Tsiviilasi nr 2-12-5857
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Hannes Olev
Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht
17. mai 2012, kell 15.00 Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-5857
Tsiviilasi
RL avaldus pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
pankroti väljakuulutamine
Menetlusosalised ja nende
pankrotihaldur
avalduse esitaja-võlgnik: RL(registreerimisnumber XXX
võlgniku lepinguline esindaja Ervin Nurmela (Nurmela & Co Law Firm, Põhja pst 21, Tallinn 10414, tel 5130013, e-post: [email protected]); ajutine pankrotihaldur Andres Tootsman (Roseni 7, Tallinn 10111, e-post: [email protected]).
Kohtuistungi toimumise aeg
17.04.2012
esindajad, ajutine
1(5)
Tsiviilasi nr 2-12-5857 Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.
Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.
08.02.2012 esitas RL Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. 15.03.2012 määrusega on kohus, tuginedes Euroopa Liidu Nõukogu määruse nr 1346/2000 artikkel 3 lõikele 1, nimetanud RL ajutiseks pankrotihalduriks Andres Tootsman’i kes esitas kohtule ajutise halduri aruande, mille kohaselt võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimisega seotud võimalike kulude katteks. 17.04.2012 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 1 200 eurot. 08.05.2012 tasus AS M maksekorraldusega nr 88226 kohtu tagatiste viitenumbrile 1 200 eurot, selgitusega tsiviilasi nr 2-12-5857, RL pankrotimenetlus.
Ajutine haldur märgib, et RL on asutatud 01.04.1999, alates 26.11.2001 on võlgnik registreeritud Gibraltaril, kuid põhitegevuskoht on XXX, Tallinn. Võlgniku seaduslikuks esindajaks on alates 24.07.2007 direktor DJC, kes resideerub Dubais (Araabia Ühendemiraadid), lepingulisteks esindajateks alates 30.09.2011 SG ja alates 30.01.2012 EN Põhitegevusalaks oli finantseerimistegevus – laenude võtmine ja andmine. Võlgniku põhiline majandustegevus toimus Eesti Vabariigis ning seda juhtisid ja selle kasusaajad olid Eesti Vabariigi residendid. Esindajale teadaolevalt omas võlgnik vara ainult Eesti Vabariigi territooriumil ja võlgnik ei ole oma Gibraltaril asuvas registrijärgses asukohas kunagi tegutsenud. SG’i andmetel lõppes võlgniku majandustegevus AN kadumisega jaanuaris 2010.a. Aruande kohaselt on raamatupidaja isik teadmata ning raamatupidamise dokumentide asukoht teadmata. Kohustused
2(5)
Tsiviilasi nr 2-12-5857
Ajutise halduri aruande koostamise seisuga on võlgnikul teadaolevaid kohustusi 622 824,35 eurot – s.o võlg AN(surnud XXX) ees. Kuna raamatupidamise dokumendid puuduvad, on nimetatud kohustus tuletatud võlgniku ja AN pangakontode andmete analüüsist. AN pärandvara pankrot on kuulutatud välja 10.02.2011 (pankrotihaldur Indrek Lepsoo). Varad Ajutise halduri aruandest nähtuvalt vara puudub. Hinnang võlgniku varalise seisundi kohta Ajutine haldur märgib aruandes, et võlgniku majandustegevus on lõppenud, võlgnikul puudub konkreetne äriplaan ja vara ning tema omakapital on negatiivne, mistõttu majandustegevuse jätkamiseks, ettevõtte tervendamiseks ja võlgade tasumiseks ei ole mingit võimalust. Ajutise halduri esialgsel hinnangul täpsed andmed vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta puuduvad, kuid menetluse jätkamisel on tõenäoline, et õnnestub leida mitmeid partnereid, kellele on tehtud ettemakseid ja kellelt võib seda vara tagasi nõuda Ajutise halduri arvamus maksejõuetuse olemasolu, iseloomu ja põhjuste kohta Ajutine haldur märgib, et võlgniku tänasele esindajale ei ole teada võlgniku maksejõuetuse põhjust ega selle tekkimise aega, võlgniku varasem esindaja ja tegelik kasusaaja AN on surnud, tema pärandvara osas on kohus välja kuulutanud pankroti. Olemasoleva informatsiooni põhjal on ajutine haldur esialgsel seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võis olla võlgniku võtmeisiku (nii tegevjuhi kui ka tegeliku omaniku) AN kadumine ja surm 2010.a alguses. Puudus äriplaani jätkaja ning kuna puudus ka vara, siis lõppes koheselt peale AN kadumist ka võlgniku majandustegevus. Ajutine haldur on arvamusel, et võimalused võlgniku tervendamiseks puuduvad. Ajutine haldur ei ole senises menetluses tuvastanud võlgniku tegevuses kuriteo tunnuseid ega raskeid juhtimisvigu. Andres Tootsman palub kohtul määrata ajutise halduri tasuks 1 125 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 371,25 eurot.
