Ärakiri
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Marika Leimann
Otsuse tegemise aeg ja koht
14.mai 2012.a. Rakvere kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-5530
Tsiviilasi
OÜ Rakvere Elamuhooldus hagi A S vastu põhivõla 1241.84 euro nõudes
Menetlusosalised, esindajad
HAGEJA OÜ Rakvere Elamuhooldus, reg.kood 10267448, asukoht Rakvere, Kunderi 6, esindaja Silver Kallas KOSTJA A S, isikukood xxxx, elukoht xxxx ISESEISVA NÕUDETA 3 ISIK M S, ik xxxx, elukoht xxxx Suuline menetlus- istung 20.04.2012 Hagi hind- 1241.84 eurot
Rahuldada OÜ Rakvere Elamuhooldus hagi. Välja mõista A S`ilt OÜ Rakvere Elamuhooldus kasuks-lt 1241.84 / üks tuhat kakssada nelikümmend üks 84/ eurot võla katteks ja 255.64 /kakssada viiskümmend viis 64/ eurot menetluskulude katteks. Menetluskulud Jätta kostja menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6 ja § 633 lg.7).
Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded 10.02.2011 esitatud hagi kohaselt on kostja xxxx asuva korteri omanik ja on sellest tulenevalt kohustatud tausma hageja poolt hallatavas elamus korteriomanike üldkoosoleku otsusega kehtestatud makseid. Kostjale osutati hageja poolt elamu haldus- ja hooldusteenust, vahendati vee- ja kanalisatsiooniteenust, prügivedu, elektrienergiat, territooriumi välikoristust ja pisiremonti. Alates aprillist 2006 oli haldustasuks kehtestatud 2 krooni korteri üldpinna ruutmeetrri kohta, alates 2008 septembrist suurenes see 4 kroonini. Kostjal talle igakuiselt esitatud arveid ei vaidlustanud ja ei ole neid ka tasunud. 12.12.2007 sõlmisid pooled hooldustasu tasumise kokkuleppe, millises kostja tunnistas võlgnevust summas 543.58 eurot ja kohustus selle likvideerima alates jaanuarist 2008. Kostja ei ole alates veebruarist 2008 kuni veebruarini 2009 ettenähtud makseid tasunud summas 1533.06 eurot, osaliselt on tasumine toimunud summas 671.07 eurot, viivised moodustavad tasumata arvetelt perioodil detsember 2007 kuni dets 2010 kokku summas 379.84 eurot. Käesoleval ajal on kostja võlgnevuseks: 12.12.2007 sõlmitud kokkulepe summas 543.58, hooldustasu 717.41 eurot, vesi 66,67 eurot, üldelekter 13.47 eurot, viivis 379.84 eurot, käibemaks 122.78 eurot; tasutud on 671.07 eurot,.kokku võlgnevus perioodil dets 2007 kuni dets 2010 summas 1241.84 eurot. Hagi on esitatud KOS § 13 lg 1, 2, VÕS § 76, 101, 108 alusel. Maakohtu 14.02.2011 määrusega jäeti hagi käiguta. Hageja esitas 28.02.2011 täiendatud-parandatud hagi, mille kohaselt kuna korteriomandit ei ole kinnistusse kantud, puudub hagejal võimalus tõendada korteriomandi kuuluvust kostjale; selgituse kohaselt on arved saadetud kostjale poolte 2007 kokkuleppes näidatud meiliaadressidel ning paralleelselt ka xxxx elavale kostja emale M S; nõudeks on esitatud 1241.84 euro väljamõistmine kostjalt. Vastuseks kostja vastusele teatab hageja 27.10.2011, et hagi läbi vaatamata jätmiseks alust ei ole. Võlg ei ole aegunud ja ka 12.12.2007 kokkulepe ei ole õigustühine, kuna selles kokkuleppes kostja tunnistas oma võlgnevust. Kostjal oli võimalus selle kokkuleppe sõlmimise ajal hagejat teavitada teisest omanikust. Kokkuleppesse ei ole arvestatud 2005 otsusega väljamõistetud summat. Võlgnevuse arvestus algab kokkuleppe sõlmimisest. Selleks ajaks oli kostja võlg juba 10 5050.30 krooni. Kostja tasus kohapeal 2000 krooni ning ülejäänud võla peale, summas 8505.30 krooni, sõlmis kokkuleppe. Kuna kostja kokkulepet ei täitnud ja tasumata olid ka jooksvad arved, hakati alates juulist 2008 arvestama viiviseid.
