Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Asjaolud, menetluse käik 22.07.2011 sõlmisid Rait Zirp (edaspidi hageja) ja Kadi Suurkask (edaspidi kostja) laenulepingu, millega hageja andis kostjale laenu summas 150 eurot. Laenuperioodiks oli 2 kuud. Tagasimakstav summa ühes kuus oli 131 eurot. Kokku pidi kostja hagejale tasuma 262 eurot. Kostja laenu osamakseid tasunud ei ole. 04.10.2011 esitas hageja Rait Zirp Pärnu Maakohtule hagi Kadi Suurkask’i vastu 353,70 euro nõudes. 04.10.2011. a Pärnu Maakohtu kohtumäärusega võttis kohus esitatud hagi menetlusse ja alustas tsiviilasjas eelmenetlust. 16.01.2012 määratud kohtuistungile pooled ei ilmunud. 16.01.2012. a kohtumäärusega jättis kohus hagiavalduse läbivaatamata. 16.01.2012 esitas hageja kohtule avalduse menetluse taastamiseks. 04.04.2012. a kohtumäärusega taastas kohus menetluse. 23.04.2012. a kohtuistungil vaatas kohus tsiviilasja sisuliselt läbi. Hageja nõuded, selle aluseks olevad asjaolud Kohtule esitatud hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevus 262 eurot ning viivis 91,70 eurot. 23.04.2012 toimunud kohtuistungil jäi hageja enda esitatud hagiavalduse juurde. Istungil selgitab hageja, et kostja võttis laenu 150 eurot. Tagasimakseperiood oli kaks kuud. Ühe kuu tagasimakse summa oli 131 eurot, kokku pidi kostja maksma 262 eurot, millest 112 eurot on lepingus fikseerimata lisatasu. Mõlemas kuus tasumisele kuuluvale 131 eurole lisandub viivisenõue. Viivisemäär ööpäevas on 5%. Viivist arvestati 7 päeva võlgnevuselt 131 eurolt ajavahemikus 23.08.2011 - 29.08.2011 summas 45,85 eurot. Teise osamakse viivist arvestati alates 22.09.2011 7 päeva samuti summalt 131 eurot. Viivis on kokku 91,70 eurot. Kokku võlgneb kostja hagejale 353,70 eurot. Hageja on esitanud kohtule nõude tõendamiseks poolte vahel sõlmitud laenulepingu /tl 5-8/. Kostja kirjalikud vastuväited Kostja ei ole hagile vastanud. Kostja ei ilmunud kohtuistungitele. Mõlemal korral on kostja kohtukutse kätte saanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et esitatud hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hageja esitas kostja vastu laenulepingust tuleneva nõude summas 353,70 eurot, millest võlgnevus on 262 eurot ning viivis 91,70 eurot. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 1.Lisatasu nõue. Hageja võlgnevus summas 262 eurot koosneb laenusummast ja lisatasust. Hageja laenas kostjale 150 eurot ning lisaks laenusummale palub hageja kostjalt välja mõista ka lisatasu summas 112 eurot. 23.04.2012. a kohtuistungil selgitas hageja kohtule, et poolte vahel sõlmitud lepingus ühtegi punkti lisatasu kohta ei ole, kuid lisatasu liideti laenusummale poolte kokkuleppel. Hageja sõnul ei ole lisatasu intressina fikseeritud. Poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 1.2 järgi lepitakse laenu intressimäär või laenusummale lisana makstav summa eelnevalt poolte vahel kokku ning kinnitatakse allkirjadega. Käesoleval juhul on pooled leppinud kokku laenusummale lisana makstavas summas. Riigikohus on 23.10.1997. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-116-97 märkinud, et intress on tasu raha laenamise eest. Kitsendusi intressi suuruse osas seadus ei tee ja selles lepivad pooled kokku lepingu sõlmimisel. Lisaks on Riigikohus 29.01.2007. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1137-06 punktis 17 selgitanud, et kui pooled on leppinud kokku laenu tagastamise aja, siis on nad leppinud kokku ka laenu kasutamise tähtaja. Leppides kokku intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu (kapitali) kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Poolte vahel sõlmitud lepingu ning hageja ütluste kohaselt on laenuperiood 2 kuud ning tagasimakstav summa kuus on 131 eurot, seega pidi kostja lisaks laenuks saadud 150 eurole tasuma ka lisatasu summas 112 eurot (2*131 eurot - 150 eurot). Lepingus ning hagiavalduses lisatasu arvutamist selgitatud ei ole. Hageja selgitas 23.04.2012 toimunud kohtuistungil, et lisatasu arvestamine oli poolte omavaheline kokkulepe. Kohus on seisukohal, et pooled leppisid kokku laenusumma kasutamise tähtaja ning tasus laenu kasutamise eest selle ajaperioodi jooksul. Seega on poolte vahel sõlmitud lepingu järgi tasumisele kuuluva lisatasu näol tegemist kindla rahasummana määratud intressiga, mitte protsendina väljatoodud intressimäärana. Seda pole küll selgesõnaliselt intressina nimetatud, kuid oma olemuselt on intress ning täidab intressi funktsiooni. