise ja täitmisega viivitamise puhul tegemist kohustuse rikkumisega. VÕS § 113 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist. Kostja ei ole sisuliselt vaidlustanud põhinõuude ja viivise arvestamise aluseid. Kostja pretensioonid tulenesid suulises menetluses esitatud kohaselt esiteks asjaolust, et talle jäi ebaselgeks nõude loovutuse olemus ja mehhanism, mistõttu tekkis tal kahtlus, et sama perioodi eest esitavad nõude nii KÜ kui ka käesolev hageja. Teiseks tulenesid kostja pretensioonid asjaolust, et ta arvestas võlasummast maha tema poolt novembris 2011 tasutud summasid. Hageja aga esitas nõude seisuga kuni 31.10.2011 ja seega november 2011 võimalikku võlga ja selle tasumist antud hagi puhul arvestada ei saa. Kostja ei ole põhistanud, et põhinõudelt arvestatud viivis ei oleks kooskõlas KÜ põhikirjas sätestatud 0,07% -se viivise arvestamise õigusega. Arusaam, et VÕS § 113 reguleeritud viivise näol võiks olla tegemist 90-ndatest pärit kurikuulsa nõuduga, on ekslik ja ei kuulu hindamisele. Hageja poolt hagile lisatud võlakoondist (t lk. 28) nähtuvat võla ja viivise suurust on kostja suulises menetluses tunnistanud, misõttu kohus peab võimalikuks selle tõendiga ka arvestada vaatamata sellele, et tõendil puudub selle koostaja allkiri. Võlanõude loovutamise lepingu lisaks (t lk. 18) olevas tõendis kostja vastu oleva viivisnõude suuruseks on 01.08.2011 seisuga märgitud 292.51 eurot. Kostjale on selgitatud, et selle erinevus hagis märgitud 308.57 eurost tuleb sellest, et hagis lisandus viivisele periood kuni hagi esitamiseni 02.12.2011. Nõude loovutuslepingu kohaselt oli hagejal õigus nõuda nõude loovutajalt teenustasu 6% põhinõudelt. Kohus leiab, et kuna tegemist on nõude loovutaja ja nõuda omandaja vahelise tehinguga, mille sisu läbirääkimistesse ei ole kostjat kaasatud ja millest teda ei ole ka teavitatud, ei saa sellest tuleneda kostjale kohustusi. Hageja vähendas nõude loovutuslepingus loovutus- ja teenustasu regulatsiooni alusel kostja vastu esitatud kahjunõude, summas 89.59 eurot, võrra oma nõuet. Kohus on arvestanud tõenditena nõude loovutamislepingut, selle lisa, KÜ põhikirja, võla koondit, viivise arvestust. Kohus ei arvesta kostja vastusele lisatud KÜ poolt esitatud november 2011 arvega (t lk.43), kuna see ei puuduta haginõude aluseks olevat perioodi.
TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. Hageja teatel on menetluskuluks riigilõiv. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent
(allkiri)
(allkirjastatud digitaalselt)
Kohtuotsus jõustus 26. juunil 2012. a. Nooremreferent
Marika Leimann
Lea Herne
Lea Herne
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.