Euroopa Liidu Nõukogu määruse nr 1346/2000, maksejõuetusmenetluse kohta (edaspidi Nõukogu määrus) artikkel 3 lg 1 sätestab, et maksejõuetusmenetluste algatamiseks on pädevad selle liikmesriigi kohtud, kus asub võlgniku põhihuvide kese. Äriühingu või muu juriidilise isiku puhul peetakse vastupidiste tõendite puudumisel tema põhihuvide keskmeks registrijärgset asukohta. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
3(5)
Tsiviilasi nr 2-12-5857 PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Nõukogu määrus artikkel 15 sätestab, et maksejõuetusmenetluse mõjusid pooleliolevatele kohtuasjadele, kus käsitletakse neid võlgniku varasid või õigusi, mille suhtes viimane on kaotanud käsutamisõiguse, reguleerib ainuüksi selle liikmesriigi seadus, kus need kohtuasjad pooleli on. Kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad - on kindlaks tehtud, et RL majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei suuda RL vara puudumise tõttu tasuda võlausaldajate nõudeid, kohustusi on võlgnikul vähemalt summas 622 824,35 eurot. Kohtuistungil võlgniku esindaja nõustus ajutise halduri aruandega ning ajutise halduri kulude ja tasu taotlusega. Kohus leiab, et esitatud asjaoludel tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Kohtu hinnangul on võlgniku põhihuvide kese Eesti Vabariigis, kuna põhiline majandustegevus toimus Eestis, seda juhtisid ja said kasu Eesti Vabariigi residendid, seni kindlaks tehtud andmetel ei ole võlgnik oma Gibraltaril asuvas registrijärgses asukohas kunagi tegutsenud, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada Nõukogu määruse alusel. Andres Tootsman on andnud nõusoleku enda nimetamiseks RL pankrotihalduriks. Andres Tootsman tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks. Arvestades ajutise halduri aruandes toodut, kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus hiljemalt kohtule järgmise aruande esitamise ajaks selgitama välja maksejõuetuse tekkimise aeg ja põhjused, ning kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnusega tegu ja kas on toime pandud raske juhtimisviga. Piisava aluse väljaselgitamisel tuleb halduril esitada süüdi oleva isiku suhtes kuriteoteade ja kahjude hüvitamise nõue. Pankrotihalduril tuleb välja selgitada RL pankrotimenetluses tagasivõitmise võimalused ja vastavalt tulemustele tegutseda. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu tuleb määrata taotletavas suuruses, kuna see vastab nii ajutise halduri poolt tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Võlausaldajate esimene üldkoosolek viia läbi Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajas, Tartu mnt 85, Tallinnas, 13. juunil 2012.a, algusega kell 11.00.
Hannes Olev
4(5)
Tsiviilasi nr 2-12-5857 Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.