Kostja vastuväited Kostja on 24.10.2011 esitanud kirjaliku vastuse, milles leiab, et hageja on eksitanud kohut kostja suhtes, kuna hageja on teadlik, et eluruum on mõtteliselt pooleks jaotatud kahe omaniku vahel, kellest ainult ühe vastu on esitatud nõue. Tõestuseks hageja teadlikkusest korteriomanike paljususest esitas kostja jaanuaris 2008 väljastatud arve. Kostja leiab, et 12.12.2007 kokkulepe on õigustühine, kuna on allkirjastatud ühe korteri omanikuga, ühtlasi on see võlg ka aegunud. Selle lepingu sisse on arvestatud ka 08.08.2005 tagaseljaotsusega väljamõistetud 3479 krooni, kuid samal ajal nõuab hageja seda võlga kohtutäituri vahendusel. 2005 otsuses ei ole ettenähtud võlasummale viivise lisandumist, samas on hageja teinud seda 6 aastat. Kostja meelest on asi võimalik lahendada kokkuleppega. Suuliselt 18.01.2012 istungil leidis, et ta ei peaks üksi võla eest vastutama ja soovib esitada taotluse kolmanda isikuna ema kaasamiseks, kuna neil omavahel puudub kokkulepe, kes kui palju maksab. Kolmas isik Kostja esitas 30.01.2012 taotluse kaasata menetlusse kolmanda isikuna M S. Hagejal ei olnud sellele vastuväiteid ning 10.02.2012 on M S esitanud taotluse tema kui kaasomaniku menetlusse kaasamiseks. Kolmas isik on menetlusse kaasatud 13.02.2012 määrusega. Kolmas isik on kirjutanud, et praeguse üürniku K T on sõlmitud üürileping, mille kohaselt üürnik tasub igakuiselt 25 eurot kuus. Suuliselt 20.04.2012 istungil kinnitab, et korter peaks olema A kahepeale. Võtab õigeks, et on korteri eest võlas, ja teatab, et seni on kostjaga kahepeale kulusid makstud, temal endal reaalseid vahendeid praegu võla tasumiseks ei ole. Võla arvutamise metoodikat ei vaidlusta Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Kohus leiab, et hagi põhjendatud ja tõendatud ning kuulub täielikult rahuldamisele. Kohus leiab, et tulenevalt korteriomandi seaduse §-des 8, 13 ja 28 sätestatust on hageja nõue põhjendatud ning kostjalt kuulub hageja kasuks võlgnevuse katteks väljamõistmisele põhivõla katteks 1241.84 eurot. Esitatud arved vastavad raamatupidamise seaduse §-s 7 algdokumendi kohta esitatavatele nõuetele. Kostja ei ole täpsustanud ega põhjendanud, et esitatud arved on ebaõiged. Kostja vastuväide, mis põhineb väidetaval varasema võla topeltarvestamisel, ei leidnud tõendamist. Kostja esitatud pärimisõiguse tunnistuse kohaselt on vaidlusalusel eluruumil kaks omanikku. Kolmanda isikuna menetlusse kaasatud M S on eelnimetatud tõendi kohaselt omandiõiguse tunnistuse alusel omanik 1⁄2 mõttelisele osale korterist ning teise poole 1/2 mõttelise osa suhtes on pärimisõiguse tunnistus välja antud kostjale ja M S võrdsetes mõttelistes osades. Kostja väide, et korteril on kaks vastutavat omanikku, on eeltoodu alusel asjakohane, kuid kohtumenetluses on hagejal õigus valida kostjaid, ei kohus ega kostja saa hageja asemel seda valikut teha.
Kostjal, kes leidis, et vaidlustatud õigussuhe võiks puudutada veel kedagi teist, oli õigus ja võimalus taotleda kolmanda isiku kaasamist. Kostja seda ka tegi, millest tulenevalt on kostjal järgnevalt eraldi tema poolt algatatavas menetluses õigus vajadusel esitada regressnõue M Si kui korteri kaasomaniku vastu, nõudmaks sisse seda võlga, mis kostja meelest vastab M S osale. Kostja ei ole asjakohaselt tõendanud, et temale esitatud arved oleks metodoloogiliselt valesti arvestatud, tõsiselt võetavat põhjust arvete mittenõuetekohaseks tasumiseks pole samuti esitatud. Kolmanda isiku väide, et tasumisega tegeles nii tema kui kostja ja et reaalselt on selle tegemise kohustus pandud hoopis üürnikule, on kolmnurga A S- M S- üürnik sisesuhte küsimus, mis ei saa mõjutada käesoleva hagi alusel lahendi tegemist. Kostja arusaam nõude aegumisest ei ole asjakohane. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks täitnud kohustust tasuda regulaarselt talle omandi haldamisega seoses esitatud arveid. Hageja nõuet kinnitavateks tõenditeks on kostjale esitatud arved koos nende arvete aluseks olevate teenuse osutajate poolt hagejale esitatud arvetega (I kd lk. 14-146, 162-199), korteriomanike üldkoosoleku protokoll (I kd lk. 8), hooldustasu tasumise kokkulepe (I kd lk 10), võla arvestuse koond (I kd lk.13), hageja käskkirjad hooldustasu suuruse muutumise kohta (I kd lk.200-202), seadusjärgse pärimisõiguse tunnistus ( II kd lk. 32-33). TsMS § 173 lg.1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg.1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg.4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent
(allkiri)
(allkirjastatud digitaalselt)
Kohtuotsus jõustus 03. novembril 2012. a. Nooremreferent
Marika Leimann
Lea Herne
Lea Herne
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.