2-12-19108
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Lembit Käis
Määruse tegemise aeg ja koht
16. mai 2012. a Põlva
Asja number
2-12-19108
Tsiviilasi
A. H. ) avaldus täitemenetluse lõpetamiseks
Menetlusosalised ja nende
Avaldaja: A. H. : xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxx xxx xxx)
esindajad Kirjalik menetlus
Asjaolud ja määruse põhjendused A. H. ) on esitanud 08.05.2012. a Põlva kohtumajale avalduse, milles soovib metsavarguse eest väljamõistetud raha maksmise lõpetamist kohtutäitur A. K. olevates täiteasjades. Avalduse esitamisel ei ole avaldaja riigilõivu tasunud. Täitetoimingute registri väljatrüki ja sellega soetud kohtuotsuse kohaselt on kohtutäitur A. K. täiteasjad nr 170/2004/3903 ja 170/2004/3905, mille aluseks on Põlva Maakohtu 03.09.2004.
2-12-19108 a otsus (kriminaalasi nr 1-144/04, jõustunud 10.09.2004. a), millega on avaldaja süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi metsavargustes ning temalt välja mõistetud riigi kasuks vargusega tekitatud keskkonnakahjude katteks solidaarselt T. V. , S. P. T. 28708 krooni ehk 1834,78 eurot (s.o täiteasi nr 170/2004/3903) ning solidaarselt H. krooni ehk 1211,57 eurot (s.o täiteasi nr 170/2004/3905). Seega saab järeldada, et avaldaja nõuab esitatud avaldusega sisuliselt täitemenetluse lõpetamist täiteasjades nr 170/2004/3903 ja 170/2004/3905. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 371 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Avaldaja väide, et ta ei ole vargust toime pannud on ümber lükatud Põlva Maakohtu 03.09.2004. a otsusega, mis on jõustunud 10.09.2004. a. Nimetatud otsus on tehtud kokkuleppemenetluses. Kuna kokkuleppemenetluse kohaldamise eelduseks on süüdistatava nõusolek, siis saab järeldada, et avaldaja nõustus talle esitatud süüdistusega ja tema vastu esitatud tsiviilhagidega. Kokkuleppemenetlusega nõustumisel pidi avaldaja arvestama asjaoluga, et kohtuotsuse jõustumisel käsitletakse teda metsavarguses süüdiolevana ning kohtuotsusega välja mõistetud tsiviilhagid pööratakse sundtäitmisele. Seega ei saa jõustunud kohtuotsuse täitmine tsiviilhagide osas rikkuda enam avaldaja õigusi. Neil põhjustel ei ole avaldajal võimalik esitada riigi vastu ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Juhul, kui avaldajalt on solidaarvastutuse korras kahju katteks sisse nõutud suurem osa kui teistelt, siis võib ta esitada hagi teise solidaarvõlgniku vastu VÕS § 69 alusel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lg 1 (alates 05.04.2011 kehtiv redaktsioon) sätestab muu hulgas, et jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg on 10 aastat. Arvestades asjaolu, et antud täitemenetluste aluseks on olnud jõustunud kohtuotsusega tunnustatud tsiviilnõuded ja need ei ole aegunud, siis tuleb avalduse - täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjades nr 170/2004/3903 ja 170/2004/3905 - menetlusse võtmisest keelduda TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel ja see tagastada esitajale TsMS § 372 lg 4 teise lause alusel. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 1 kannab avaldaja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle.
Lembit Käis kohtunik
2 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.