Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 27.06.2008.a esitas BOÜ (registrikood XXX) (õigusjärglane ühinemise tulemusena BOÜ, registrikood XXX, pankrotis) (hageja) Harju Maakohtule hagi OÜ HG(kostja I) ja OL(kostja II) vastu põhivõla ja kostja II vastu viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 07.11.2006.a töövõtulepingu nr HRP 3/06, mille alusel hageja teostas ehitustöid XXX-XXX. Hageja ja kostja I on allkirjastanud akti 2007.a septembris teostatud tööde kohta summas 269 276 krooni. Hageja esitas kostjale I arve summas 269 276 krooni maksetähtajaga 05.05.2008.a. Kuna kostja I ei tasunud võlgnevust tähtaegselt, sõlmisid hageja ja kostja II 27.05.2008.a kokkuleppe võlgnevuse ajatamise ja võlaga ühinemise kohta. Kokkuleppe kohaselt ühines kostja II kostja I võlakohustusega hageja ees. Hageja ja kostja II leppisid kokku, et kostja II tasub võlgnevuse kogusummas 269 276 krooni maksegraafiku alusel alates 02.06.2008.a – 30.06.2008.a. 11.06.2008.a ütles hageja võlgnevuse ajatamise kokkuleppe üles ja nõudis võla tasumist 18. juuniks 2008.a. Võlga tasutud ei ole. Kokkuleppe kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist 0,5 % päevas iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt I ja kostjalt II solidaarselt välja mõista põhivõla 269 276 krooni. Lisaks palus hageja kostjalt II välja mõista viivised 26.06.2008.a seisuga 15 348,73 krooni ja sealt edasi viivise 0,5 % päevas põhivõlalt kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui põhivõlg. 16.12.2008.a esitas hageja hagiavalduse täienduse, milles palus kostjalt I välja mõista töövõtulepingust nr HRP 4/07 tuleneva põhivõla 599 145 krooni ja viivised. Harju Maakohus lõpetas 24.04.2012.a määrusega menetluse kostja I vastu esitatud hagi osas, kuna viimane on lõppenud ilma õigusjärgluseta. Kostja vastuväited Kostja II vaidles hagile vastu. Kostja I on tasaarvestanud oma nõude hageja nõudega. Hageja hilines oluliselt tööde lõpetamisega. Tööde lõpetamise tähtaeg oli 01.04.2007.a, kuid tööde üleandmise-vastuvõtmise akt vormistati alles 28.02.2008.a. Tähtaja ületamise puhuks oli kostjal I õigus nõuda leppetrahvi 0,1 % lepingu hinnast. 13.03.2008.a esitas kostja I hagejale teate leppetrahvi kohta summas 284 292 krooni ja 29.05.2008.a tasaarvestusavalduse. Kohtu põhjendused Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt sõlmisid hageja ja kostja I 07.11.2006.a töövõtulepingu nr HRP 3/06, mille kohaselt pidi hageja ehitama nelja korterimaja soklikorrused aadressidel XXX. Hageja ja kostja I on allkirjastanud akti nr 8 teostatud tööde kohta 2007.a septembris. Akti kohaselt on teostatud tööde maksumuseks 269 276 krooni. Tööde eest tasumiseks on hageja väljastanud kostjale I arve maksetähtajaga 05.05.2008.a. 27.05.2008.a on hageja ja kostja II sõlminud võlgnevuse ajatamise ja võlaga ühinemise kokkuleppe, mille kohaselt ühines kostja II kostja I 269 276 krooni suuruse võlakohustusega

hageja ees. Kokkuleppe punkti 5 järgi pidi kostja II tasuma võlgnevuse 269 276 krooni viie osamaksega ajavahemikul 02.06.2008.a kuni 30.06.2008.a. Kokkuleppe punkti 9 järgi on võlausaldajal õigus kokkuleppe erakorraliselt üles öelda ja nõuda võlgnevuse ja viivise kohest tasumist, kui kostja II ei tasu makseid tähtaegselt. 11.06.2008.a avaldusega ütles hageja võlgnevuse ajatamise kokkuleppe üles, kuna mitte ühtegi osamakset ei ole tasutud. Kostja II väitel on kostja I tasaarvestanud hageja nõude kostja I nõudega hageja vastu, kuna hageja hilines oluliselt tööde lõpetamisega – tööde üleandmise-vastuvõtmise akt vormistati 28.02.2008.a, kuigi tööde lõpetamise tähtajaks oli 01.04.2007.a. Töövõtulepingu p 12.6.1 kohaselt on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 0,1 % töö osa või etapi hinnast iga viivitatud päeva eest töö osa või etapi tähtaja ületamise korral. Kostja I on 13.03.2008.a saatnud hagejale teatise, mille kohaselt on leppetrahvi suuruseks 248 292 krooni. Teatise on hageja saanud kätte 18.03.2008.a. Kohtule on esitatud 29.05.2008.a tasaarvestamisavaldus, mille kohaselt kostja I tasaarvestab hageja nõude kostja I nõudega hageja vastu summas 248 292 krooni. Töövõtulepingu p 3.2 kohaselt oli töö üleandmise lõpptähtaeg 01.04.2007.a. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Kuna hageja töid 01.04.2007.a kostjale I üle ei andnud, siis pidi kostja I saama lepingu rikkumisest teada 01.04.2007.a. Teate leppetrahvi kohta saatis kostja I aga üksteist kuud hiljem. Kohtu hinnangul on kostja I leppetrahvi nõudest teatanud pärast mõistliku aja möödumist kohustuse rikkumisest teadasaamisest. Kuna kostja I oli leppetrahvi nõudeõiguse kaotanud, siis ei saanud kostja I ka leppetrahvi nõuet hageja nõudega tasaarvestada. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 178 lg 1 kohaselt võib kohustuse üle võtta ka nii, et kolmas isik astub võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale (kohustusega ühinemine). Tulenevalt VÕS § 178 lg 4 esimesest lausest tekib kohustusega ühinemisel solidaarkohustus. Vaidlust ei ole selles, et põhivõlgnevus summas 269 276 krooni on hagejale tasumata. Seega tuleb kostjalt II hageja kasuks välja mõista põhivõlg 17 209,87 eurot (269 276 krooni). 27.05.2008.a sõlmitud võlgnevuse ajatamise ja võlaga ühinemise kokkuleppe punkti 7 kohaselt on maksete tasumisega viivitamisel kostja II kohustatud tasuma võlausaldajale viivist 0,5 % iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. 14.05.2012.a seisuga on kostja II viivisevõlgnevus 122 998,95 eurot. Hageja palus viivise välja mõista põhivõla ulatuses. Seega tuleb kostjalt II välja mõista viivis 17 209,87 eurot. Ülaltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele ning kostjalt II tuleb hageja kasuks kokku välja mõista 34 419,74 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb hageja menetluskulud, mida ta kandis seoses hagi esitamisega kostja II vastu, jätta kostja II kanda. Kostja II menetluskulud jätta tema enda kanda.

TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.