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele intress summas 112 eurot. II.Põhinõue. Hagiavalduses on hageja märkinud hagihinnaks 353,70 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 133 lg 1 alusel arvutatakse hagihind põhinõude järgi. Lõike 2 kohaselt ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Hageja andis kostjal laenu 150 eurot, tagasi pidi kostja maksma 262 eurot ning tähtajast mitte kinnipidamisel arvestati lisaks ka viivist. Eelmises punktis selgitas kohus, et hageja nimetatud lisatasu näol on õiguslikult tegemist intressiga, siis sellest tulenevalt on käesoleva tsiviilasja põhinõudeks 150 eurot ning kõrvalnõueteks on poolte vahel kokku lepitud intress ning hageja poolt arvestatud viivis mittetähtaegse tasumise eest. Eeltoodu alusel kuulub rahuldamisele põhivõlgnevus summas 150 eurot. III.Viivise arvestamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 1.4 järgi arvestatakse viivist hetke perioodi tagasimakstavast laenu summast (koos intressi, vm.), mis liidetakse uue perioodi makstava laenusummaga

(arvestatakse kui laenuperiood on pikem kui 1 kuu). Kostja pidi võlgnevuse tasuma kahes osas (laenuperiood oli 2 kuud) ning hageja arvestas mõlemal kuul viiviseid tagasimakstavast laenusummast (koos intressi, vm.), s.o 131 eurolt. Hageja palub kostjalt välja mõista viivised summas 91,70 eurot. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 113 lg 6 kohaselt ei ole lubatud viivist nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Kohus on seisukohal, et hageja poolt nimetatud lisatasu puhul on tegemist intressiga. VÕS § 113 lg 6 kohaselt ei ole lubatud nõuda viivist intressi tasumisega viivitamise eest, seega on põhjendatud viivise väljamõistmine vaid põhivõlgnevuselt. Poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 1.3. kohaselt arvestatakse tähtajast mitte kinnipidamisel viivist 5% ööpäevas ja kuni 7 ööpäeva. Hageja arvestas viiviseid perioodil 23.08.2011 kuni 29.08.2011 ning 22.09.2011 kuni 28.09.2011. Mõlemal perioodil arvestas hageja viiviseid lepingu punkti 1.4 järgi perioodi tagasimakstavast laenu summast, s.o 131 eurolt. Kuna VÕS § 113 lg 6 järgi ei ole lubatud viivist nõuda intressi tasumisega viivitamise korral, siis on mõlemal perioodil põhjendatud viiviseid arvestada põhivõlgnevuselt 150 eurolt, kokku summas 52,50 eurot. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt Kadi Suurkask’ilt hageja Rait Zirp’i kasuks välja mõista 314,50 eurot, millest põhivõlgnevus on 150 eurot, intress 112 eurot ning viivised 52,50 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1,2 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi 88,92 % ulatuses. Eeltoodu alusel jääb kostja kanda 89 % menetluskuludest ja hageja kanda 11% menetluskuludest. TsMS § 169 lg 1 ja 2 kohaselt menetlustoimingu tegemise tähtaja mööda lasknud või vastuväite või tõendi hilisema esitamisega või muul viisil menetlustoimingu aja muutmise, asja arutamise edasilükkamise või tähtaja pikendamise põhjustanud menetlusosaline kannab sellest tulenevad täiendavad menetluskulud. Tähtaja ennistamisega, tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega ja menetluse taastamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad tähtaja ennistamise avalduse esitaja või kaja või menetluse taastamise avaldaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Eeltoodu alusel jäävad menetluse taastamisega seotud kulud hageja kanda. Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel

30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on sätestatud TsMS § 144.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.